Vaata peasisu
Võimalused

Leia sihtturg

Vali riik

eksport Keeniasse

  • Keenia majandus moodustab 46% kogu Ida-Aafrika SKP-st.
  • Keenia on äriajamise indeksis tõusnud kümne aastaga enam kui sada kohta (Ease of Doing Business Index 2012: 170. koht, 2020: 56. koht).
  • 50 miljoni elanikuga Keenias on ametlik keel on inglise keel ning me asume samas ajavööndis.

Vali riik

Lõuna-Korea

  • Lõuna-Korea on suuruselt 35. Eesti ekspordipartner.
  • 2021 Korea Vabariiki eksporditud kaupade väärtus oli 49,7 miljonit eurot ja Korea Vabariigist imporditud kaupade väärtus oli 58,5 miljonit eurot, mille tõttu oli kaubavahetuse puudujääk 8,85 miljonit eurot.

eksport singapuri

  • Singapur oli 2020. aastal Eesti jaoks suuruselt 34. eksporditurg.
  • Singapuril on maailma kõige konkurentsivõimelisem majandus tänu aktiivsele rahvusvahelisele kaubandusele ja investeeringutele.
  • See on üks parimaid ja ligipääsetavamaid ärisihtkohti Aasias.

eksport Jaapanisse

  • Jaapan oli 2020. aastal Eesti jaoks suuruselt 23. eksporditurg.
  • Jaapanis on väga arenenud vabaturumajanduse süsteemil põhinev majandus, mis on maailmas suuruselt kolmas.
  • Praegu annab põhilise panuse Jaapani majandusse teenindussektor, mis 2020. aastal moodustas 71,5%.

eksport Indiasse

  • 2020. aastal oli India Eesti jaoks suuruselt 29. eksporditurg.
  • Majandusreform, kiire kasv ja suurenev keskklassi osakaal muudavad India turu Eesti ettevõtetele ligitõmbavaks.
  • Viimasel kahel kümnendil on India olnud üks maailma kõige kiiremini arenevaid riike. 2019. aastal andis põllumajandus 17,6%, tööstus 27% ja teenused 55% SKP-st.

eksport araabia ühendemiraatidesse

  • Araabia Ühendemiraadid olid 2020. aastal Eesti jaoks suuruselt 36 eksporditurg.
  • Araabia Ühendemiraadid on mõne kümnendiga muutunud Lähis-Ida finantskeskuseks ning saanud tuntuks piirkonna peamise äri- ja turismisihtkohana – eriti Dubai ja Abu Dhabi emiraadid.
  • Näeme suurepäraseid ärivõimalusi selles regioonis meie IT sektoril, kaitsetööstusel, ehitussektoril ja ka Eesti toidutootjail on suurepärased võimalused turule jõuda, sest toitu on Araabia Ühendemiraatidel alati vaja importida.

eksport Hiinasse

  • Hiina oli 2020. aastal Eesti suuruselt 15. eksporditurg
  • Eesti jaoks huvipakkuvad ekspordivaldkonnad: e-kaubandus, asjade internet, tarkvara ja reisitehnoloogia.
  • Hiina turule jõudmiseks on vaja väga selget ülevaadet, millist turupositsiooni soovitakse huvipakkuvas sektoris saada ning millised nõuded ja eeskirjad seejuures kehtivad.

Vali riik

eksport ühendkuningriiki

  • Ühendkuningriik oli 2020. aastal Eesti jaoks suuruselt 12. eksporditurg.
  • Isegi pärast Brexitit on London Euroopa suurim finantskeskus, kus paiknevad paljude ettevõtete peakorterid.
  • Ühendkuningriik impordib üldjuhul rohkem, kui ekspordib, mis näitab riigi kaubandusdefitsiiti. See tähendab häid võimalusi paljudele Eesti eksportijatele.

eksport rootsi

  • Rootsi oli 2020. aastal Eesti jaoks suuruselt teine eksporditurg.
  • Riigis on Euroopa Liidu tõhusaim innovatsioonisüsteem. Teadus- ja arendustegevusele kulutatakse 3,4% SKP-st ehk rohkem kui kusagil mujal Euroopas.
  • Rootsi ärikeskkond on välismaistele partneritele soodne rootslased räägivad suurepäraselt inglise keeles ning riik asub geograafiliselt Põhjamaade keskel.

eksport poolasse

  • Poola oli 2020. aastal Eesti jaoks suuruselt 11. eksporditurg.
  • Poola on rikas mineraalide poolest ning seal paiknevad ühed maailma suurimad teadaolevad kivi- ja pruunsöemaardlad.
  • Kuigi Poolas on hästi arenenud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turg ning riik on kujunenud tähtsaks äriteenuste keskuseks, on mitmesugused uuendusnäitajad kesised.

Eksport Norrasse

  • Norra oli 2020. aastal Eesti jaoks suuruselt kümnes eksporditurg.
  • Norra ei kuulu Euroopa Liitu, aga on osa ühisturust tänu Euroopa Majanduspiirkonna lepingule.
  • Riik on üks maailma suurimaid nafta- ja maagaasi tootjaid. See mõjutab ka teisi sektoreid, eriti rasketööstust ja laevaehitust.

eksport Hollandisse

  • Holland oli 2020. aastal Eesti jaoks suuruselt kaheksas eksporditurg.
  • Maailma Majandusfoorumi hinnangul on Holland kõige konkurentsivõimelisem riik Euroopas. Maailmas jäädakse maha vaid Singapurist, Ameerika Ühendriikidest ja Hongkongist.
  • Holland on üks maailma juhtivaid põllumajandustootjaid, pakkudes võimalusi ettevõtetele, kes pakuvad nn nutipõllumajanduse süsteeme.

eksport Prantsusmaale

  • Prantsusmaa oli 2020. aastal Eesti suuruselt 13. eksporditurg.
  • Turism on kaalukas majandusharu Prantsusmaale reisib rohkem turiste kui ühessegi teise maailma riiki.
  • Prantsusmaa on maailma suuruselt seitsmes majandus. Euroopas ollakse Saksamaa ja Ühendkuningriigi järel kolmandal kohal.

eksport soome

  • Soome oli 2020. aastal Eesti suurim eksporditurg.
  • Tuhande järve maa Soome on peale järvede tuntud ka oma metsade, keskkonna, saunade ja tipptehnoloogia poolest. Põhjamaade hulka kuuluvat Soomet iseloomustab stabiilne majandus ja kõrge elatustase.
  • Soome on ettevõtlusega tegelemiseks üks parimaid kohti maailmas. Maailmapanga 2020. aasta äritegevuse aruande järgi on Soome 190 riigi seas 20. kohal.
  • Soome on üks maailma juhtivaid riike keskkonnategevuse tulemuslikkuse poolest. Riigi maismaast kolm neljandikku on kaetud metsaga, Euroopas ollakse metsa pindalalt Rootsi järel teisel kohal.

eksport Saksamaale

  • Saksamaa on Eesti tähtsuselt viies ekspordipartner.
  • Saksamaa sisemajanduse koguprodukt oli 2020. aastal 3,3 triljonit eurot ja seega on tegemist Euroopa ülekaalukalt suurima majandusega.
  • Riigi majanduses on juhtival kohal teenindussektor, mis andis 2019. aastal 69,68% SKP-st. Sellele järgnes tööstussektor 29,44%-ga.
  • Autotööstus on üks suuremaid tööstussektoreid. Saksamaa on maailmas esirinnas sõiduautode ekspordi poolest.

Eksport Taani

  • 2020. aastal oli Taani Eesti jaoks suuruselt üheksas eksporditurg.
  • Taani on tuntud oma pagaritoodete, Lego, Hans Christian Anderseni ja nutika disaini poolest ning seal asub üks Euroopa juhtivaid meditsiinitehnoloogia tööstusi.
  • 2020. aastal oli Taani Maailmapanga äritegevuse lihtsuse indeksi järgi 190 riigi seas neljandal kohal.
  • Ülemaailmse innovatsiooniindeksi 2020. aasta aruande järgi on Taani esikohal ITK kasutamise ja e-valitsuse teenuste poolest.

Vali riik

eksport ameerika ühendriikidesse

  • Ameerika Ühendriigid olid 2020. aastal Eesti jaoks suuruselt neljas eksporditurg.
  • Ameerika Ühendriigid on maailma suurim majandus, riigi reaalne SKP 2020. aastal oli 17,5 triljonit USA dollarit. Peamine majandussektor on teenindussektor.
  • Ameerika Ühendriigid on maailmas esikohal teaduse, tehnoloogia ja uuenduste valdkonnas.

795+mln

enam kui 795 mln eurot Eesti eksporti

324

EASi nõustatavat ettevõtet

Küsi nõu eksperdilt

  • Norra turu ülevaade
  • Sektoripõhine taustinformatsioon
  • Ärikontaktide loomine
  • Riskid ja võimalused turule sisenemisel
  • Toote sobivuse hindamine
  • Regulatsioonid ja piirangud

äritegevus Norras

Norra on poliitiliselt stabiilne, moodne, kõrgelt arenenud ja väga tugeva majandusega riik.
Uuri lähemalt

Paljud norralased suhtlevad vabalt inglise keeles. Ettevõtjad, kes soovivad riigis pikka aega tegutseda, peaks oma turundusmaterjalid, ettekanded ja visiitkaardid siiski ka kohalikku keelde tõlkima.

Kohalikele ettevõtetele on iseloomulik vähene hierarhia ja mitteametlik suhtlusviis, tänu millele on äritegevus väga tõhus ning liigsete struktuurideta. Uuri lähemalt

Arvestades Norra turu suurust ning vajadust info järele, et huvipakkuvale nišile ligi pääseda, on kindlasati abi taustauuringu tegijatest, turuekspertidest või nõustajatest. Uuri lähemalt

Kindlasti on vaja end kurssi viia viisanõuete, tolliteabe ja impordireeglitega. Uuri lähemalt

Eesti ekspordivaldkonnad 2020. aastal

Norra majanduskeskkond

Tööstus.
Peamised tööstusharud on nafta ja maagaasi ammutamine, laevandus ning kaubandus. 

 

Põllumajandus.
Tähtsaimad põllumajandustooted on liha- ja piimatooted, munad, teravili ning parasvöötme puu- ja köögiviljad.

 

Teenused.
Teenindussektor moodustab Norras üle 70% SKP-st. Ettevõtted tellivad allhankega aina rohkem teenuseid, mida varem klientidele ise pakuti.

Eesti ekspordivaldkonnad 2020. aastal

Mööbel; madratsid, madratsialused jm (109 miljoni euro eest)
Puit ja puidutooted (95 miljoni euro eest)
Elektrimasinad ja -seadmed jm (37 miljoni euro eest)
Tuumareaktorid, katlad, masinad (31 miljoni euro eest)
Raud- ja terastooted (23 miljoni euro eest)
Sõidukid (15,8 miljoni euro eest)
Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid (14,5 miljoni euro eest)

Norra uudised

Eesti ettevõtete huvi Norrasse eksportimise vastu tõuseb

Oktoobris toimus Lillestrømis suur rahvusvaheline mess Bygg Reis Deg, mis oli Eesti ettevõtetele väga edukas. Kirjutab ekspordinõunik Norras Ryte Venckuviene. Bygg Reis Deg toimub kord kahe aasta jooksul ja seal pakutakse lahendusi suurhoonete, kodude ja muude ehitiste jaoks. Valikus on lahendused alates mitmesugustest materjalidest kuni energeetika ja kinnisvaraarenduseni. Materjalid, kokkupandavad ehitised jms moodustab suurima osa Eesti ekspordist Norrasse ja seega on oluline olla ka valdkonna messil. Ettevalmistusi selleks alustasime rohkem kui aasta tagasi, analüüsides 2021. aasta messi, konsulteerides ettevõtetega ja jälgides vahepealseid tehinguid. Ilmselt tehti toona messil ja pärast seda midagi väga õigesti, sest seekord saime kolm korda rohkem taotlusi.

Eesti eksport Soome, Rootsi, Taani ja Norrasse
Eesti eksport Soome, Rootsi, Taani ja Norrasse

Eksport kokku  Eesti ettevõtted eksportisid eelmise aasta kolmandas kvartalis Soome, Rootsi, Taani ja Norrasse kaupu ning teenuseid kokku 2 402 miljoni euro eest, mis moodustas kogu Eesti kolmanda kvartali ekspordist 29%. Võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga kasvas eksport nimetatud sihtriikidesse 23%. Eesti eksport kasvas tervikuna samal perioodil 21%. Riikide lõikes kasvas ekspordimaht võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Norrasse (42%): teenuste ekspordimaht suurenes ligikaudu 20% ning kaupade ekspordimaht ligikaudu 50%. Ekspordimaht on suurenenud ka Soome (27%), Taani (25%) ning Rootsi (11%). Kaupade ja teenuste eksport  Ekspordi maht Soome, Rootsi, Taani ja Norrasse oli kõige suurem eelmise aasta teises kvartalis, misjärel

Norra ja Eesti merendussektorid teevad üha enam koostööd

Norra ja Eesti koostöö arendamiseks osales Eesti äridelegatsioon 6.–9. juunil messil Nor-Shipping, mis on juba 58 aastat ligi meelitanud merendussektori võtmeisikuid üle kogu maailma. Merendusvaldkonna juhtide ja ajakirjanduse kohalolek muudab Nor-Shippingi maailma üheks tunnustatumaks kohtumispaigaks, kus sõlmida strateegilisi tehinguid ja luua võrgustikke. Nor-Shipping on koht, kus Norra ja rahvusvahelised tipptasemel ettevõtted tutvustavad oma uuendusi, mis annavad klientidele konkurentsieelise, tõstes efektiivsust ja parandades protsesse. Messi kohta leiab infot siit: Nor-Shipping. Sel aastal oli Eesti delegatsioonis kaheksa väga erinevat ettevõtet: Consolato del Mare (CdM), BLRT Grupp AS, NORDLUBE, Sinetimore Consulting, Inspirators!, Insta Globe Engineering, Tschudi Ship Management AS ja AS Tallink Grupp.

Eesti eksport Soome, Rootsi, Taani ja Norrasse

Eksport kokku Eesti ettevõtted eksportisid eelmise aasta kolmandas kvartalis kaupu ning teenuseid Soome, Rootsi, Taani ja Norrasse kokku 2,4 mld euro eest, mis moodustas kogu Eesti ekspordist sel perioodil 29%. Võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga kasvas eksport nimetatud sihtriikidesse 23% (Eesti eksport kasvas tervikuna samal perioodil 21%). Eksport Norrasse kasvas sel perioodil koguni 42%, Soome 27%, Taani 22% ning Rootsi 10%. Kaupade ja teenuste eksport  Ekspordimahud kasvasid kõikidesse vaatluse all olevatesse riikidesse, kuid kõige enam avaldas kasvule mõju teenuste ekspordi kasv Soome 150 mln euro võrra (43%) ning kaupade ekspordi kasv Soome 122 mln euro võrra (18%). Kaupade eksport Norrasse

Ringmajandus ja jätkusuutlik ettevõtlus: Kuidas see Norras käib?

„Üks mu lemmikteemasid on jätkusuutlikkus,“ ütleb Norra ekspordinõunik Ryte Venckuviene, kes on töötanud jätkusuutlike hangete valdkonnas üle 10 aasta ning jälginud selle suundumusi Euroopas. Möödunud aasta 1. detsembril esines ta Norra-Eesti Kaubanduskoja (NECC) korraldatud jätkusuutlikkuse konverentsil „Kuhu liigub Eesti?“ Huvi teema vastu on suur nagu kahjuks ka lüngad teadmistes. Põhjalikumalt räägib ta jätkusuutlikest ärimudelitest 13. aprillil EASi ja Kredexi Ühendasutuse konverentsil Roheline Laine. Siin arutleb ta, miks on jätkusuutlikkuse teema nii oluline ja mis lahendused siin võiksid mängu tulla. Ressursipuudus, millega me viimastel aastakümnetel silmitsi seisame, tuleneb sellest, et meist sai tarbija asemel kasutaja. Ressursikasutus on viimase 100 aasta jooksul