EASi ja KredExi ühendasutus avas koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga 13. märtsil taotluste vastuvõtu ettevõtjate küberturvalisuse taseme tõstmiseks, mille kogueelarve on 865 000 eurot. Toetus on osa Euroopa Liidu Digital Europe programmi pilootprojektist, millega kasvatatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate võimekusi tulla toime küberrünnakutega ja ennetada neist tulenevaid majanduskahjusid. „Küberintsidendid teevad ettevõtetele kahju nende suurusest hoolimata, rünnakud võivad tööstusettevõtte tootmise katkestada või arvepettuse järel rahalist kahju tekitada. Soovime selle toetuse abil aidata ettevõtetel teha oma IT-taristut turvalisemaks,“ rääkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan. „Mõnel juhul tähendab see turvalistele pilveteenustele migreerimist, teisel puhul töötajate koolitamist ja kolmandal hoopis võrkude ümberehitamist. Just seetõttu tuleb

Alates 15. aprillist hakkavad kehtima uued KredExi laenukäenduse tingimused ettevõtetele, mille kohaselt laenukäenduse ülempiir viiekordistub tõustes 25 miljoni euroni. “Ettevõtjate kasvuprojektid võivad jääda tihti pangapoolse finantseeringuta, kuna tagatised on ebapiisavad või on nende väärtust keeruline hinnata. Seni oli KredExil võimalik ettevõtjatele anda käendusi maksimaalselt 5 miljoni euro ulatuses. Laenukäenduse piirmäärade tõstmisega saame edaspidi toetada pangalaenude kättesaadavust suurusjärgu võrra ambitsioonikamatele projektele,” selgitas EASi ja KredExi ühendasutuse käenduste ja laenude osakonna juht Kaarel Aus. Kui seni oli maksimaalne laenukäenduse piir kuni 5 miljonit eurot, siis nüüd 25 miljonit eurot. „2023. aastal piloteerime suurtehingute käendamisega, jälgime reaalseid taotlusi ja ettevõtjate vajadusi ning kui selgub, et

Startup Estonia ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös on valminud tegevuskava teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamiseks. Tegevuskava eesmärk on kiirendada Eestis teadus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse arengut ning luua selleks soosiv majanduskeskkond. Kui ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani sõnul on Eestil täna väga tugev rahvusvaheline iduettevõtluse kuvand, siis eesmärk on selle baasil luua võimalused muutuda rahvusvaheliseks tõmbekeskuseks ka süvatehnoloogia valdkonnas. „Eesti ettevõtluse ökosüsteemil on juba täna palju tugevusi tehnoloogiamahukate iduettevõtete loomiseks, kuid meil on ka mitmeid väljakutseid, mida lahendada. Neist olulisim on tööjõuküsimus, ehk kuidas tagada Eestis piisavalt tipptasemel teadmiste ja oskustega inimesi ning süvendada koostööd ülikoolidega vajalike pädevuste arendamiseks,“ selgitas Järvan.

E-kirjadele ei tule vastust. Telefonikõnedele ei vastata. Võtmeisikute kontakti on raske leida… Nii mõnigi Eesti ettevõte on silmitsi seisnud probleemidega, mis puudutavad kontakti võtmist võimaliku koostööpartneriga. Siin on seitse head näpunäidet, kuidas sellest barjäärist üle saada. Välisturule laienemine on igati teretulnud ja loomulik viis kasvamiseks. Muidugi tuleb esmalt uurida sihtriiki, potentsiaalset nõudlust ühe või teise toote-teenuse järele ja määratleda kliendid, aga kohe seejärel on järgmine samm kontakti loomine uues riigis. Suhtluskanalite avamine peaks ju lihtne olema, eks ole? Tegelikult avastavad mõnedki Eesti ettevõtted aga, et välisfirmadele saadetud e-kirjadele on raske vastust saada. Tihtilugu ei võeta ka kõnet vastu ega helistata

EASi ja KredExi ühendasutus viis 14 ettevõtet Eesti ühisstendiga maailma suurimale mobiilitehnoloogia messile Mobile World Congress (MWC), mis toimub 27. veebruarist 2. märtsini Barcelonas.  EASi eestvedamisel osaletakse MWC-l juba kümnendat korda ning paljud ettevõtted on samuti messil juba püsikülalised. Astro Balticsi turundusjuhi Rivo Rahuoja sõnul on nende pilvepõhise tarkvara laienemisel erinevatele välisturgudele varasemalt mänginud olulist rolli just välismessid.  „Hiljuti alustasime koostööd Itaalia koostööpartneriga ning nüüd otsime koostööpartnereid nii üldisemalt Lääne-Euroopas kui ka Hispaanias konkreetsemalt,“ sõnas Rahuoja ning lisas, et eeltöö on tehtud ning kokku on lepitud mitmed kohtumised potentsiaalsete partneritega.  Barcelonas tutvustavad nad Cloudicsi mobiilirakendust, mis on loodud tanklatele ja

Taani majandus hakkab pärast mitut rekordaastat jahtuma, aga eesmärk on endiselt olla kestliku arengu eesotsas, fookuses roheüleminek ja digiteerimine kui majanduskasvu vahendid. Mõnedki sealsed ettevõtted tunnevad huvi Eesti vastu ja otsivad koostöövõimalusi. Taani on Eesti kümnes impordimaa. Taani majandusel läks 2022. aastal väga hästi, tööhõive oli rekordiliselt kõrge. Nüüd aga on jõutud loomulikku jahtumisetappi. Oodata on tarbimise langust ja ettevõtete investeerimisaktiivsuse aeglustumist. Kui lisada veel väiksem välisnõudlus, tähendab see 2023. aastal Taani SKT üldist langust ligikaudu 0,5% võrra. Impordi-ekspordi saldo on olnud Taanis alates 1980. aastatest positiivne. Sotsiaalne kindlustatus on endiselt suur, toeks kõrge maksustatus, mis moodustab poole palgast. Ettevõtluspoliitika