Vaata peasisu

Poola kaitse-eelarve miljarditest võiksid osa saada ka Eesti ettevõtted

EASi ja KredExi ühendasutus
1. juuli 2022
4 min

Tubli NATO liikmena kulutab ka Poola oma sisemajanduse kogutoodangust üle kahe protsendi kaitsevaldkonnale, tänavuse kaitse-eelarve mahuks kujunes 12 miljardit eurot. Järgmisel aastal on kavas suurendada kaitsekulutusi kolme protsendini SKTst, seega kasvab rahaline panus 17 miljardi euroni. Mida võiks see tähendada Eesti ettevõtetele nii kaitsetööstuses kui väljaspool seda? Kuidas saaksid Eesti ettevõtted võtta osa Poola kaitsehangetest ning millised võimalused võiksid avaneda?

Hiljuti sõlmis Poola ridamisi olulisi hankelepinguid F35 hävituslennukite, Abramsi tankide ning Türgi ründedroonide ostmiseks, soetades lisaks veel kaasaegseid relvastussüsteeme ning õhukaitserakette. Ekspertide hinnangul kulutab Poola järgmise viie kuni kaheksa aasta jooksul oma kaitsevõime suurendamisele vahemikus 50 kuni 100 miljardit eurot, millest osa moodustavad ka elektroonilise ja kübersõja pidamiseks vajalikud vahendid.

Siin võiks avaneda hulgaliselt võimalusi ka Eesti ettevõtetele. Kohalikes hankeprogrammides osalemiseks saaksid Eesti ettevõtjad kaasa lüüa näiteks teadus-arendustegevuses või ka logistilistes tarneahelates. .

Kohalike partnerite ja teenusepakkujate kaasamine on Poolas ülioluline

EASi ja Eesti Kaitsetööstuse Liidu poolt korraldatud kohtumisel esinesid mitmed Poola kaitsehangetega detailselt kursis olevat eksperdid. Adam Kapitan Bergmann, kes vastutas Lockheed Martinis 50 F-16 hävitaja müümise eest Poola valitsusele, toob esile kolm peamist momenti, millele Poola kaitseturul tähelepanu pöörata. “Esiteks tuleb arvestada, et Poolas tegutsevad kaitsehangete valdkonnas valdavalt riiklikud ettevõtted. Nende ja teiste oluliste sidusrühmade tabamiseks on oluline silma paista tugeva individuaalse või kollektiivse turundusega, näiteks osaledes kõrgetasemelistes äridelegatsioonides, külastades messe või pälvides tähelepanu täpselt sihitud PR-tegevustega,” märgib Bergmann.

Teiseks tasub Bergmanni hinnangul luua partnerlussuhteid kohalike teenusepakkujatega, näiteks raamatupidamisteenuseid pakkuvate ettevõtete, advokaadibüroode või tõlkebüroodega. “Suurem osa avalikke hankeid puudutavast infovahetusest toimub poola keeles ning vastavalt kohalikele tavadele ja õigussüsteemi reeglitele. Professionaalne abi aitab vältida suuremaid vigu turule sisenemisel. Võtmekohaks on kohaliku teenusepakkuja varasem kogemus ja usaldusväärsus.”

Kuidas leida kohalikke partnereid Poola kaitsetööstuses?

Kõige olulisema soovitusena toob Bergmann välja suhete loomise kohalike Poola kaitsetööstusettevõtetega. Kust siis leida kohalikke partnereid? Üheks rikkalikuks kontaktide loomise oaasiks on kujunenud F-16 vastuostuprogrammi raames loodud lennunduskeskus Rzeszow/Mielec lähistel, millest on kujunenud kaitse- ja lennundustööstuse muljetavaldav ökosüsteem. Rohkem infot selle kohta leiab aadressilt Aviation Valley (dolinalotnicza.pl).

Häid võimalusi uute kontaktide sõlmimiseks pakub ka septembris Kielces toimuv rahvusvaheline kaitsetööstuse mess MSPO, kus osaleb tänavu oma stendiga ka Eesti Kaitsetööstuse Liit. Lisaks aitab EAS kohaliku esindaja kaudu teostada ekspordipartneri otsingut, valides kriteeriumiteks näiteks ettevõtte suuruse, kasutatava tehnoloogia või koostöögrandi programmi.

Infrastuktuur ja humanitaarabi ootavad huvilisi

Milliseid võimalusi pakub Poola kaitsetööstus relvastusega mitteseotud ettevõtetele? Näiteks võiks Eesti ettevõtetel olla läbilöögivõimalusi infrastruktuuri valdkonnas, sest Poola ja USA vahel sõlmitud kaitsealase koostöö leping näeb ette kahe miljardi USA dollari suurust investeeringut USA vägedele vajaliku infrastuktuuri rajamiseks Poolas. USA vägede staatuse muutumine roteeruvate üksuste haldamisest püsivaks kohaloluks suurendab infrastruktuurinvesteeringute mahtu vähemalt 10 miljardi dollarini, lisaks hangib USA armee täiendavalt kaupu ja teenuseid eraldiseisva eelarve raames. Poola hangete alla kuuluvad näiteks konteinerite, elektrigeneraatorite, lumekoristusvahendite, mööbli ja toidumoona soetamine.

Nii Poola kui ka Eesti ettevõtete jaoks on veel avastamata ÜRO humanitaarabiga seotud hanked, mille aastane maht ulatub 22 miljardi dollarini ning hangete täitmisajad ulatuvad vaid 2-3 nädalani. Koostöö kahe riigi ettevõtete vahel võiks mõlemale osapoolele anda rohkelt uusi võimalusi, eriti arvestades, et suurem osa Ukrainale eraldatud humanitaarabist ladustatakse ja jaotatakse just Poolast.

Viimasel ajal on Eesti ettevõtjate seas näha märkimisväärset huvi suurenemist Poola turu vastu – suuremahulised kaitsehanked võiksidmsenisest enam motiveerida Eesti ettevõtteid otsima partnerlussuhteid Poola kolleegidega. EASi ülesandeks on selliste koostöövõimaluste edendamisele kaasa aitamine, seega võtke julgelt ühendust EASi esindajaga Poolas:

Daniel Pawel Bajer
Ekspordinõunik (Poola)

E-post: daniel.​bajer@​eas.​ee
Mobiil: +48 665 808 408
Keeled: inglise keel

Jaga postitust