Roheteenuste projektijuht: „Tööstusettevõtetel on viimane aeg Tänaku kombel maksimaalsel kiirusel rohepöörde kurvi läbida“
Ringdisaini meistriklassi ootuses rääkisime EASi ja KredExi ühendasutuse roheteenuste projektijuhi Anet Adamsoniga kestlikkusest Eestis ja Euroopas.
Mis on ringdisain?
Ringdisain on tänase lineaarse tootmissüsteemi järgmine tase, mille fookuses on toodete ja teenuste keskkonnamõju vähendamine ning uuenduslike disainilahenduste leidmine. See tähendab toote disainimist teadlikult nii, et selle keskkonna jalajälg oleks võimalik väike kogu selle olelusringi jooksul: alustades toorme hankimisest kuni selle kõrvaldamiseni pärast kasutamist.
Kas ja kuidas on ringdisain seotud Euroopa rohepöörde ambitsiooniga?
Ringdisainil on tugev seos Euroopa Liidu ESG strateegia ja CSRD direktiiviga eeskätt keskkonna vaatest. 2019. aastal komisjonile esitatud Euroopa roheline kokkulepe on ambitsioonikas, aga saavutatav tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks, kus oluline roll on ringmajandusele üleminekul. Kuid eesmärgi saavutamiseks ei piisa sellest, et vaid 7,2 protsenti kogu planeedi ressurssidest on ringlevad (Circularity Gap Report 2023) ja ülejäänud ressursid liiguvad lineaarselt võta-kasuta-viska trajektooril.
Olukorra parandamiseks on seadusandlikul tasandil juba ka olulisi samme astutud. Näiteks möödunud aasta märtsis avaldas Euroopa Komisjon esimese ettepanekute paketi, mille eesmärk on muuta kestlikud tooted Euroopa Liidus normiks. Üks osa sellest on ka kestlike toodete ökodisaini määruse ettepanekul, mille järgi tuleb teha tooted vastupidavaks, usaldusväärseks, korduvkasutatavaks, uuendatavaks, parandatavaks, kergesti hooldatavaks, remonditavaks, ringlussevõetavaks ja energia- ning ressursitõhusaks.
Eesti ettevõtteid puudutab olulisel määral ka Euroopa Liidu pakendieeskiri, millel on kolm peamist eesmärki: vähendada pakendite teket; suurendada kvaliteetset ringlussevõttu ja vähendada vajadust esmaste loodusvarade järele ja luua selle abil hästi toimiv ümbertöötatud toorainete turg. Need on vaid paar näidet, kuidas Euroopa Liidu tasandil toimuv otseselt meie ettevõtteid mõjutab.
Mida ringdisaini põhimõtete rakendamine ettevõttele annab?
Ellen MacArthur Foundation uuringu järgi on ringmajanduse fookusega ettevõtted finantsasutuste vaates atraktiivsemad. Investorid ja finantsasutused suunavad nendesse ettevõtetesse julgemalt finantsvahendeid. Ühtlasi aitab see äririske maandada, sest materjalide valiku faasis hinnatakse tooraine kättesaadavust ja keskkonnamõjusid. Samuti suunab ringmajandus ettevõtteid aina usinamalt vastutama toodete eest ka nende eluea lõpul, kasutades selleks laiendatud tootjavastutust (EPR – extended producer responsibility). Praktikas tähendab see, et tooted saab nende eluea lõpus tootjale tagastada ja tarbijal on võimalus tagastatud tooted uuesti ringlusse suunata.
Üha enam näeme, et muutumas on töötajate ja tarbijate ostuotsused ja igapäevaharjumused. Näiteks Z-generatsioon (sünd. 1997–2022) teeb nii tarbimis- kui töökohavalikud järjest enam lähtuvalt jätkusuutlikkuse põhimõtetest.
Millised ettevõtted peaksid ringdisainile mõtlema?
Tegelikult kõik – ringdisain on tulnud, et jääda. Ettevõtted peavad aina usinamalt kasumi kõrval ka looduskeskkonnaga arvestama. Vähetähtis pole ka kokkuhoid, mida ringdisaini põhimõtete järgimine annab. Tooraine maksimaalne kasutus aitab vähendada sisendkulusid ja hoida kokku näiteks ka jäätmeveolt. Rohepöörde edukaks elluviimiseks on kõigil tööstusettevõtetel viimane aeg Tänaku kombel maksimaalsel kiirusel rohepöörde kurv läbida.
Too mõni näide ettevõtetest, mis ringdisaini põhimõtteid rakendavad.
Ehe näide ringmajandusest on elektritõukerataste rendisüsteem, mis võimaldab mitmel inimesel kasutada üht ratast ja hoida seeläbi kokku rataste tootmiseks kuluvaid ressursse. Teine väga eeskujulik ringmajanduse näide on Hollandi teksatootja Mud Jeans. See on esimene ringmajandav globaalne teksabränd, kes keskkonnajalajälje vähendamiseks rakendab sihipäraselt ringmajanduslikke põhimõtteid. Oluline osa nende ringdisaini paketis on nii taastuvenergia kasutamisel, teksaste laenutusteenusel, ressursside kokkuhoiul, take-back süsteemil ja ümbertöötlusel.
Kuid ringmajandus ja -disain ei pea olema vaid ühe ettevõtte keskne tegevus. Taanis asuv Kalundborgi tootmispiirkonnas kasutavad 16 erinevat ettevõtet üksteise jääke sisendressursina. See maailma juhtiv tööstussümbioos on tegutsenud üle 50 aasta, säästes igal aastal keskkonda 4 miljoni m3 vee, 586 000 tonni CO2 arvelt ning päästes 62 000 tonni jagu materjali jäätmetesse sattumisest, kuna jäätmejaama asemel liiguvad need kõrvalasuvatesse tootmistesse. Mõned aastad tagasi lükati Eestis Accelerate Estonia raames elu sisse materjalivoog.ee platvormile. Selle veebipõhise platvormi kaudu saavad ettevõtted tootmisjääke väärindada. Ka see on oluline samm jäätmete vähendamise suunas.
Kuidas Eesti ettevõtetel kestlikkuse valdkonnas läheb?
Eesti ettevõtetel läheb nii kohalikul turul kui globaalselt hästi. Meie tublidusest kõnelevad mitmedki raportid ja statistika võrdlus teiste riikidega. Erinevaid uuringuid vaadates on Eestile säästva arengu raportis (Sustainable Development Report) omistatud kümnes koht. Samas tabelis on esikohal meie põhjanaaber Soome. Eco-innovation scoreboard´il paikneb Eesti keskmiste öko-innovatsiooni tegijate hulgas. Ma usun, et väikese ent südika digiriigina on meil mitmeid eeliseid, mida ära kasutada. Selleks vajame tugevaid eksperte, järjepidevust, aga ka julgust kestlike teemadega tegeleda ja uudseid kontseptsioone katsetada.
Kui soovite pöörata kestlikkuse oma ettevõtte konkurentsieeliseks, siis tasub kiirustada – mai lõpus alustavas Ringdisaini meistriklassis on kohti vaid kümnele ettevõttele. Kandideerimine on avatud kuni 8.mai 2024. Tutvu programmi ja osalemistingimustega SIIN.
