Saksa majandus aastaks 2024

EASi ja KredExi ühendasutus

11. detsember 2023

5 min

Energiakriis koos keerulise majandusolukorraga, kõrge inflatsioon ja sõda Ukrainas mõjutavad Saksamaa majandust kahjuks pikemalt, kui kevadel ennustati. Siiski oodatakse, et sealne majandus saab pärast aastavahetust sisse uue hoo ja on 2024. aastal taas kasvuteel. Kirjutab Eesti ekspordinõunik Saksamaal Tiina Kivikas.

Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeeriumi andmete kohaselt on Saksamaa SKT 2023. aastal kergelt, 0,3–0,4% ulatuses langenud. Kõrge inflatsiooni ja rahastamistingimuste karmistumise tõttu on ostujõu vähenemine alla tõmmanud tarbimise ja investeeringud. Lisaks on välisnõudlus väiksem, kui varem eeldati, nii et ka kaubandusväljavaated on halvemad. Siiski on loota, et sisenõudlus kasvab lähitulevikus – seda toetab ka reaalpalkade tõus. Nii et koos taastuva välisnõudlusega peaks see SKT kasvu toetama. Valitsus ootab, et SKT kasvaks aastatel 2024 ja 2025 vastavalt 1,3 ja 1,5%. Kuid kahjuks pean nentima, et arvatavasti jäävad energiakulud kõrgeks, takistades dünaamilisemat taastumist, eriti energiamahukates tööstusharudes. Kuna nõudlus Saksamaa peamistelt kaubanduspartneritelt stabiliseerub, siis ennustatakse, et netokaubanduse maht püsib aastal 2024 ühtlasel tasemel ja on aastal 2025 mõõdukalt positiivne.

Turboehituslepe (Bau-Turbo-Pakt)

Ehitussektor on jõudnud madalpunkti, kus on tarvis kiirelt reageerida. Põhiprobleemiks on suur eluasemenõudlus ning jäik ja bürokraatlik seadusandlus. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Saksamaal kõige enam langenud kinnisvarahinnad, kõige rohkem tõusnud ehituskulud, lisaks on ehituslepingute arv peaaegu olematu. Siiski loodetakse, et kui madalseisule kiiresti reageeritakse, siis ehitussektor 2024. aasta teises pooles taas kasvab. Liidumaad on kokku leppinud mitmes meetmes, et tagada kiirem planeerimine ja ehitamine. Üks meede on turboehituslepe, mis on, nagu nimetuski ütleb, mõeldud selleks, et kortermajade ehitamist kiirendada. Liidumaad soovivad ühtlustada ka mitmeid nõudeid. Ettevõtted peaksid kiiresti ära kasutama ehitusvõimalusi, saneerima hooneid või katuseid või muutma vabad alad eluruumideks. Seni pidid ehitusettevõtted esitama igas liidumaas eraldi ehitusplaanid, tulevikus aga saab tänu ühtsetele juhistele kiiremini planeerida ja ehitada, nagu teatas novembri keskel Saksamaa ärileht Handelsblatt. Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz nentis Heilbronnis, et ilmselt on vaja 20 uut linnaosa kõige populaarsematesse linnadesse ja piirkondadesse – nii nagu oli ka 1970. aastatel. Hesseni ehitustööstuse liidu president nentis samuti, et Saksamaa ehitussektor ootab järgmisel aastal taastumist, ehkki aeglaselt.

Kokkuvõtlikult on turboehitusleppes järgmised muudatused:

Detailplaneeringust loobumine kuni 2026. aastani.
Katusekorruste ehitamine ja laiendamine teatud tingimustel ilma eriloata. (Katusekorruste ehitus võimaldab rohkem eluruumi ja suurendab kinnisvara väärtust, ning peaks investoritele huvi pakkuma.)
Parkimiskohtade loomise kohustuse puudumine (ümberehituste korral ei ole neid luua, mis tähendab kulude vähenemist).
E-hoonetüüpide kasutuselevõtt, mille puhul rakendub vähem seadusandlust, võimaldades ehitajatel ja projektijuhil kohandada standardeid, materjale ja rakendusdetaile (seega jätkusuutlikud hooned taskukohaste kuludega).
Moodulehitiste paigaldamise lihtsustamine. Kõik liidumaad peavad tagama, et antud tüüpi ehitiste ehitusload oleksid sellised, nagu riiklikult on ette nähtud.

Mõnedki ettevõtted on hakanud töötajatele kortereid ehitama. See on uus trend: oskustööliste nappus ja taskukohase elamispinna puudumine suurlinnades on loonud töötajate eluaseme kontseptsiooni. Isegi tööstusrevolutsiooni ajal pandi suurte ettevõtete, näiteks Berliini Siemensstadti töötajate jaoks püsti terved linnaosad. 1970. aastate ehitusbuum puudutas samuti töötajate eluaset – sel ajal ehitati neid umbes 450 000. Meedias räägitakse üha enam, kuidas tööandjad võimaldavad uutele töötajatele vaba elamispinna.

Bürokraatia ja ranged nõuded on Saksamaal endiselt jõus, kuid vajadus uute hoonete ja elamispindade järele on siiski tugevalt kasvanud, nii et siin peaks ka riik paindlikum olema.

Investeeringud elektri- ja digitööstusesse

Hoolimata keerulistest tingimustest investeerib Saksamaa elektri- ja digitööstusse, nagu teatas novembris Saksa elektro- ja digitööstuse liit ZVEI e.V. Kümnest Saksamaa elektri- ja digitööstuse ettevõttest kurtis ZVEI liikmete uuringus seitse, et elektrikulud on nende jaoks märgatav konkurentsikoormus. Seitse ettevõtet kümnest on võtnud sõna ka elektrihinna langetamise teemal. ZVEI juhatuse esimees Wolfgang Weber ütles, et föderaalvalitsus peab seega tegelema ka elektrivarustuskindlusega ning olema paindlikum uute elektritarnelepingute ja muutuvate tariifide juures, et elektrihinda veelgi piirata.

Saksa ettevõtted tahavad investeerida, ehkki proovikivid on suured. Kümnest ettevõttest üheksa on seisukohal, et Saksamaa konkurentsivõime on viimase viie aastaga halvenenud. Küsitluse kohaselt on selle põhjuseks liigne bürokraatia, kõrge maksu- ja lõivukoormus ning ebakindlus elektrikuludes ja varustuskindluses. „Ettevõtted kannatavad seadusandliku tsunami ning aeglaste kinnitamis- ja planeerimisprotsesside käes. Lisaks elektrile on ka maksud meie riigis ühed kõrgemad,“ ütleb Weber. „Ettevõtted on põhimõtteliselt valmis investeerima, tagades nii Saksamaa konkurentsivõime.” 75% ettevõtetest on plaaninud selle aasta seisuga investeerida vähemalt sama palju kui eelmisel või isegi rohkem. 71% soovib investeerida eelkõige Saksamaale.

Rohkem infot BMWSB – Startseite – Der Bau-Turbo-Pakt für Deutschland (bund.de)