Vaata peasisu Ühtekuuluvuspoliitika logo 2021-2027 (kaasrahastanud EU, EST)

Seminar: Innovatsiooni kaitsmisel pole vaja üksi olla

Keemiatööstuse leiutiste patenteerimine koos Ühendkuningriigi ja ELi patendivoliniku nõuannetega.

Keemiatööstus mängib Eesti turul väga olulist rolli, meelitades suuri investeeringuid ja parimaid teadlasi. Sellist investeeringut tuleb kaitsta selleks, et investeeritud aeg ja raha konkurendi taskusse ei läheks. Seminaril laiendame keemiatööstuse mõju Eestist väljapoole ja õpime, kuidas kaitsta oma leiutisi rahvusvahelisele turule sisenemisel. (No spoilers, kuid patent on üks olulisemaid viise)

Võimalusel ootame teid kohapeale, et teekruusi taga asjatundjale kõik olulisemad küsimused isiklikult esitada.

Seminar toimub inglise keeles.

Toimumise kuupäev
21. november 2023, 10:00
Keel
inglise keel
Asukoht
Öpiku Konverentsikeskus
Kulu
Tasuta
Staatus
Registreerimine suletud

Kellele on üritus mõeldud?

Keemiatööstuse ettevõtte arendus- ja ärijuhtidele ja teadlastele.

Ajakava

09:45-10:00
Kogunemine

10:00-10:05
Avasõnad
Jelizaveta Lazonen, EASi ja KredExi ühendasutuse intellektuaalomandi strateegia konsultant

10:05-11:00
Praktilised nõuanded leiutiste patenteerimiseks keemiatööstuses
Ian Tollett, Euroopa Patendivolinik

11:00-12:00
Arutelu, küsimused ja vastused
Ian Tollett, Euroopa Patendivolinik

Esinejad

Ian Tollett

Ian on Euroopa patendivolinik, kellel on 30-aastane kogemus ettevõtete leiutiste kaitsmisel, ning ta on aidanud Tartu Ülikooli ja selle spin-out ettevõtteid alates 2014. aastast.

Jelizaveta Lazonen

Jelizaveta on juriidilise taustaga intellektuaalomandi strateegia ekspert. Ta tegeleb peamiselt intellektuaalomandi litsentsilepingute ja ettevõtete nõustamisega seotud küsimustes. Jelizavetal on erialane kõrgharidus (magister, LLM) intellektuaalomandi õiguse valdkonnas.

Osale üritusel

09:45-10:00
Kogunemine

10:00-10:05
Avasõnad
Jelizaveta Lazonen, EASi ja KredExi ühendasutuse intellektuaalomandi strateegia konsultant

10:05-11:00
Praktilised nõuanded leiutiste patenteerimiseks keemiatööstuses
Ian Tollett, Euroopa Patendivolinik

11:00-12:00
Arutelu, küsimused ja vastused
Ian Tollett, Euroopa Patendivolinik

Ian Tollett

Ian on Euroopa patendivolinik, kellel on 30-aastane kogemus ettevõtete leiutiste kaitsmisel, ning ta on aidanud Tartu Ülikooli ja selle spin-out ettevõtteid alates 2014. aastast.

Jelizaveta Lazonen

Jelizaveta on juriidilise taustaga intellektuaalomandi strateegia ekspert. Ta tegeleb peamiselt intellektuaalomandi litsentsilepingute ja ettevõtete nõustamisega seotud küsimustes. Jelizavetal on erialane kõrgharidus (magister, LLM) intellektuaalomandi õiguse valdkonnas.

Kontakt

Kontakt

Jelizaveta Lazonen
intellektuaalomandi strateegia konsultant
Eesti ettevõte GScan diagnoosib Ühendkuningriigis ohtlikke sildu

Eesti süvatehnoloogiaettevõte GScan sihib revolutsioonilise müüonkiirgusel põhineva tehnoloogiaga uut globaalset turgu – infrastruktuuriobjektide diagnostikat. 2018. aastal kukkus Itaalias Genovas kokku maanteesild, tragöödias hukkus 43 inimest. Paljud 20. sajandi keskel ehitatud sillad on jõudmas oma elukaare lõpuni ning vajaksid hädasti rekonstrueerimist. Näiteks USAs on hinnanguliselt 44 000 kehvas olukorras silda, millest kõik ei vaja küll kohest rekonstrueerimist, kuid mida tuleks tähelepanelikumalt jälgida. Probleem on selles, et paljude sillatüüpide puhul on diagnostika kas äärmiselt kallis või väga keeruline – siin tulebki appi Eesti ettevõte GScan. Ettevõtte patenteeritud tehnoloogia rakendab ohutut ja looduses esinevat müüonkiirgust, mis aitab näha materjalidest läbi paremini kui ühegi teise

Konverents: isegi kui initsiatiiv on karistatav, innovatsioon on teostatav!

Avaliku sektori uuendajaid ja ettevõtete esindajaid kogunesid täna Kultuurikatlasse kuulama kolleegide kogemuslugusid innovatsiooni loomisest ja hankimisest erinevates valdkondades. Konverentsi eesmärk on julgustada avaliku sektori organisatsioonide esindajaid katsetama, piloteerima ja tulevikku vaatama ning otsima lahendusi erasektorist. Konverentsi avanud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul peab avalik sektor olema innovatsiooni eeskujuks. „Eesti 2035 visiooni teostumiseks on meil vaja uusi ja paremaid lahendusi ehk innovatsiooni. Igal aastal tellivad riigiasutused ligikaudu 4-5 miljardi euro eest tooteid ja teenuseid, mis moodustab Eesti SKPst pea viiendiku. See tähendab, et riigihangetel on turul märkimisväärne ostujõud, millega saab anda hoogu Eesti ettevõtete innovaatilistele toodetele ja teenustele. On vaja

EASi ja KredExi ühendasutus avas uue toetusvooru teadmusmahukate arenduste elluviimiseks

Täna, 9. oktoobril avas EASi ja KredExi ühendasutus rakendusuuringute programmi (RUP) viienda toetusvooru teadmusmahukate tootearendusprojektide ja rakendusuuringute elluviimiseks. Vooru eelarve on 15 miljonit eurot ning maksimaalne toetus ühele ettevõttele kaks miljonit eurot. Ettevõtete arendusprojekte aitavad ette valmistada ja läbi mõelda erinevate valdkondade spetsialistid.  “Eesti majandusele uue hoo andmise eelduseks on üleminek teadmusmahukale majandusele ning seeläbi kõrgtehnoloogilise ekspordi suurendamine. Selliste tehnoloogiate väljatöötamine on seotud suure riskiga, mistõttu tuleb riik ettevõtjatele nii nõu kui ka toetusega appi,” sõnas EASi ja KredExi ühendasutuse rakendusuuringute osakonna juht Madis Raukas.  Ta lisas, et RUP aitab ettevõtetel riske maandada ning arendustööd kiirendada. Taotlusprotsessis osalemise eelduseks on

Ivo Suursoo: digihirmu vastu aitab õppimine

Äripäeva Raadio saates jagas ärikonsultatsiooni ettevõtte Columbus Baltikumi tegevjuht ja Tööandjate Keskliidu Innovatsiooni Käivituskoja juht Ivo Suursoo viite praktilist sammu ettevõtete juhtidele ja juhtkonna liikmetele, mida digitaliseerimise projektide ja digiinvesteeringute peale mõeldes astuda. Esmalt aga suurtest digitaliseerimise trendidest rääkides tõi Suursoo välja automatiseerimise. „Tuleviku trendide mõttes võib põhimõtteliselt jagada ettevõtted kaheks – tööjõumahukad ettevõtted ja tootemahukad ettevõtted. Tööjõumahukates ettevõtetes on kindlasti üks trend hüperautomatiseerimine, millele tasub kohe ka tegelikult rongile hüpata. Tänane integratsioonitehnoloogiate areng võimaldab ebavajalikku tööd inimese jaoks vältida ja hulga käsitööd vahelt ära lõigata,“ selgitas ta. „Hea uudis on see, et automatiseerimise lahendused ei ole enam kallid. Väikeettevõtte

Innovatsiooniekspert Linus Bille: edukas innovatsioon algab ettevõtte juhist

Selleks, et jääda konkurentsivõimeliseks, tuleb ettevõttel areneda. Nii on täna ilmselt vähe ettevõtteid, kes ei oleks mõelnud innovatsioonile. Millest alustada ja kuidas edu saavutada, selgitab innovatsiooniekspert Linus Bille rahvusvahelisest konsultatsiooniettevõttest Eicorn.  „Innovatsioon hõlmab uute ideede kasutamist mingi töö tegemiseks ehk oluline ei ole mitte ainult tulemus, vaid tööprotsess, mida uuendust luues kasutatakse,“ selgitas Bille. Uuendust saab seejuures tema sõnul innovatsiooniks nimetada vaid siis, kui see loob väärtust või omab laiemat ühiskondlikku mõju. „Muul juhul oleks tegu lihtsalt leiutisega.” Kui soov on olemas, siis seistakse silmitsi küsimusega – millest alustada, et ettevõttes edukalt innovatsiooni teha? Enne praktilisi samme tuleks innovatsioonieksperdi sõnul