Vaata peasisu Eesti Arengu Sihtasutuse, Euroopa Liit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning Eesti Tuleviku Jaoks (EST)

Teekond innovatsioonini: masinõpe ja küberfüüsikalised süsteemid

Tuleviku äri loomiseks ja uute turgudeni jõudmiseks on tähtis jälgida muutusi turgudel ja avastada tehnoloogia võimalusi ärikeskkonnas.

Avame koos ekspertide ja ettevõtete juhtidega masinõppe ning küberfüüsiliste süsteemide kasutusvõimalusi ja praktilisi rakendamise kogemusi.

Veebiseminar toimub 14:00-16.00.

Toimumise kuupäev
29. november 2022
Keel
eesti keel
Asukoht
Veebiseminar
Kulu
Tasuta
Staatus
Registreerimine avatud

Kellele on üritus mõeldud?

Osalema on oodatud kõik, kes soovivad äri kontekstis paremini aru saada masinõppe ja küberfüüsikalistest süsteemidest, selle kasutusvõimalustest ja väljakutsetest. Üritusele eelnevalt on ka võimalik samateemalisi sissejuhatavaid analüüse alla laadida siin.

Ajakava

14:00-4:05
Avasõnad 

14:05-14:45
Paneelarutelu: Milleks masinõpe on võimeline- tuleviku vaade?
Eduard Petlenkov (ekspert),  Kristjan Jansons (Mindtitan), Jürgo Preden (Thinnect), Ingmar Roosileht (Aramet)

14:45-15:00
Küsimused ja vastused

15:00-15:45
Paneelarutelu: küberfüüsiliste süsteemide rakendamine ja väljakutsed 
Ermo Täks (ekspert), Otto Mättas (AIRE), Alan Adojaan (YANU)

15:45-16:00
Küsimused ja vastused

 

 

Esinejad

Eduard Petlenkov

Masinõppe ekspert

Kristjan Jansons

CEO, Mindtitan

Ingmar Roosileht

Juhatuse liige, Aramet

Jürgo Preden

CEO, Thinnect

Ermo Täks

Küberfüüsiliste süsteemide ekspert

Otto Mättas

Tehisintellekti valdkonna juht, Aire

Alan Adojaan

CEO, Yanu

Osale üritusel

14:00-4:05
Avasõnad 

14:05-14:45
Paneelarutelu: Milleks masinõpe on võimeline- tuleviku vaade?
Eduard Petlenkov (ekspert),  Kristjan Jansons (Mindtitan), Jürgo Preden (Thinnect), Ingmar Roosileht (Aramet)

14:45-15:00
Küsimused ja vastused

15:00-15:45
Paneelarutelu: küberfüüsiliste süsteemide rakendamine ja väljakutsed 
Ermo Täks (ekspert), Otto Mättas (AIRE), Alan Adojaan (YANU)

15:45-16:00
Küsimused ja vastused

 

 

Eduard Petlenkov

Masinõppe ekspert

Kristjan Jansons

CEO, Mindtitan

Ingmar Roosileht

Juhatuse liige, Aramet

Jürgo Preden

CEO, Thinnect

Ermo Täks

Küberfüüsiliste süsteemide ekspert

Otto Mättas

Tehisintellekti valdkonna juht, Aire

Alan Adojaan

CEO, Yanu

Kontakt

Kontakt

Annette Sagri
innovatsiooni projektijuht
Keeled: eesti keel, inglise keel
Ivo Suursoo: digihirmu vastu aitab õppimine

Äripäeva Raadio saates jagas ärikonsultatsiooni ettevõtte Columbus Baltikumi tegevjuht ja Tööandjate Keskliidu Innovatsiooni Käivituskoja juht Ivo Suursoo viite praktilist sammu ettevõtete juhtidele ja juhtkonna liikmetele, mida digitaliseerimise projektide ja digiinvesteeringute peale mõeldes astuda. Esmalt aga suurtest digitaliseerimise trendidest rääkides tõi Suursoo välja automatiseerimise. „Tuleviku trendide mõttes võib põhimõtteliselt jagada ettevõtted kaheks – tööjõumahukad ettevõtted ja tootemahukad ettevõtted. Tööjõumahukates ettevõtetes on kindlasti üks trend hüperautomatiseerimine, millele tasub kohe ka tegelikult rongile hüpata. Tänane integratsioonitehnoloogiate areng võimaldab ebavajalikku tööd inimese jaoks vältida ja hulga käsitööd vahelt ära lõigata,“ selgitas ta. „Hea uudis on see, et automatiseerimise lahendused ei ole enam kallid. Väikeettevõtte

Innovatsiooniekspert Linus Bille: edukas innovatsioon algab ettevõtte juhist

Selleks, et jääda konkurentsivõimeliseks, tuleb ettevõttel areneda. Nii on täna ilmselt vähe ettevõtteid, kes ei oleks mõelnud innovatsioonile. Millest alustada ja kuidas edu saavutada, selgitab innovatsiooniekspert Linus Bille rahvusvahelisest konsultatsiooniettevõttest Eicorn.  „Innovatsioon hõlmab uute ideede kasutamist mingi töö tegemiseks ehk oluline ei ole mitte ainult tulemus, vaid tööprotsess, mida uuendust luues kasutatakse,“ selgitas Bille. Uuendust saab seejuures tema sõnul innovatsiooniks nimetada vaid siis, kui see loob väärtust või omab laiemat ühiskondlikku mõju. „Muul juhul oleks tegu lihtsalt leiutisega.” Kui soov on olemas, siis seistakse silmitsi küsimusega – millest alustada, et ettevõttes edukalt innovatsiooni teha? Enne praktilisi samme tuleks innovatsioonieksperdi sõnul

Eesti tervisetehnoloogia ettevõtted said Euroopa Innovatsiooninõukogu kiirendist kokku üle 18 miljoni euro

Eesti tervisetehnoloogia iduettevõtted GeneCode ja BetterMedicine said Euroopa Innovatsiooninõukogu ettevõtluskiirendist EIC Accelerator kokku €18,4 miljoni suuruse toetuse.1,7 miljoni suuruse granditoetuse ja sellele pärast eel-kliinilist uuringut lisanduva 14,3 miljoni suuruse omakapitaliinvesteeringu kaasanud iduettevõtte GeneCode on välja töötanud ravimi selliste krooniliste ja progresseeruvate neurodegeratiivsete haiguste raviks nagu näiteks Parkinsoni tõbi ja lihaste kärbumine ehk ALS. Kokku nii suurt finantseeringut ei ole varem ükski Eesti ettevõte EIC Acceleratorist saanud. Genecode’i juhi Paavo Pilve sõnul on toetus neile äärmiselt oluline ning aitab koheselt teadus- ja arendustegevustega jätkata. Samuti on tulevikus võimalus kõrgema väärtuse pealt kapitali kaasata. „Meie eesmärk on järgmistel aastatel viia läbi eel-kliinilised uuringud ehk

Seeneproteiinid, nanomaterjalid ja biostimulaatorid: Eesti ettevõtted arendavad maailmatasemel tehnoloogiaid

EASi ja KredExi ühendasutuse rakendusuuringute programmi (RUP) neljandas voorus said uudsete tehnoloogiate arendamiseks toetust 14 ettevõtet kogumahus 15 miljonit eurot. Arendusprojektide hulgast leiab lahendusi nii meditsiinis, droonide arenduses, agronoomia digitaliseerimises, tulevikutoidus, väetiste tootmises kui ka uut tüüpi elektrolüüserite ehitamises. Majandus- ja IT-minister Tiit Riisalo sõnul tuleb lähiaastatel nii riigil kui ettevõtetel uue kasvu leidmiseks oluliselt innovatsiooni panustada. „Innovatsiooni toetamine on oluline, et ühelt poolt oleks tagatud ettevõtete investeerimiskindlus ning teiselt poolt kõrgema lisandväärtuse loomine ja Eesti ekspordi kasv. Pakume ettevõtjatele tuge arenduse nö surmaoru läbimisel, kus riskid on kõige suuremad, et Eestist pärit kõrge lisandväärtusega tooted ja tehnoloogiad pääseksid maailmaturule

Riik toetab tudengite projekte alates tehisintellektist kuni satelliitide ja robotite arendamiseni

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös EAS ja Kredexi ühendasutusega toetavad 10 tudengite inseneeriavaldkonna arendusprojekti kogumahus 960 000 euroga. Majandus- ja Kommunikatsiooniminsteeriumi majandusarengu asekantsler Sille Kraami sõnul oli ta meeldivalt üllatunud, et konkurents toetusele oli väga tihe. „Mul on hea meel näha, et leidub nii palju hakkajaid tudengeid, kuna nemad on meie majanduse tulevik. Kõik projektid valmivad koostöös ettevõtetega, mis on suurepärane viis tudengitel tutvuda oma valdkonna ettevõtjate tegemistega,“ ütles Kraam. EASi ja KredExi ühendasutuse juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul tõi hindamiskomisjon esile tudengite professionaalsust ja ideede ambitsioonikust. „Kõik tudengid, kes nendes projektides kaasa löövad, saavad unikaalse ja samas ka praktilise kogemuse,“ sõnas