Vaata peasisu Kaasrahastanud Euroopa Liit kaksilogo, (EST)

Veebiseminar “Masina- ja metallitööstuse võimalused Saksamaal”

Praktiline veebiseminar, mis annab ülevaate masina- ja metallitööstuse hetkeseisust ja tulevikuväljavaadetest Saksamaal. Jagame informatsiooni toetusmeetmetest ning erinevatest tugiteenustest eksportivale ja rahvusvaheliselt tegutsevale ettevõttele.

Registreerimine suletud.

Toimumise kuupäev
06. veebruar 2024, 10:00
Asukoht
MS Teams
Kulu
Tasuta
Staatus
Registreerimine suletud
Registreeri

Päevakava

10.00-10.05 Avasõnad
Raul Kütt, Masinatööstuse Liidu juhatuse liige

10.05-10.20 Ekspordi tugiteenused, toetused ja fookused 2024
Andres Kikas, ekspordi arenduse valdkonna juht, EASi ja KredExi ühendasutus.
Küsimused ja vastused

10.25–10.45 Ülevaade Saksamaa masinatööstusest täna ja tulevikus.
Tiina Kivikas, ekspordinõunik Saksamaal, EASi ja KredExi ühendasutus
Küsimused ja vastused

10.50-11.05 “Rahvusvahelise eksperdi kaasamise” teenus.
Ille Metsla, ekspordi arenduse valdkonna projektijuht, EASi ja KredExi ühendasutus
Küsimused ja vastused

11.10 – 11.25 Ettevõtja kogemus “Rahvusvahelise eksperdi kaasamise” teenusest
Ivo Pukk, Insta Globe Engineering tegevjuht
Küsimused ja vastused

11.30 Veebiseminari lõpp

Seminar

10.00-10.05 Avasõnad
Raul Kütt, Masinatööstuse Liidu juhatuse liige

10.05-10.20 Ekspordi tugiteenused, toetused ja fookused 2024
Andres Kikas, ekspordi arenduse valdkonna juht, EASi ja KredExi ühendasutus.
Küsimused ja vastused

10.25–10.45 Ülevaade Saksamaa masinatööstusest täna ja tulevikus.
Tiina Kivikas, ekspordinõunik Saksamaal, EASi ja KredExi ühendasutus
Küsimused ja vastused

10.50-11.05 “Rahvusvahelise eksperdi kaasamise” teenus.
Ille Metsla, ekspordi arenduse valdkonna projektijuht, EASi ja KredExi ühendasutus
Küsimused ja vastused

11.10 – 11.25 Ettevõtja kogemus “Rahvusvahelise eksperdi kaasamise” teenusest
Ivo Pukk, Insta Globe Engineering tegevjuht
Küsimused ja vastused

11.30 Veebiseminari lõpp

Kontakt

Karin Alliksaar

Kontakt

Karin Alliksaar
teenusejuht
Ettevõtjatele mõeldud teenused riigiportaalis.
Riigiportaali eesti.ee ettevõtja digiväravasse lisandus kaks uut teenust

Riigiportaalis eesti.ee saab nüüd kasutada kaht uut ettevõtjate tööd lihtsustavat teenust: ettevõtte finantseerimine ja tähtajalised kohustused. „Kui seni on riik arendanud kodanikele suunatud e-teenuseid, nagu tuludeklaratsioon ja peretoetused, siis nüüd on fookus ettevõtjatel. Selleks, et ettevõtjad saaksid keskenduda oma põhitegevusele, oleme loonud nende töö lihtsustamiseks koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga (RIA) kaks uut teenust, mis on saadaval riigiportaalis eesti.ee,“ kirjeldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtja digivärava projektijuht Anneli Põldra. Ettevõtte finantseerimise teenus aitab ettevõtjal leida võimalikult kiirelt ja lihtsalt avaliku sektori pakutavaid rahastusvõimalusi ning ka toetusi taotleda. Teenus on kättesaadav eesti.ee ettevõtja vaates vasakmenüüs „Rahastamisvõimalused“.  See rakendus koondab toetusvõimalusi, mida pakuvad Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA),

Peipsi põhjarannikule kerkib loodusspaahotell

Peipsi järve põhjakaldale investeeritakse ligemale 36 miljonit eurot, et rajada esimene omalaadne loodusspaahotell. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) toetab turismi mitmekesistavat projekti õiglase ülemineku fondi vahenditest 13 miljoni euroga, millele lisaks  investeerib osaühing Loodusspaahotell ligemale 23 miljonit eurot. Sellise suurusega projekt on esimene turismi suurinvesteering Ida-Viru õiglase ülemineku fondi vahenditest, samuti viimaste aastate suurim turismiinvesteering väljaspool Tallinna ning kõige mahukam arendus Peipsi järve piirkonnas. “Loodusspaahotell aitab oma kaasaegse ärikontseptsiooniga arendada kogu regiooni ning tõsta piirkonna populaarsust nii sise- kui välisturistide seas. Lisandunud külastajad toovad tulu ka regiooni teistele ettevõtjatele ning loovad eelduse uute töökohtade tekkeks. Samuti on uus spaa kindlasti

Mais kaupade eksport ja import vähenes

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta mais eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 6% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,6 miljardi euro ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 144 miljonit eurot, mis on 170 miljoni võrra väiksem kui aasta varem. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets sõnas, et mais hakkas kaubavahetus pärast aprilli kasvu taas kahanema, kui vähenes nii kaupade eksport kui ka import. „Suurim mõjutaja oli reeksport, mis vähenes mais 2023. aastaga võrreldes 10%,“ täiendas Leppmets. Kaupadest eksporditi mais enim elektriseadmeid (14% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%) ning puitu ja puittooteid (11%). Aastases võrdluses vähenes kõige rohkem

Teenuste väliskaubanduse kasv esimeses kvartalis aeglustus

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2024. aasta esimeses kvartalis teenuste eksport 2%, import jäi aga eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes samaks. Teenuseid müüdi jooksevhindades 2,8 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 595 miljonit eurot, mis on 45 miljonit suurem kui aasta varem. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et teenuste väliskaubanduse kasv oli esimeses kvartalis väiksem kui eelmisel aastal. „Eelmise aasta neljandas kvartalis suurenes teenuste eksport 6% ja import 8% ning eelmisel aastal tervikuna suurenesid teenuste eksport ja import mõlemad 9%, selle aasta esimeses kvartalis aga enam selliseid kasvunumbreid näha ei olnud,“ lisas Leppmets. Teenustest eksporditi esimeses

Eesti Pank: ekspordis on näha pööret paremusele

Eelmise aasta lõpus hakkas välisnõudlus pisut elavnema ning tänavu esimeses kvartalis see jätkus. Koos sellega on toimunud kerge pööre paremuse poole ka ekspordis, kus osades tegevusalades võib näha käibe kasvu. Esimeses kvartalis oli kogu ekspordi käive võrreldes aastataguse ajaga siiski veel väiksem. Eesti väliskaubanduse käive vähenes esimeses kvartalis 7%, mis tähendab, et eksportisime ja importisime kaupu ja teenuseid vähem kui aasta varem samal ajal. Maksebilansi andmetel kahanes esimeses kvartalis kaupade väljaveo käive 7,4% ja sisseveo käive 6,5%. Teenuste ekspordi käive oli aga 2% suurem ning impordi käive samas suurusjärgus kui aasta tagasi, kasvades 0,3%. Kaubaekspordi kahanemise taga on endiselt madalseis töötlevas tööstuses. Võib

Tagasi üles