Premia: Konkurentsist kukub välja see firma, kellel pole protsessid digitaliseeritud
Digilahenduste abil juhitakse Premia Külmhoone ASis kõike, alates tootmisliinidest kuni raamatupidamiseni. Konkurents on tihe ja omahinna alandamise nimel tuleb pidevalt areneda ning innovaatilisi lahendusi juurutada, ütleb ettevõtte juhatuse esimees Aivar Aus.
Digitaliseerimine võimaldab hoida kätt ettevõtte pulsil
Premia Tallinna Külmhoone AS on Eesti vanim jäätisetootja ja Eesti jäätiseturu ülekaalukas liider, kes tähistab sel aastal juba oma 65. juubelisünnipäeva. Väärika vanuse juures on ettevõte orienteeritud kaasaegsetele lahendustele. See tähendab, et kogu ettevõte on rajatud digilahendustele, millest lõikavad kasu kõik valdkonnad. Igal aastal tehakse arendusi nii müügi, raamatupidamise, logistika kui ka tootmise alal ning saadud tagasiside leitakse täiendavaid andmeid, mis võiksid töö juhtimise jaoks jooksvalt nähtaval olla ja mida saaks digitaliseerida.
Hetkel on ettevõttes kasutuses NAV ERP süsteem. Aastaks 2022 juurutatakse aga 280 000 euro suuruse investeeringu tulemusena Microsoft Business Centrali ERP, kuhu jooksevad andmed kogu ettevõtte toimimisest. Selle abil näeb täispilti kõikidest sektoritest, raamatupidamisest kuni tootmiseni, mis võimaldab juhtimist tõhustada, samuti võimaldab see üle minna e-arvete süsteemile.
“Meil on tööl 200 inimest, aga tänu digitaalsetele lahendustele ainult üks personalijuht. Kõik on tal arvutis automatiseeritud, palgad liiguvad,” ütles Aivar Aus. Lisaks soovitab ta kõigile Microsoft Power BI andmete visualiseerimistarkvara, mis on tema sõnul võimas tööriist, et aidata silma peal hoida ka tütarfirmade tööl, näha jooksvalt eelarvet ja mõista, kuidas äri sujub.
Süstemaatiline lähenemine Premias kindlustab, et kõik toimub nii, nagu ette on nähtud. Näiteks peab jäätis olema kesklaos miinus 20 kraadi juures kolm päeva ja tooteid ei ole võimalik laost enne võtta, kui kvaliteedijuht selle arvutis linnukesega “lahti teeb”. Samamoodi toimub asi ka müügis – müügijuht näeb, kuidas kliendid saavad limiidi alusel näiteks kord nädalas jäätist. Kui keegi on võlgu, siis läheb süsteem automaatselt lukku ja talle ei saa kaupa ka eraldada.
Ettevõtte juhatuse esimehe sõnul on sealjuures arvutisüsteemidel kasulik omadus kõik sündmused logida. See tähendab, et juhul kui kuskil tekivad probleemid või seisakud, siis on võimalik eelnevaid etappe uuesti üle vaadata ja näha täpselt, mis ja kuidas juhtus. „Sedasorti järjepidev kontroll hoiab ära segadustest tingitud kahjusid. Näiteks tootsime aasta jooksul 12 miljonit liitrit jäätist, aga mahakandmisele läks ainult 5000-6000 euro väärtuses toodet. Seda kõike tänu tellimuste jälgimise süsteemile,” rääkis Aus.
Digilahendused on konkurentsivõime alus
Premia Tallinna Külmhoone AS juhatuse esimehe Aivar Ausi sõnul ei ole ettevõtte digitaliseerimine valik, vaid vajadus. Kui protsessid ei ole digitaliseeritud, siis ei ole võimalik ette võtta kiireid otsuseid ja konkurentidest jäädakse maha. Lisaks toob ta välja, et parima efektiivsuse saavutamiseks on oluline planeerida kaks sammu ette.
Juba praegu on Premia tootmise juhtimine täielikult digitaliseeritud ja prognoosipõhine. “Detsembriks on meil juba valmis kogu aastaplaan, mille järgi tootmist juhtida,” selgitas Aus. Samas on tema sõnul oluline olla paindlik ja teha kiireid otsuseid, kuna hinnasurve on suur ja plaanid võivad muutuda.
Selleks on ettevõttes juba 12 aastat juurutatud tootmis-jälgimise süsteem, mille abil on võimalik digitaalselt jälgida kõiki liine. “Hommikul kell kuus hakkab liin tööle ja kella kaheks on omahind olemas. Seeläbi saab peenhäälestada tootmisprotsesse ja reageerida võimalikele seisakutele ning neid analüüsides teha vajadusel ka investeerimisotsuseid,“ kirjeldas Aus.
„Seitse aastat tagasi osteti uus liin just selle info alusel. Oli näha, et 20% seisakuist tuli ühe konkreetse vea tõttu liinil ning selles lähtuvalt tasuvusarvutus näitas, et tuleb investeerida uude tootmisliini,” tõi Aus näiteks.
Tema sõnul ei ole Premia jaoks mõeldav tootmist juhtida näiteks Exceli tabelite alusel, nagu paljudes teistes kohtades seda veel seni tehakse. Kuu lõpus tabeleid kokku korjates ja analüüsides saad alles pärast teada, kui palju toodet või praaki tuli. See aga tähendab, et puudub võimalus reageerida. “Nädala lõpus teada saada, et keetsime kümme tonni segu, aga saime ainult viis tonni toodet, ei ole meie jaoks aktsepteeritav,” ütles Aus.
Äri ongi ettevõtte juhi sõnul kiire – tuleb teha kiireid otsuseid ning pikkadeks koosolekuteks pole aega. Otsuseid tuleb langetada päeva või kahe, mõnikord ka tundide jooksul. Aivar Aus tõdes, et konkurentsist kukub välja see firma, kellel pole protsessid digitaliseeritud ja jälgimissüsteemid peal. „Nad ei suuda teha kärmelt suuri otsuseid, võib teha vea ja anda teatud hinnaga toodet, aga lõpuks tuleb välja, et toodetakse miinust,“ lisas ta.
Järgmise kahe aasta jooksul on plaan juurutada täielikult Business Centrali programm, mis võimaldab kõik arved muuta e-arveteks. “Selle abil toimub kõik automaatselt – toorainete sisestamine, uute valmistoodete sisestamine, kõikvõimalike kuluaruannete sisestamine – mitte midagi ei pea enam käsitsi sisestama, vaid kõik toimub e-arvetega. E-arvete juurutamine on aga ka kahepoolne protsess, see eeldab, et selleks on valmis ka teine pool,“ ütles Aus. Samas on tema sõnul selgemast selgem, et sinna suunda liigutakse ja peab olema proaktiivne.
Paindlikkus, mida digitaliseerimine võimaldab, tasus Premia jaoks ära ka koroonakriisi ajal. Eriolukord tähendas jäätise ja piima tarbimise vähenemist umbes 18% võrra. Andmetest oli samas näha, et väga palju tõusis külmaportfellis olevate poolfabrikaatide nagu Pealinna pelmeenide ja frikadellide nõudlus. Nende teadmiste põhjal tehti otsused, kus kokku hoida ja milliseid turunduskampaaniaid muuta. Selle tulemusena lõpetati esimene kvartal hea kasumiga.
Eelmisel aastal teeniti koguni rekordiliselt 6,5 miljonit maksueelset EBITDA kasumit. Tänu sellele kasumile maksis Premia Tallinna Külmhoone AS eelmisel aastal tagasi kõik oma laenud. Sel aastal on plaanis eelmise aastaga võrreldes kasvatada käivet ning enam ka kasumit teenida.
Innovatsioon ja täisautomatiseerimine tähendab uue tehase ehitust
Ettevõtte jaoks on oluline ka protsesside automatiseerimine, mis annab võimaluse suuremaks paindlikkuseks uute toodete turule toomisel. Näiteks eelmise aasta aprillist alustas Premia Kārumsi toodete müüki Eestis. Kogu toodete müük ja logistika automatiseeriti ja tänu sellele ei pidanud ühtegi uut inimest selle jaoks juurde võtma.
Töö pidevale tõhusamaks muutmisele paneb aga omad piirid praegune tehas, mis on ehitatud 1999. aastal. Seetõttu jõuab Aivar Ausi sõnul varsti kätte ka aeg, millal tuleb mõelda uue tootmishoone ehitamisele. “Meil pääsu pole, kuskil viie kuni seitsme aasta pärast on plaanis ehitada uus vabrik,” sõnas Aus.
Põhjuseid on Ausi sõnul mitmeid: „Hooajaline nõudlus ületab suvel tootmisvõimekuse ja seega peab praegu talvel ette tootma. Uued liinid võimaldaks nõudlusega sammu pidada. Ka aina aktuaalsemaks muutuv rohepöörde teema tähendab, et vanasse tehasesse pole enam mõistlik palju investeerida.“
Uue tehase märksõnana toob Aus välja täisautomatiseerimise. Sellises tehases veereks toode ise alusele, kiletataks automaatselt ära ja liiguks mööda magnetraudteed lattu. Praegu on see nelja inimese töö, uues tehases nõuaks vaid ühte operaatorit, kes protsesse jälgib. Sama lugu on ka näiteks tootesegu keetmisega vabriku nn köögis. Ka seal liiguksid toorained automaatselt, vajades ainult ühte operaatorit.
Sihid on seatud Lidlile ja Euroopa turule
Aivar Ausi sõnul on praegu peamisteks turgudeks Soome ja teised Põhjamaad, Baltimaad, Venemaa ning Valgevene. Samas on sihid seatud kõrgele ja praegu käivad läbirääkimised Lidli toidupoe ketiga, et ka neile toodet tarnida ja seeläbi suuremale Euroopa turule siseneda.
See on aga väga suure konkurentsiga turg, kus omahinda jälgitakse pingsalt. “Kuulume kuus aastat Food Unioni gruppi, oleme esikohal efektiivsuse poolest, meil on konkurentsivõimeline omahind ja oleme osalised väga paljudes hangetes. Leedus oleme juba neli aastat Lidlile müünud, nüüd on vaja veel efektiivsemaks muutuda, hinnasurve on hangetes väga suur,” selgitas Aus. Lisaks minnakse Premias sel aastal üle IFS kvaliteedistandarditele, et tõsta veelgi kvaliteeditaset kogu ahelas ja olla ekspordipartneritele veelgi atraktiivsem.
Teistele tööstusettevõtetel soovitab Aus vajadusel leida abi riigipoolsetest, sh EASi toetustest ja vajadusel julgelt laenata, kui on soov kaugele jõuda. Eksport on tema sõnul põhiline, sest Eesti turg on väike.
Liitu Tark Tööstus Facebook grupiga
Kõik tööstusettevõtete juhid ning teised digitaliseerimise ja automatiseerimise vastu huvi tundvad inimesed on oodatud liituma Facebooki grupiga Tark Tööstus. Mine ja loe, kuidas teised on alustanud.
Tööstuse digitaliseerimise teadlikkuse tõstmise tegevusi kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.