Vaata peasisu

Rakendusuuringute programm annab hoogu vesinikutehnoloogiate arendamisele

Mattias Kaiv Mattias Kaiv
24. mai 2022
2 min

EAS-i ja Kredexi ühendasutus toetab rakendusuuringute programmi kaudu 10 miljoni euroga Eesti ettevõtete projekte, mis panustavad üle-euroopalise tähtsusega vesiniku väärtusahela koostöösse (IPCEI).

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on kliimaneutraalsuse ja seda toetavate eri energialahenduste suunas liikumine täna olulisem kui kunagi varem. „Venemaa agressioon Ukrainas ilmestab selgelt vajadust vähendada Euroopa Liidu liikmesriikide sõltuvust kolmandatest riikidest pärit energiatoodetest ning suurendada Euroopa võimekust puhta energia tootmiseks. Vesinik on energiasalvestussüsteem, mis võimaldab väga laialdast ühildamist eri sektorite, näiteks soojus- ja transpordisektori vahel. Vesiniku laiem kasutuselevõtt eeldab aga esmalt investeeringuid nii teadus- ja arendustegevusse kui sellele järgnevasse tootmisse,“ selgitas Sutt. Ministri sõnul on oluline, et tulevikku vaatavad, kõrgepalgalisi töökohti loovad ja Euroopa väärtusahelates olulist rolli mängivad kõrgtehnoloogilised investeeringud saaksid riigi poolt täiendavat tähelepanu. „Rakendusuuringute programmis loodud erisusega oleme selleks alguse teinud,“ lisas Sutt.

Rakendusuuringute programm on täna üks olulisemaid riiklikke toetusinstrumente, millega edendatakse ettevõtete teadus- ja arendustegevust, sh vesiniku valdkonnas. Rakendusuuringud annavad ettevõtetele olulise sisendi uute tehnoloogiate, nt elektrolüüsi, salvestusmetoodikate ja kütuseelementide loomiseks ja tootmiseks. Lisaks kõigile kandideerimiseks avatud rakendusuuringute toetusvoorule, saavad üle-euroopalise tähtsusega koostööprojektides (IPCEI) osalevad ja Euroopa Komisjoni heakskiitu ootavad vesiniku valdkonna ettevõtted taotleda toetust ka selleks eraldi ettenähtud voorust kogumahus 10 miljonit eurot.

EAS-i ja Kredexi ühendasutuse rakendusuuringute programmi koordinaator Madis Raukase sõnul saavad IPCEI voorust toetust suure mõju ja potentsiaaliga projektid, mis aitaksid kiirendada vesinikuenergia ja -tehnoloogiate kasutusele võtmist Eestis ja Euroopas laiemalt. „Samuti saavad tulevikus meie ettevõtted kaasa rääkida EL-i vesiniku väärtusahela loomisel ning olla partneriteks teistele rahvusvahelistele ettevõtetele. Euroopa eesmärgiks on luua terviklik ahel – tootmine, ladustamine, jaotamine ja tarbimine ning Eestil peaks siin olema olulisi panustamisvõimalusi,“ märkis Raukas.

Vesinik toetab kliimaneutraalse majanduse poole liikumist ning selle arendamisse panustab täna kogu Euroopa – kujundamisel on eri strateegiad, tegevuskavad ning investeeritakse nende elluviimist võimaldavasse koostöösse ja projektidesse. Ka Eestil on Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös valmimas riiklik vesiniku teekaart. IPCEI võimaldab tuua kokku avaliku ja erasektori tegevused, et viia läbi ulatuslikke väärtusahelapõhiseid koostööprojekte ning aidata kaasa ekspordile, Euroopa Liidu majanduse kasvule ja konkurentsivõimele. Vesiniku arendamise projekte kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Jaga postitust

Mattias Kaiv
Mattias Kaiv