Vaata peasisu

Rootsi sihib rohelist restarti

EASi ja KredExi ühendasutus
27. oktoober 2021
4 min

Rootsi majanduskasvu väljavaated aastaks 2022 seisavad tugevatel alustel, sest ajalooliselt kõrget taset näitavad mitmed olulised kindlustunde indikaatorid nii töötlevas tööstuses kui ka teenindussektoris, samuti ka eratarbimise maht. Keskkonnaalase tegevuse eest juba niigi eesrindlik Rootsi aga soovib astuda juba järgmistki sammu veelgi kestlikuma ühiskonna poole, et vabaneda aastaks 2030 esimese heaoluriigina täielikult fossiilkütuste kasutamisest.

Rootsi valitsus soovib investeerida 74 miljardit Rootsi krooni (7,4 miljardit eurot) reformidesse, mis lahendaksid ühiskondlikke probleeme ning muudaksid Rootsi tugevamaks ja jätkusuutlikumaks. Riigi tööstusettevõtete kaasamiseks rakendab valitsus meetmeid, et aidata Rootsi tööstustel säilitada juhtiv positsioon ka kliimamuutuste valdkonnas, luues selleks üleminekut ringmajandusele ja rohepöördele tervikuna kiirendavat infrastruktuuri.

Rohe- ja digipööre peavad toimuma käsikäes, et Rootsi riik püsiks konkurentsivõimelisena ka tulevikus ning saavutaks ambitsioonikad kliimaeesmärgid. See loob omakorda eeldused majanduse roheliseks restardiks. Digipöördega kaasnevad tootmisprotsesside automatiseerimine, parem ressursikasutus ning uued ärimudelid, mis rakendavad ettevõtluse teenistusse suurandmed ja tehisintellekti võimalused. Valitsuse koostööprogrammi raames tehtavad investeeringud ettevõtete digitaalse ja keskkonnaalase tegevuse parendamiseks tugevdavad nii arenenud kui ka tärkavate ettevõtete võimet toime tulla digi- ja rohepöörde väljakutsetega ning paremini valmistuda tulevasteks kriisideks. Programmi eesmärkide hulka kuuluvad muuhulgas ettevõtete konkurentsivõime parandamine, heitmete vähendamine ning ressursside optimaalsem kasutamine tööstuses.

Kõik need arengud pakuvad Eesti ettevõtetele uusi võimalusi Rootsi turul, sest sealsed ettevõtted on ümber hindamas oma seniseid tarneahelaid, keskendudes veelgi rohkem ressursitõhususele, keskkonnasäästlikumatele tehnoloogiatele ja protsessidele ning lühematele transpordikoridoridele. Eriti ahvatlev peaks Rootsi turg olema ettevõtetele, kelle tehnoloogia aitab lahendada keskkonnaprobleeme.

Üheks heaks näiteks on Roofit.solar, mis oma päikesepaneelidega ühendatud katusekonstruktsioonidega on eeskujulik näide rohepöördeks valmistumisest, hõlmates tehnoloogilist innovatsiooni, keskkonnasäästlikkust ning digitaliseerimist. Ettevõtte ekspordiuhi Helen Anijala sõnul nõuab Rootsi turg juba praegu ringmajanduse lahendusi, mis alles viie aasta pärast muutuvad uueks normaalsuseks. “Kasutame oma paneelides Rootsi päritolu SSAB terast, sest see on päikesepaneelidega katusematerjali tootmiseks parima kvaliteediga. Pideva tootearenduse käigus töötasime eelmisel aastal välja ainulaadse tarkvara metallist katusepaneelide projekteerimiseks,” selgitab Anijalg.

Tarkvara teeb kõik arvutused täieliku katuselahenduse jaoks, sealhulgas ka elektriskeemid, katusetarvikud, inverterid ning valmistab ette katuse paigaldamise protsessi. Kliendi poolt edastatud üksikasjalike mõõtude ja juhiste abil saab Roofit.solar pakkuda välja individuaalse ja täieliku katuselahenduse ülilühikese aja jooksul.

“Meie esimesed kliendid Rootsis on olnud uudishimulikud tehnoloogiaettevõtted, kes hindavad päikesepaneelide ja metallkonstruktsiooni koostoimes sündiva katuse arhitektuurset välimust, kuid nüüd soovivad sama ka nende naabrid. Kuigi Euroopas toodetavad integreeritavate päikesepaneelidega katused ei suuda Hiina päikesepaneelidega hinna osas konkureerida, otsustab üha enam Rootsi kliente säästva ja uuendusliku katusematerjali kasuks lähtudes väärtuspõhistest kriteeriumitest,” usub Anijalg.

President Kaljulaid arutas Rootsi ja Eesti ettevõtjatega tehisintellekti võimaluste üle

Digipööre mängib rohepöörde juures olulist rolli, sest digitehnoloogia aitab teistes sektorites vähendada heitmekoguseid umbes 15-20 protsendi võrra. Sellised tehnoloogiad nagu suurandmete kogumine ja analüüs, masinõpe ja tehisintellekt on koos kiire interneti ja uue põlvkonna mobiilside laienemisega muutunud üliolulisteks komponentideks jätkusuutliku ja ressursitõhusa ühiskonna loomisel. Ettevõtteid, kes arendavad tehnoloogiaid keskkonnaprobleemide lahendamiseks, ootab Rootsis ees võimalusterohke tulevik. Nende võimaluste vastu tundsid huvi septembri lõpus president Kaljulaidi tema ametlikul viimasel visiidil Stockholmi saatnud IT-ettevõtted nagu Helmes, Nortal Estonia, Proekspert, Gofore Estonia ja Net Group. Visiidi raames toimus arutelu Rootsi suurimate ettevõtetega digipöörde väljakutsete ja võimaluste üle küberturvalisuse ja kestlikkuse valguses. President Kaljulaid külastas ka Rootsi tehisintellekti keskust, kus olid arutelu all detsentraliseeritud tehisintellekt ja keeletehnoloogia, mis muutub üha olulisemaks sedavõrd, kui tehisintellekt muutub mõjukamaks.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt on visiidil Rootsis 8-9. novembril

Rohe- ja digiteemad võtab fookusesse ka novembri alguses Rootsit koos äridelegatsiooniga väisav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. EASi ja Eesti saatkonna poolt korraldatava visiidi eesmärk on arendada Eesti ja Rootsi kestlike ning roheliste ettevõtete või organisatsioonide vahelist koostööd ning luua kontakte ettevõtete vahel uuteks ärivõimalusteks Stockholmis ja Västerås. Delegatsooni kuuluvad ettevõtted, mis tegelevad cleantech-valdkonna, energeetika, targa linna lahenduste ning infotehnoloogiaga laiemalt.

Kristi Kivi Frimpong
Ekspordinõunik Rootsis
E-post: [email protected]
Anna Öberg
Ekspordinõunik Rootsis
E-post: [email protected]

Jaga postitust

Tagasi üles