Rohepööre ja võimalused Soome turul
Soomes on tulekul kümnete miljardite eurode väärtuses suuri roheenergia- ja tööstusinvesteeringuid ning lähiaastatel kasvab nende maht veelgi. See tähendab uusi tulevikuväljavaateid Eesti ettevõtetele, kes tegelevad innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste, seadmete, komponentide, infrastruktuuri ning ehitussektori valdkonnas.
Soome tugevus rohepöörde puhul on see, et investeeringud ei keskendu ainult ühele sektorile, vaid kogu majandusele alates rasketööstusest ja toiduainetööstusest kuni biotoodeteni välja. Ainuüksi investeeringud vesiniku tootmisesse on 3,5 miljardit eurot.
Soome Tööstuse Keskliidu (EK) teatel on Soome rohelise ülemineku ja puhta energia valdkonda planeeritud ligi 70 miljardi euro ulatuses investeeringuid ning koos tuuleparkide ja energia ülekandesüsteemidega tõuseb investeeringute kogusumma üle 85 miljardi euro. Uute investeeringute mõju Soome ekspordi kasvule on suur, juurde tekiks ka 100 000 uut töökohta.
Umbes pool nendest investeeringusummadest on planeeritud Soome läänepoolsesse ranniku- ja tööstusvööndisse, mis ulatub Turu piirkonnast kuni Tornioni. Planeeritakse ka suuri 1000–2000 MW meretuuleelektrijaamade projekte Soome ja Rootsi vahele. Rootsi ettevõte OX2 kavatseb investeerida Soome ja Ahvenamaa meretuuleparkidesse, mille väärtus ulatub kokku 40 miljardi euroni.
Kliima- ja energiakriis on laiendanud ELi vesinikumajandusele seatud eesmärke: sihiks on toota 2030. aastaks vähemalt 10 miljonit tonni rohelist vesinikku. Sõltuvalt turu tingimustest ja arengust on Soomel võimalik toota selleks ajaks 10% ELi saastevabast vesinikust. 1 miljoni tonni puhta vesiniku tootmine on Soome jaoks ambitsioonikas eesmärk.
Soome seisukohalt ei ole küsimus ainult kliimaprobleemide lahendamises – üleminek vesinikumajandusele loob eeldatavasti täiesti uue tööstusharu, kus Soome ja Rootsi on eestvedajad. Kuna Soome ja Eesti kaubandussuhted on väga tihedad ja mitmekesised ning Soome on Eesti peamine ekspordi- ja impordipartner, siis on meie ettevõtetel head väljavaated tarnida tooteid-teenuseid ning arendada koostööd vesinikumajanduses.
Vesinikumajandus loob arvestuste kohaselt Euroopas 2030. aastaks umbes miljon uut töökohta. Suurem osa nendest töökohtadest tekib vesinikugaasi tootmiseks vajaliku rohelise elektri tootmise, vesinikumajanduse kasvuks vajalike masinate, seadmete ja komponentide valmistamise-hoolduse, tehnolahenduste, infrastruktuuri, teenuste, teadus- ja arendustegevuse ning koolituse sektoris.
Vesinikumajanduse valdkonnas on alles välja kujunemas tööstusliku tootmise ja alltöövõtu tarnijate võrgustik. Kuigi suurt vesinikubuumi on oodata alles mõne aasta pärast, on hea, kui need ettevõtted, organisatsioonid ja teadus-haridusasutused, kes soovivad tehnoloogilise arendusega kaasas käia, tegutseksid selles suunas aktiivselt juba praegu. Ettevõtted, kes usuvad vesinikumajanduse võimalustesse, peavad investeerima oma võrgustikku, olema kursis infoga, arendama oma tooteid-teenuseid vastavalt vesinikumajanduse vajadustele ning hoolitsema selle eest, et saada endale kvalifitseeritud tööjõudu.
Eesti-Soome logistiline lähedus, innovaatilised tooted ning tihe koostöö tööstus- ja tehnoloogiaettevõtete vahel loob soodsa pinnase uutele ärivõimalustele vesiniku-, tuule- ja päikeseenergia alal. Selleks on aga vaja uusi oskusi ja seadmeid, et siseneda turule oma toodetega või tarnida Soome tehnoloogiaettevõtete nõutavaid uusi tooteid-teenuseid.
Mõned koostöövõimalused:
- Elektrifitseerimine, elektriseadmed ja juhtimissüsteemid. Soome suured energiasektori tehnoloogiaettevõtted tegutsevad mitmes vesiniku- ja tuuleenergia tarneahelas (nt firmad, kes valmistavad trafosid, jahutussüsteeme, kaitsereleesid, invertereid, ning pakuvad protsessijuhtimise ja süsteemiintegratsiooni teenuseid).
- Ehitussektor, logistika. Tuulepargi ehitamine, sellega seotud teedevõrk ning maismaatuulikute konstruktsioonid loovad ärivõimalusi ehitusvaldkonna ettevõtetele. Tuuleelektrijaamade ühendamine elektrivõrguga loob samuti mitmeid ärivõimalusi. Võrku liitumisel on vaja elektriliinide eritöödele spetsialiseerunud firmasid ning sellega seotud erioskusi ja tehnoloogiaid.
- Vesiniku salvestamine, hoiustamine ja tarne. Vesinik on väga kergesti lenduv gaas, nii et selle hoiustamisele ja jaotusseadmetele kehtivad oma kindlad nõudmised. Ettevõtete järele, kellel on võimekus ja oskus selliste mahutite, torude, ventiilide jne valmistamiseks, on seega tõenäoliselt tulevikus suur nõudlus. Soomes on juba firmasid, kes valmistavad vesiniku hoiustamisseadmeid. Turul tegutseb mitmeid Soome ettevõtteid, kes valmistavad gaaside hoiustamise ning jaotamise seadmeid, nendel on potentsiaal laiendada oma tooteportfelli nii, et oleks võimekus toota ka selliseid seadmeid, mis vastavad vesiniku hoiustamise ja jaotamise tehnilistele nõuetele. Uute toodete valmistamine annab võimaluse uutele allhankijatele, näiteks Eesti firmadele, saada tarneahelasse sisse.
- Juhtimis- ja kontrollsüsteemid, mõõteseadmed jne. Tuulepargid ja vesinikutootmisjaamad vajavad kõrgtehnoloogilisi juhtimissüsteeme ja IT-seadmeid. Energiaallikate integreerimine muudab süsteemid keerulisemaks, mis omakorda toob kaasa oma nõudmised mõõtmis- ja kontrollisüsteemidele.
Vesinikumajandus ja selle tootmine areneb kiiresti – selleks et arenguga kaasas käia ja leida koht tarneahelas, peaksid Eesti ettevõtted juba praegu mõtlema võrgustike loomisele ja koostööpartneritele. Samuti on väga oluline olla nähtav, et Soome ettevõtted teaksid, mis tooteid-teenuseid Eestis pakutakse.
Vaasas toimub iga aasta rahvusvaheline energeetikamess ja foorum Energy Week, kus osalevad energiaala asjatundjad ja ettevõtted üle Soome ning spetsialistid ja ettevõtted välisriikidest. EAS Helsingi oli sel aastal messil väljas koos Eesti ettevõtete Solarstone’i, Roofit Solar Energy, Insta Globe Engineeringi, Freeni ja IVIAga. Järgmine mess toimub 18.–22. märtsil 2024. Vaasa piirkonnas paikneb ka Soome energiatehnoloogia klaster ning tegutsevad mitmed sellised suurettevõtted nagu ABB, Wärtsilä, Danfoss, VEO ja Wapice. Vaasa Energy Weeki külastab üle 7000 inimese 44 riigist. Selle raames toimub mess, kontaktide loomine, seminarid jms. Tasub kohale tulla!
Lisainfo: https://www.vaasa.fi/fi-energyweek/
EnergyVaasa https://www.vaasa.fi/energyvaasa-fi/
Võrgustikud, erialaliidud ja organisatsioonid Soomes:
- Hydrogen Cluster Finland https://h2cluster.fi/
- BotH2nia https://clicinnovation.fi/project/both2nia/
- H2 ecosystem roadmap for Ostrobothnia https://www.h2ecosystem.org/
- VTT https://www.vttresearch.com/fi/beyond2030/hiilineutraalisuus/vetytalous
- Finnish Wind Power Association https://tuulivoimayhdistys.fi/en/
- Aurinkoista Energiaa https://aurinkopuistot.fi/
Irene Surva-Lehtonen
ekspordinõunik (Soome)
+358 44 766 6420
[email protected]
Keeled: soome keel, inglise keel, eesti keel