Viie aasta jooksul muutuvad suured akuväljad Hollandi maastikul tavaliseks vaatepildiks. Nüüd, kui üha rohkem elektrit saadakse päikesest ja tuulest, tekib Hollandis turg merekonteineri suuruses akudele. Eelmisel aastal toodeti Hollandis 32% kogu elektrist päikese- ja tuuleenergia abil (7% rohkem kui 2021. aastal). Hollandi Keskkonnamõju Hindamise Agentuuri hinnangul suureneb see 2030. aastaks 85%-ni. Automaatselt kasvab ka vajadus akude järele, sest mida teha siis, kui tugev tuul puhub sel ajal, mil majapidamised ja ettevõtted elektrit peaaegu ei tarbi? Ilma selle energia salvestamise võimaluseta raiskab Holland tundide jooksul säästlikult toodetud elektri lihtsalt ära. Sama kehtib ka taolisel puhul, kui päike ei paista sel ajal,

Eksport kokku Eesti ettevõtted eksportisid eelmise aasta kolmandas kvartaliks Hollandisse, Poola, Prantsusmaale ja Saksamaale kaupu ning teenuseid kokku 1 022 miljoni euro eest, mis moodustas kogu Eesti kolmanda kvartali ekspordist 12.31%. Võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga langes eksport nimetatud sihtriikidesse 13.9%. Eesti eksport kasvas tervikuna samal perioodil 21%. Riikide lõikes kasvasid ekspordimahud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Poola (+11.8%) ja Prantsusmaa (+11.1%) suunal. Hollandisse vähenes kogueksport seejuures 49.2%. Kaupade ja teenuste eksport Sihtriikidesse minevast ekspordist moodustab keskmiselt ligikaudu üks kolmandik teenuste eksport ja kaks kolmandikku kaupade eksport. Viimaste aastate jooksul on enam kasvanud just kaupade eksport nimetatud riikide suunal.

Kõrge inflatsioon ja energiahinnad sunnivad supermarketeid kurssi muutma. Hollandi tarbijad eelistavad nüüd jälle „elamuse“ ja „rikastamise“ asemel lihtsalt odavaid toiduaineid. Toidupoed on viimastel aastatel andnud endast parima, et muuta ostlemine elamuseks. Paljud kauplused on veendunud, et klientidele meeldib tulla supermarketisse inspiratsiooni ammutama, uusi tooteid avastama või kiiret tervislikku vahepala ostma. Nii arvatigi, et toidupoes käimine peaks pakkuma inimestele elamust, mis on siis sammuke lähemal toitlustusmaailmale: värskelt valmistatud toidud, võileivad, mõnikord isegi sušibaar jne. Inimeste terviseteadlikkus on kaasa aidanud tervisliku kohaliku mahetoidu ning taimset päritolu kaubavaliku suurenemisele lettidel. Ja muidugi on võimalik selle kõige eest tasuda nutitelefoniga iseteeninduskassades. Supermarketitel läks vaja

Eksport kokku Eesti ettevõtted eksportisid käesoleva aasta teises kvartalis Hollandisse, Poola, Prantsusmaale ja Saksamaale kaupu ning teenuseid kokku 1 miljardi euro eest, mis moodustas kogu Eesti ekspordist 14%. Võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga kasvas eksport nimetatud sihtriikidesse 4% (Eesti eksport tervikuna samal perioodil 23%). Riikide lõikes kasvas eksport kõige kiiremini Prantsusmaale (31%) ning Saksamaale (14%). Kaupade ja teenuste eksport Kaupade eksport sihtriikidesse vähenes 2022. aasta teises kvartalis 4%, aga teenuste eksport kasvas seevastu 29% (Eesti tervikuna vastavalt +20% ja +31%) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kaupade osakaal ekspordist ulatus 69% ja teenuste osakaal 31%ni. Eksport kaubajaotiste lõikes Kaubajaotiste lõikes eksporditi

Rohevesinikuga seotud projekte kerkib Hollandis nagu seeni pärast vihma, kuid nende rahastamine on jätkuvalt suureks probleemiks. Seetõttu on suurem osa projektidest siiani veel projekteerimise faasis, kuigi Hollandi ambitsiooniks on muuta roheline vesinik tuleviku energiasüsteemi nurgakiviks ning seeläbi vähendada sõltuvust maagaasist. Rohevesiniku projektide arv on Hollandis kasvanud viimase aasta jooksul veerandi võrra, sedastab TKI Nieuw Gas. 2020. aastal oli laual veel 99 sellist projekti, kuid käesoleva aasta keskpaigaks oli see arv kerkinud 165ni. Kuid reaalse tegevuseni on jõudnud vaid üksikud vesinikutehased, seega eksisteerib suurem osa projekte endiselt vaid paberil.   Shelli plaanid annavad lootust optimismiks Hollandi kliimaleppe kohaselt peab riigis olema