Ringmajandus ja jätkusuutlik ettevõtlus: Kuidas see Norras käib?
„Üks mu lemmikteemasid on jätkusuutlikkus,“ ütleb Norra ekspordinõunik Ryte Venckuviene, kes on töötanud jätkusuutlike hangete valdkonnas üle 10 aasta ning jälginud selle suundumusi Euroopas.
Möödunud aasta 1. detsembril esines ta Norra-Eesti Kaubanduskoja (NECC) korraldatud jätkusuutlikkuse konverentsil „Kuhu liigub Eesti?“ Huvi teema vastu on suur nagu kahjuks ka lüngad teadmistes. Põhjalikumalt räägib ta jätkusuutlikest ärimudelitest 13. aprillil EASi ja Kredexi Ühendasutuse konverentsil Roheline Laine. Siin arutleb ta, miks on jätkusuutlikkuse teema nii oluline ja mis lahendused siin võiksid mängu tulla.
Ressursipuudus, millega me viimastel aastakümnetel silmitsi seisame, tuleneb sellest, et meist sai tarbija asemel kasutaja. Ressursikasutus on viimase 100 aasta jooksul kasvanud 8 korda. Meil on üha rohkem vara ja asju ning me kasutame neid aina lühemat aega. See on viinud tohutu suure ja juhitamatu jäätmekriisini. Juba 2015. aastal leiti, et taluvuspiir on kätte jõudnud, mis puudutab kliimat, elurikkuse säilimist, maakasutust ning lämmastiku ja fosforitaset. Ajakirjas Environmental Science and Technology avaldati hiljuti teadusuuringu kokkuvõte: plasti tootmine ja keemilise saaste kogused on alates 1950. aastast kasvanud 50 korda ning kolmekordistuvad aastaks 2050.
Kas on mõni kindel ja teada viis tagajärgede vältimiseks? Ei ole, küll on aga olemas mõned tõestatult head lahendused, kuidas vähendada kahju meie planeedile. Üks on jätkusuutlik ehk ringmajandus ning sellest lähtuv elustiil ja ärimudel, mille üle on palju arutatud ja mida juba ka kasutatakse. See ei puuduta ainult materjale, tootmist või asjade kasutamist, vaid eelkõige läbipaistvust, inimõigusi, võrdseid õigusi ning jätkusuutlikku mõtteviisi igal tasandil. Norras on see juba 20 aastat pigem elustiil kui trend. Norralased mõistsid, et jätkusuutlikkus ei ole enam valiku küsimus, ja nüüdseks on see loomulik osa valitsuse otsustes, avalikes hangetes ja õigussüsteemis.
Mida kujutab endast jätkusuutlik ärimudel?
Jätkusuutliku ärimudeli puhul võtab ettevõte vastutuse kogu oma tegevuse elutsükli eest alates idee algusest, arutelust ja joonistest kuni kasutamise ja taaskasutamiseni. Kogu protsess peab olema keskkonna- ja inimsõbralik. „Jätkusuutliku ettevõtte põhifookuses on jätkusuutliku väärtuse loomine planeedi taluvuspiiride raames – see lähenemine on igapäevaselt lõimitud tema ärimudelisse, strateegiasse ja juhtimisse,“ ütleb õigusteaduse professor Beate Sjåfjell. Jätkusuutlikkust mitte arvestades võtavad ettevõtted suure riski – nad võivad sattuda kohtuvaidlustesse nii maakondade, üksikisikute, valitsuse, organisatsioonide kui ka teiste ettevõtetega.
„Ringmajanduse eesmärk on hoida toodete, materjalide ja koostisosade jms materiaalne ja kasutusväärtus võimalikult kaua võimalikult kõrgel,” on öelnud Ellen MacArthuri fond. Teisisõnu loob ringmajanduse ärimudel klientidele uut väärtust ja ettevõttele uusi tuluallikaid ilma uusi ressursse kasutamata. Tänu ringmajandusele saab hoida ressursse väärtusahelas kauem. See tagab, et ükski ressurss väärtusahelast ei kao, toote kasutusiga pikeneb ning ringluses olevate ressursside maht väheneb. Selleks on palju viise, näiteks:
• Toodete disainimine – seda saab teha nii, et need soodustavad juba eos ringtarbimist.
• Taastamine ja ümbertöötlemine — kasutage ära materjalide ja jäätmete väärtust.
• Jagamisplatvorm, mis võimaldab ressursse nutikamalt ära kasutada.
• Toote eluea pikendamine parandamise, täiendamise, ümbertöötlemise ja kasutatud asjade müügi kaudu.
• Toode kui teenus – müüge toodet kui tulemust selle omamisõiguse asemel.
Jätkusuutlik ja vastutustundlik tarbimine viib fookuse uute asjade ostmiselt asjade paremale hooldamisele, jagamisele, asendamisele, täiustamisele, uuendamisele ja parandamisele!
Norra süsteem
Saan siin heaks näiteks tuua Norra, kellest on ehk hea eeskuju võtta. Oslo seadis väga selged ja tõsised nõuded tarnijatele ja kasutajatele. Alates 1. jaanuarist 2025 peab linnatransport kasutama heitmevaba või biogaasitehnoloogiat, mis vastab vähemalt euroklassile 6/VI. Samuti peavad samas kuupäevast alates olema kõik linna ehitusobjektid heitmevabad nagu ka ehitusmaterjalide vedu, kasutada võib biogaasitehnoloogiat. Ja see pole ainult plaan – üks minu viimaseid projekte NCC-s oli juba aastatel 2017–2018 esimene fossiilivaba ehitusplats.
Norras on päevakorral on ka päästev toiduainete tarbimine. Plaanid on järgmised (aga mitte ainult):
• Vähendada 2030. aastaks toidu raiskamist ettevõtetes ja elaniku kohta 50%.
• Vähendada 2023. aasta lõpuks poole võrra liha tarbimist Oslo ühiskondlikes toitlustusasutustes.
• Tutvustada omavalitsuse üritustel taimetoitu kui tavavalikut.
• Saavutada toiduainete ostmisel 50% mahetoidu osakaal.
Kohtusin just inimestega Eesti toiduaine- ja pakendisektorist. Olen veendunud, et siinsed mahetoidud-joogid ning retseptid sobivad ka laiemalt, nii et loodame koostööle, mis puudutab Eesti eksporti Norrasse ka selles sektoris. Aga sellest saame lähemalt rääkida järgmisel korral, kui on juba midagi ette näidata.
Norras on paika pandud plastikuvastane tegevuskava, mis näeb ette:
*ühekordsete plasttoodete osakaalu vähendamist omavalitsuse uutes ostulepingutes,
- ümbertöödeldud plasti kasutamist, kui see pakub häid ja keskkonnasõbralikumaid lahendusi/tooteid,
- võimalikult laialdast taaskasutamist, materjalide taastamist, ümbertöötlemist, jagamist jms,
- bioplasti kasutamist seal, kus saab tänu sellele pakkuda keskkonnasõbralikumaid lahendusi.
Norras peab avalikes hangetes arvestama keskkonna, kliima ja põhiliste inimõigustega. Näiteks hankeseaduse paragrahv 5: avalike hangete lepingud peavad edendama keskkonna, innovatsiooni, töö- ja sotsiaalsete tingimuste arvestamist. Kui hankelepingu sõlmimise ühe kriteeriumina kasutatakse keskkonda, on hanke-eeskirja punktides 7–9 sätestatud, et keskkonna osakaal hindamises peaks üldjuhul olema vähemalt 30%.
Ja veel: eelmise aasta juulis kehtestati Norras läbipaistva tegutsemise nõue, mille eesmärk on edendada põhiliste inimõiguste ja inimväärsete töötingimuste austamist ettevõtetes. Muu hulgas tähendab see ettevõtete hoolsuskohustust ning klientide teavitamist.
Miks see kõik Eesti ettevõtetele tähendab?
Eksport Norrasse pole võimalik ilma suuremate-väiksemate jätkusuutlikkuse nõuete täitmiseta. See teeb ekspordiettevalmistused pikaks ja keeruliseks, ent kui vaadata asja helgemat poolt, siis nii jäävad kõrvale need tarnijad, kes ei hooli jätkusuutlikkusest või ei oska esitada õiget dokumentatsiooni. Olen seda rääkinud sadadel kohtumistel Eesti tootjatega ja ütlen veel kord, et siinne asjaajamine on juba palju jätkusuutlikum, kui te ise arvate. Te peaksite lihtsalt ennast nõuetega lähemalt kurssi viima, et esitada tarnijatele õigeid küsimusi ja teha nii, et nad mõtleksid teiega kaasa. Kui mõni hanke- või päringunõue on raskest arusaadav, siis küsige nõu.
Kohtume, et rääkida Norras tegutsemise võimalustest!
Loodetavasti näeme ka Rohelise Laine konverentsil!
Ryte Venckuviene
ekspordinõunik (Norra)
E-post: [email protected]
Tel: +47 907 12 304
Keeled: inglise keel, norra keel