EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“

Kokku üle 100 töötaja Eestis ja Ukrainas, käive 2023. aastal üle 30 miljoni euro ning aasta kaitsetööstusettevõtte tiitel. „Kolme aasta pärast käive 100 miljonit ja ühel heal päeval kogu Euroopa välispiiri kaitse, Eestist Kreekani,“ ei tee Ettevõtluse Auhinna konkursil Aasta Eksportööri kategoorias viie parima ettevõtte hulka jõudnud DefSecIntel Solutions (DSI)* juht Jaanus Tamm ettevõtte ambitsioonikatest tulevikuplaanidest saladust. Veelgi keerulisem, kui on ettevõtte nimi (DefSecIntel tuleb sõnadest defence, security ja intelligence ehk kaitse, julgeolek, luure, toim.), on ettevõtte kontori leidmine Tehnopoli linnakus. Liftiga üles, siis trepist üles ja alla, pikad koridorid, pöörded vasakule ja paremale ja lõpuks paistabki kontoriuks, millel kirjas

Merendus on nii Eestis kui globaalselt rohepöörde ootel. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) plaanib vähendada 70% aastaks 2040 rahvusvahelise laevanduse aastaseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid, et jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Need eesmärgid pakuvad Eesti Merendusklastri esinaise Riina Palu sõnul Eesti ettevõtetele mitmeid ärivõimalusi.  „Klastri liikmeskonnas on arendamisel näiteks nii vesinikutehnoloogial kui metanoolil põhinevad lahendused keskkonnasäästlikumate kütuste kasutuselevõtuks, kuid ka sensoritel ja andmetel põhinevad lahendused, et olemasolevaid tehnoloogiad optimaalsemalt kasutada,“ rääkis Palu võimalustest. Merendus on suur ja ülemaailmne äri, mistõttu on Palu sõnul otstarbekas keskenduda Eesti ettevõtetel tehnoloogiatele, milles meil on ajalooline eelis või hea positsioon tarneahelates.   Eesti merendussektori tugevusteks teiste riikide ees on merendusklastri

Aastaid siinsel turul tegutsenud lahustuva kohvi bränd Kohe piilub naaberriikidesse laienemise kõrvalt ka pisut kaugemale – hiljuti siseneti Lõuna-Korea turule ning eesmärgiks on hakata müüma lahustuvat kohvi ka Amazonis. Korea turule sisenemine sai alguse huvist uute regioonide vastu, kuhu laieneda ning EIS-i toel osaleti sealsel toidumessil. Otsustavaks saigi usaldusväärse maaletooja leidmine, kes aitas kohandada brändi ja pakendit Korea turu vajadustele. Kuigi esimesed kogemused on veel värsked, on ettevõttel ambitsioon kasvada Korea suurimaks lahustuva kohvi brändiks ja järgmisena suunduda Jaapani turule. Järgneb intervjuu Coffee Crystal OÜ müügi-ja ekspordijuhi Jordan Vähesooga. Millistel turgudel Coffee Crystal hetkel tegutseb ja miks sisenete nüüd just

Konkurss „Ettevõtluse auhind“ toimub Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ning Eesti Tööandjate Keskliidu eestvedamisel 29. korda. Seitsmesse kategooriasse kogunes kandideerinud ja nomineeritud ettevõtteid ligi 170. Nüüd on teiste hulgas selgunud ka Aasta Eksportööri esiviisik.  Parimad ettevõtted selgitatakse välja seitsmes kategoorias: aasta eksportöör, aasta innovaator, aasta välisinvestor, aasta pereettevõte, aasta turismiedendaja, aasta kestlik ettevõte ning täiesti uue kategooriana aasta tööstuse digitaliseerija.   Aasta Eksportööri kategooria esiviisk on järgnev:  Sedakorda selguvad võitjad 2. novembril toimuval auhinnagalal, kuid kõigepealt valitakse iga kategooria viis ja seejärel kolm parimat, kes esitatakse kategooria võitja väljavalimiseks konkursi žüriile. Kategooriate nominendid avalikustame oktoobri esimesel nädalal, kategooriate võitjad selguvad oktoobri

Eesti kaitsetööstussektori käive ulatub tänavu rekordilise 400 miljoni euroni. Ambitsioon on sektoril aga suur – 2030. aastaks jõuda miljardilise käibeni ja kaitsetehnoloogiat arendavate riikide hulgas arvestatava ekspordipartnerini. Selle aastase rekordilise 400 miljoni eurose käibe taga on mitu tegurit, usub kaitsetööstuse startupi SensusQ juht ja kaasasutaja Marko Kaseleht. “Esiteks keskkond ehk üldine suurem tähelepanu kaitsevaldkonnale ja selle kasv. Kaitse-eelarvete suurenemine on loonud soodsa pinnase ettevõtete kasvuks. Teiseks Eesti toodete unikaalsus ja uuenduslikkus, mis on pälvinud rahvusvahelisel turul suurt huvi,“ mainis ta. Sektori kasvule aitab kaasa tema sõnul ka Eesti poliitiline toetus ja aktiivne panustamine Ukraina konflikti, mis on suurendanud riigi usaldusväärsust