RAK 2004-2006 mõjuindikaatorite lõplike saavutusmäärade väljaselgitamine ja analüüs
Euroopa Liidu struktuuritoetused on eraldatud Eestile selleks, et toetada majanduse arengut ning vähendada arenguerinevusi Euroopa regioonide vahel. Euroopa Komisjon on Eestile struktuuritoetust eraldanud kahel korral: perioodiks 2004-2006 ja perioodiks 2007-2013. Aastatel 2004-2006 eraldati Eestile EL struktuurifondidest ning Ühtekuuluvusfondist kokku12,5 miljardit krooni. Perioodil 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada struktuuritoetust 53,3 miljardi krooni ulatuses.
Struktuurifondidest toetuse saamiseks ja kasutamiseks perioodil 2004-2006 koostati mitmeaastane programmdokument “Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006” (edaspidi RAK) ja RAKi programmitäiend (edaspidi programmitäiend). Programmitäiend sisaldab toetust vajavate prioriteetsete valdkondade üksikasjalikku kirjeldust. Perioodi 2007-2013 toetust jagatakse kolme rakenduskava (majanduskeskkonna arendamise rakenduskava, elukeskkonna arendamise rakenduskava ja inimressursi arendamise rakenduskava) alusel. Käesolev uuring keskendub vahenditele, mis eraldati perioodiks 2004-2006.
Eestile EL struktuurifondidest eraldatava toetuse suurus programmperioodiks 2004-2006 on 371 363 452 eurot ehk ligikaudu 5,8 miljardit krooni. EL struktuurifondidest kaasfinantseeritakse projekte järgnevatest fondidest: Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF); Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendussektsiooni (EAGGF) ja Kalanduse Arendusrahastu (FIFG).
RAK on jaotatud prioriteetideks:
1. prioriteet – inimressursi arendamine (ESF);
2. prioriteet – ettevõtluse konkurentsivõime (ERDF);
3. prioriteet – maaelu, põllumajandus ja kalandus (EAGGF/FIFG);
4. prioriteet – infrastruktuur ja kohalik areng (ERDF);
5. prioriteet – tehniline abi (ERDF).
Struktuurifondide rakendamise baasaktiks on „Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seadus” (STS), mille rakendusaktidega reguleeritakse Rahandusministeeriumi kui korraldus-, auditeeriva ja makseasutuse poolt horisontaalseid valdkondi nagu seire, hindamine ja audit, samuti finantsaruandluse ja väljamaksete korda.
RAK-i oodatavat mõju konkretiseeritakse selle eesmärkidega seotud indikaatorite saavutustasemete määramise kaudu.
Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklile 36 teostatakse RAK seiret, tuginedes programmdokumendis sätestatud füüsilistele ja rahalistele indikaatoritele. Programmdokumendis ja programmitäiendis sätestatakse kolme tüüpi indikaatorid: väljund-, tulemus- ja mõjuindikaatorid.
Neist mõjuindikaatorite tulemusi võrreldakse programmi järelhindamise ja RAK kestuse
jooksul läbiviidavate uuringute või hindamiste käigus.