Rohevesiniku projektid on Hollandis lahenduste ootel
Rohevesinikuga seotud projekte kerkib Hollandis nagu seeni pärast vihma, kuid nende rahastamine on jätkuvalt suureks probleemiks. Seetõttu on suurem osa projektidest siiani veel projekteerimise faasis, kuigi Hollandi ambitsiooniks on muuta roheline vesinik tuleviku energiasüsteemi nurgakiviks ning seeläbi vähendada sõltuvust maagaasist.
Rohevesiniku projektide arv on Hollandis kasvanud viimase aasta jooksul veerandi võrra, sedastab TKI Nieuw Gas. 2020. aastal oli laual veel 99 sellist projekti, kuid käesoleva aasta keskpaigaks oli see arv kerkinud 165ni. Kuid reaalse tegevuseni on jõudnud vaid üksikud vesinikutehased, seega eksisteerib suurem osa projekte endiselt vaid paberil.
Shelli plaanid annavad lootust optimismiks
Hollandi kliimaleppe kohaselt peab riigis olema tagatud 500 MW elektrolüüsi võimsust aastaks 2025 ning 4000 MW aastaks 2030, mis moodustaks 25% Hollandi energiavajadusest. Mõned koalitsioonierakonnad Hollandis räägivad koguni selle eesmärgi kahekordistamisest. Paraku on need ambitsioonikad kavad veel väga kaugel praeguse hetke reaalsusest. Elektrolüüsivõimsust jagub Hollandis hetkel vaid paari megavati jagu, kuid suurkorporatsioon Shelli plaanid annavad veidi lootust optimismiks.
Juulis teatas Shell miljardilisest investeeringust uude vesinikutehasesse, millest saab 200-megavatise võimsusega maailma suurim omataoline. Tehas peaks käiku minema aastal 2025. Lisaks on vesiniku osas Hollandis suured plaanid ka sellistel ettevõtetel nagu BP, Ørsted, RWE, Uniper, Air Liquide ja HyCC.
Pudelikaelu leidub paraku mitmeid
Siiski on vesinikusektoris palju ebaselgust ja -kindlust, sest teel on mitmeid takistusi, alates vajalike lubade saamisest kuni pikkade tarneaegadega tellimuste täitmiseni. Üks suuremaid murekohti on rohevesiniku tulumudel, sest keegi ei tea täpselt, kui palju muutuvad kulud ja hinnad ning see teeb äriplaani koostamise ja rahastuse saamise keeruliseks.
Palju sõltub elektrolüüsi jaoks vajaliku roheenergia saadavusest ning selle hinnast, ülejäänud vesinikuahela kulustruktuurist ning riigipoolsetest toetustest. Samuti on pudelikaelaks elektrolüüserite tootmine, millega ei ole veel algustki tehtud. Hetkel ei ole saadaval valmistehtud elektrolüüsereid, mis selgitab ka miks on praegu kogu maailmas kasutusel vaid 500 megavatti elektrolüüsi võimsust.
Rotterdami sadama suur ambitsioon
Rotterdami sadam on hetkel suurim energiakandjate käitlemisega tegelev sadam Euroopas, mille turuosaks on 14%. Kuid sadama ambitsiooniks on end tulevikus positsioneerida kõige olulisema vesiniku impordi ja ekspordi keskusena. Selle saavutamiseks peab Holland hakkama massiliselt importima rohevesinikku, sest selle kohapeal tootmise võime on piiratud. Vesiniku tootmine madalamate kuludega kaugemates riikides võiks hoolimata kõrgetest transpordikuludest saavutada võrdse hinnataseme Hollandis toodetud rohevesinikuga, kuid selle osas käiv teaduslik debatt näitab selle teema osas märgatavat ebaselgust. Vesiniku impordi osas on Holland juba pidamas läbirääkimisi rea erinevate riikidega, alates Kanadast ja USAst kuni Mauritaania ja Omaanini.
Rotterdami sadam on eraldanud maatüki erinevate turuosaliste vesinikutehaste rajamiseks. Idee kohaselt jõuaks energia suurtest Põhjamere tuuleparkidest mandrile vesinikutehastesse võrguoperaator Tenneti kaablite kaudu. Toodetud vesinik saadetakse seejärel olemasolevate ja rajatavate torustike kaudu Shelli ja BP tehastesse ning rafineerimiskeskustesse Rotterdamis. Sealtkaudu jõuaks roheenergia ka Saksamaa tööstuspiirkondadeni.
Huvipakkuvaid ärivõimalusi Eesti ettevõtetele
Aastaks 2050 prognoosib Rotterdami sadam 20 miljoni tonni suurust vesinikumahtu, mis jõuaks sadamasse USAst, Omaanis, Austraaliast ja Tšiilist. Ning juba 2030. aastal soovib sadam käidelda 4 miljonit tonni vesinikku kogu Euroopa 10 miljoni tonni suurusest vesinikuvajadusest. Sellise plaani realiseerumisel saabuks Rotterdami sadamasse iga päev vähemalt 2-3 vesinikulaeva ning sadamal peab olema vajalik torustikutaristu, krakkimise võimekus, impordi- ja ladustamisterminalid ning muu kaasnev infrastruktuur. Need arengud võiksid huvi pakkuda neile Eesti ettevõtetele, kes suudavad arendada 20-50 megavati segmendis elektrolüüsereid, massiliselt eksportida Eestis toodetud rohevesinikku, välja töötada jahutustehnoloogiaid ning ammoniaagikrakkereid vesiniku transportimiseks või kel on kogemust ladustamisterminalide või muu sarnase taristu haldamisel ja arendamisel.
Kui soovite rohkem infot Hollandi turu kohta, siis võtke ühendust EASi Hollandi esindajaga:
Thijs de Neeve
Ekspordinõunik (Holland)
E-post: [email protected]
Mobiil: +31 652 450 890
Keeled: inglise keel, hollandi keel