Puudu jäänud kontekst: Numbrid näitavad, et EASi ja KredExi ühendasutus on riigile tulu- mitte kuluorganisatsioon
Seoses eile ERRis ilmunud artikliga postitame EASi ja KredExi ühendasutuse juhatuse liikme Liina Maria Lepiku kommentaari, kuna ERR keeldus seda täies mahus avaldamast:
ERRi eilne artikkel loetleb täiesti ilma konteksti pakkumata EASi ja KredExi ühendasutuse majandusaasta aruandest erinevaid tegevusi. Kahetsusväärselt jääb puudu kontekst, miks mingeid tegevusi tehakse ning nii jätab kogu kajastus moonutatud mulje.
Käime korraks üle suure pildi: EASi ja KredExi ühendasutus on riigi majanduspoliitika peamine elluviimise vahend – see tähendab, täidame poliitikakujundaja ehk valitsuse ja ministeeriumi tellimust koos selleks antud vahenditega. Olgu selleks meie ettevõtete innovatsiooni- ja ekspordivõimekuse suurendamine, kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringute riiki meelitamine, turismitulu suurendamine, inimeste elutingimuste parandamine jms. Need kõik on riigile olulised funktsioonid.
Toome mõned näited suuremast mõjust läbi mõõdetavate tulemuste 2022. aastast:
- Välisinvesteeringute osakond tegi kõigi aegade rekordi, kui aitas Eestisse tuua 351 miljoni euro väärtuses tarku välisinvesteeringuid.
- E-residentide Eesti ettevõtetelt laekus 2022. aastal maksudena riigikassasse 48,4 miljonit eurot, mis tähistab programmi ajaloos uut rekordit. Võrreldes aasta varasema perioodiga kasvas e-residentide ettevõtetelt laekuv maksutulu 46% võrra.
- Ühendasutuse tütarettevõtte SmartCapi valitsevate varade maht ulatus 180 miljoni euroni. Need investeeringud on riskikapitalifondide ja otseinvesteeringute kaudu jõudnud ligi 117 ettevõttesse, mille koondkäive ületas 2022. aastal esimest korda miljardi euro piiri.
- Turismis on siseturism saavutanud teist aastat järjest rekordi ja kasvas 2021. aasta rekordtasemega võrreldes 12%. Välisturism pole pärast koroonakriisi endiselt taastunud, mistõttu peab riik võimaluste piires sektorit toetama. Eesti ei ole turismimaana võrreldav Lõuna-Euroopaga, mistõttu peame riigi tuntust pidevalt suurendama ja nutikalt turiste siia meelitama, olgu selleks Michelin, suurürituste korraldamine või erinevad kampaaniad välisturgudel.
- Kokku soetati või renoveeriti ühendasutuse käenduse abil ligikaudu 3400 kodu. Pangad väljastasid 2022. aastal kinnisvara tagatisel eluasemelaene 2,05 miljardi euro ulatuses, millest KredExi käendusega laenude maht oli 420 miljonit eurot ehk ligi viiendik.
- Koos pakutavate finantsteenustega oli eluaseme ja energiatõhususe valdkonna mõju turule 625 miljonit eurot ning erinevate teenuste abil paranesid ligikaudu 33 000 inimese elamistingimused (sh maapiirkondades).
- 2022. aastal tegi ühendasutus laenude ja käenduste abil ettevõtetele kättesaadavaks lisarahastuse rohkem kui 180 miljoni euro ulatuses ning ettevõtetele antud toetuste maht oli üle 90 miljoni euro – kõik kokku ligi tuhandele ettevõttele.
Selle kõige saavutamiseks on vaja teha turundustegevusi, meistriklasse, toetada ettevõtteid, tellida uuringuid, korraldada konverentse, tunnustada parimad ettevõtteid, arendada organisatsioonikultuuri – kõik see, mida artiklis on loetletud. Kõik teenused on disainitud koostöös poliitikakujundaja ja vastava sektori esindajatega ning ettevõtlusmeetmete kõige laiem eesmärk on tõsta Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Mis puudutab ERRi väljatoodud detaile, siis mitmed näited keskenduvad turunduslikele tegevustele välisriikides. Näiteks heidab artikkel ette, et meie poolt väljaantud ajakiri reklaamib Eesti ettevõtteid aga just see asja eesmärk ongi. Laiemalt olen riigi turundamisest varasemalt ka pikemalt ERRi veergudel kirjutanud. Aga lühidalt kokku võttes: meie eesmärk on Eesti mainet välisriikides kujundada, et Eesti tunduks perspektiivikas paik, kuhu investeerida, kuhu reisida, kus tarka tööd teha, kust osta innovaatilisi tooteid ja teenuseid. Tagasihoidlikkus pole voorus üleilmsel turuplatsil, kus riigid võistlevad omavahel atraktiivsuses, et tulusid suurendada ja sellega rahva elujärge parandada.
Kõiki tänases artiklis mainitud näiteid ei jõua üle käia, kuid ühe näitena tuuakse välja ka Pärnus asuv spaa hotell, mis juba ka sotsiaalmeedias kõneainet pakub. Turismis on eelkõige oluline lugu ja erilisus, mida turismitoode jutustab. Tähelepanumajanduses on teistest eristumine järjest raskem ja Eesti sugusel turismiriigil, kus ei ole aastaringset päikest, lõputuid liivarandu ja Eiffeli torne, on vaja erinevaid teistest eristuvaid turismitooteid – teinekord isegi mingit kiiksu. Eesti spaamaastik on rikkalik ning siin on eristumine on turuosalistele samuti oluline.
Frost Boutique on Pärnu kesklinnas asuv heaoluspaa, mitte tervisespaa ning tarbijakaitseameti poolt keelatud terviseväiteid ettevõte oma tegevuse reklaamimisel ei kasuta. Ettevõte oma veebilehel ennast šungiidi 5G vastu aitava mõjuga ei reklaami ning on tavaline wellness teenuseid pakkuv spaa. Selliste turismitoodete vastu on nõudlus suur ja kasvamas veelgi.
Projektide rahastamisel on mõistagi mõõdikud, sinna juurde käivad majandusliku mõju analüüs ning hindame iga projekti sisu detailse äriplaani alusel. Samuti võtame toetusotsuste tegemisel arvesse projekti laiemat mõju majandusele.
Lihtsalt konteksti avamiseks: eelmisel aastal oli tagasinõuete maht 0,2% aasta jooksul tehtud rahastamisotsuste mahust – enamus nendest on teadmatusega soetud vigadega, mitte kuritahtliku kavatsusega. Väike tagasinõuete arv kinnitab, et oleme rahastusotsuseid teinud kaalutletult.
Pärast KredExi ja EASi ühendamist on olnud eraldi fookuses ka organisatsioonikultuuri loomine. Ühe osana sellest osalesid töötajad erinevates töötubades, et otsida ühendasutusele ka ühised väärtused, missioon ja visioon. Selle tulemusena jõuti ühiselt väärtusteni julgus, arukus ja hoolivus, mida saab kasutada meeldejääva lühendiga JAH. Selleks, et paremini väärtusi meie töötajates kinnistada, aitas Jarek Kasar need väärtused laulu sisse panna.
Konstruktiivne kriitika on alati oodatud, kuid detailide ümber peab olema ka kontekst. Teised riigid toetavad valitsuse tasandil ülalmainitud valdkondi ja sama on mõistlik ka meil teha – seda nii majandusliku konkurentsivõime tõstmiseks kui ka meie inimeste elamistingimuste parandamiseks.