Merendus on nii Eestis kui globaalselt rohepöörde ootel. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) plaanib vähendada 70% aastaks 2040 rahvusvahelise laevanduse aastaseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid, et jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Need eesmärgid pakuvad Eesti Merendusklastri esinaise Riina Palu sõnul Eesti ettevõtetele mitmeid ärivõimalusi.  „Klastri liikmeskonnas on arendamisel näiteks nii vesinikutehnoloogial kui metanoolil põhinevad lahendused keskkonnasäästlikumate kütuste kasutuselevõtuks, kuid ka sensoritel ja andmetel põhinevad lahendused, et olemasolevaid tehnoloogiad optimaalsemalt kasutada,“ rääkis Palu võimalustest. Merendus on suur ja ülemaailmne äri, mistõttu on Palu sõnul otstarbekas keskenduda Eesti ettevõtetel tehnoloogiatele, milles meil on ajalooline eelis või hea positsioon tarneahelates.   Eesti merendussektori tugevusteks teiste riikide ees on merendusklastri

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse korraldatud kestlikkuse konverents toimus sel aastal kolmepäevasena – 8. ja 9. aprillil toimusid kõrvalüritused sündmusturundajatele ja disainiettevõtjatele ning laiem põhiprogramm 10. aprillil Kai kunstikeskuses, kus põhifookus oli roheregulatsioonidel. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse esimees Kati Kusmin tõdes konverentsi avakõnes, et seadustest, eeskirjadest ja normidest tulnud muutuste hulk on tohutu ning et me peame nii riigi kui ettevõtjatena muutustest hästi aru saama ning omad võimalused leidma. „Me oleme jõudnud oma riigi arengu ja ühiskondliku ambitsiooniga sinna, et kui seni võisime liikuda hoogsal sammul edasi olemasolevate tehnoloogiate kasutusele võtmisega ja kvaliteetse allhanke pakkumisega, siis nüüd on tagumine aeg

Ratta- ja suusariideid tootva ettevõte Moomoo asutaja ning jalgrattasportlase Allan Orase sõnul tundus veel paar aastat tagasi, et Eesti tarbija ei ole ringmajanduse mudeliks valmis. Nüüd aga tundub, et inimeste mõttemaailm hakkab vaikselt muutuma ning otsitakse aina enam jätkusuutlikumaid lahendusi. Moomoo ühendab tipptasemel funktsionaalsed kangad, käsitööoskused ja Eesti disaini, et luua kvaliteetseid ratta- ja suusariideid. Viimased aasta aega on ettevõtte fookuses olnud tugevalt ringmajandus ja keskkonnahoid. „Me teadsime, et keskkonnateadlik tootmine tähendab kiudude taaskasutamist, jäätmete sorteerimist ja lõigete efektiivset paigutust kangale. Tegime neid tegevusi nii hästi, kui suutsime. Meil oli siht silme ees, kuid meie tegevused ei olnud piisavalt teadlikud

Venemaa sõjategevus Ukrainas on seadnud kahtluse alla Saksamaa energeetikatööstuse senised otsused. Sealne energeetikapoliitika seisab silmitsi tõsise pöördepunktiga. Kuigi nii Eestis kui ka Saksamaal on tähelepanu valdavalt koondunud Venemaa sõjategevusele, on jätkuvalt pildil ka rohepöörde küsimus ning tegelikult üha enam. Võitlus kliimamuutuste vastu ning jätkusuutlikuma majandusmudeli leidmine on olnud majandusekspertide ja ökofilosoofide jaoks aktuaalne juba 1970. aastatest, sest piiratud ning kahanevate loodusressursside tingimustes ei ole majanduse lõputu kasvamine realistlik perspektiiv. Nüüd tulebki meil mõelda põlvkonnale, kes peab selles maailmas elama 50 aasta pärast. Sakslased on mõistnud kliimaneutraalsuse saavutamise pakilisust ning toovad seetõttu eesmärgi saavutamise tähtaega üha varasemaks – algse 2045. aasta

EASi ja KredExi ühendasutus avas sel nädalal, 21. novembril uue tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse, mille kogueelarve on 8,7 miljonit eurot. Toetuse eesmärk on aidata Eesti tööstussektoril astuda esimesi samme rohepöörde suunas, toetada ettevõtteid ringmajanduse põhimõtete juurutamisel ning rohearenduste elluviimisel. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani sõnul on majanduses keerulised ajad, mil meie ettevõtete jaoks on kriitiline olla paindlik ning uuendada oma ärimudeleid – nutikas on selleks kasutada ka rohepöörde eesmärgil eraldatud Euroopa Liidu vahendeid, et olla konkurentsivõimelised nii lähitulevikus kui ka pikemas perspektiivis. „Käesolev meede annab ettevõtetele võimaluse muuta oma tootmisprotsessid tõhusamaks ning luua kõrgema lisandväärtusega uuenduslikke tooteid. Riik toetab tootmisettevõtete