Viimasel ajal on mitmelt poolt kõrva jäänud, et seoses majanduslangusega lähiriikides peaksid Eesti eksportöörid kiiresti vaatama Skandinaaviast väljapoolegi. Aga kas on ikka hea mõte hüljata oma tähtsad eksporditurud ja katsetada kaugematega? Soome majandusele prognoositakse 2023. aastal 0,2% kahanemist. 2024. aastal majanduskasv eeldatavasti kiireneb, ehkki tagasihoidliku 0,9%-ni. 2025. aastal majanduskasv hoogustub, ulatudes 1,5%-ni. Soome tööstussektori kasv sõltub suurel määral partnerturgude tõmbejõust – kui need elavnevad, on ka Soome tööstusel võimalik kasvutempot kiirendada. Palju on räägitud ehitussektori suurest kriisist. Arusaadavalt on see sektor intresside tõusu ja inflatsiooniga tugevalt pihta saanud. Langus on järsk just elamuehituses, lausa ligikaudu 50%. Suurim langus on toimunud

Eksport kokku  Eesti ettevõtted eksportisid eelmise aasta kolmandas kvartalis Soome, Rootsi, Taani ja Norrasse kaupu ning teenuseid kokku 2 402 miljoni euro eest, mis moodustas kogu Eesti kolmanda kvartali ekspordist 29%. Võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga kasvas eksport nimetatud sihtriikidesse 23%. Eesti eksport kasvas tervikuna samal perioodil 21%. Riikide lõikes kasvas ekspordimaht võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Norrasse (42%): teenuste ekspordimaht suurenes ligikaudu 20% ning kaupade ekspordimaht ligikaudu 50%. Ekspordimaht on suurenenud ka Soome (27%), Taani (25%) ning Rootsi (11%). Kaupade ja teenuste eksport  Ekspordi maht Soome, Rootsi, Taani ja Norrasse oli kõige suurem eelmise aasta teises kvartalis, misjärel

Soomes on tulekul kümnete miljardite eurode väärtuses suuri roheenergia- ja tööstusinvesteeringuid ning lähiaastatel kasvab nende maht veelgi. See tähendab uusi tulevikuväljavaateid Eesti ettevõtetele, kes tegelevad innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste, seadmete, komponentide, infrastruktuuri ning ehitussektori valdkonnas. Soome tugevus rohepöörde puhul on see, et investeeringud ei keskendu ainult ühele sektorile, vaid kogu majandusele alates rasketööstusest ja toiduainetööstusest kuni biotoodeteni välja. Ainuüksi investeeringud vesiniku tootmisesse on 3,5 miljardit eurot. Soome Tööstuse Keskliidu (EK) teatel on Soome rohelise ülemineku ja puhta energia valdkonda planeeritud ligi 70 miljardi euro ulatuses investeeringuid ning koos tuuleparkide ja energia ülekandesüsteemidega tõuseb investeeringute kogusumma üle 85 miljardi euro. Uute investeeringute

Soomel on selge taastamis- ja vastupidavusplaan, mis muu hõlmab hulgas ka kava, kuidas muutuda roheliseks ja digitaalseks. 39 investeeringut ja 18 reformi saavad Euroopa Komisjonist 2,1 miljardi euro suuruse toetuse. Põhieesmärgid on süsinikuneutraalsuse saavutamine 2035. aastaks, digiteerimine ning majanduslik ja sotsiaalne vastupidavus. Pandeemia põhjustatud kriisist väljatulekuks on Soome koostanud taastumis- ja vastupidavusplaani, millega nähakse ette reforme ja investeeringuid, et muutuda jätkusuutlikumaks ja vastupidavamaks ning olla valmis proovikivideks ja võimalusteks, mis kaasnevad üleminekuga roheliseks ja digitaalseks. 50% kavast toetab kliimaeesmärke ja 27% digitaalset üleminekut. Soome eesmärk on suunata 4% SKPst teadus- ja arendustegevustesse aastaks 2030. Roheliseks Eesmärk on ambitsioonikas – Soome

Eksport kokku Eesti ettevõtted eksportisid eelmise aasta kolmandas kvartalis kaupu ning teenuseid Soome, Rootsi, Taani ja Norrasse kokku 2,4 mld euro eest, mis moodustas kogu Eesti ekspordist sel perioodil 29%. Võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga kasvas eksport nimetatud sihtriikidesse 23% (Eesti eksport kasvas tervikuna samal perioodil 21%). Eksport Norrasse kasvas sel perioodil koguni 42%, Soome 27%, Taani 22% ning Rootsi 10%. Kaupade ja teenuste eksport  Ekspordimahud kasvasid kõikidesse vaatluse all olevatesse riikidesse, kuid kõige enam avaldas kasvule mõju teenuste ekspordi kasv Soome 150 mln euro võrra (43%) ning kaupade ekspordi kasv Soome 122 mln euro võrra (18%). Kaupade eksport Norrasse