EASi ja KredExi ühendasutus viis Eesti turismiettevõtted ja sihtkohad ühisstendiga Euroopa suurimale turismimessile ITB, mis toimus 7.–9. märtsini Berliinis taas pärast kolmeaastast pausi. Eestile oli Saksamaa enne kriiside algust turismiekspordi tulude mõistes kolmas turg soomlaste ja lätlaste järel. Eriliseks tegi tänavuse messi see, et kolm aastat toimus mess veebi vahendusel – see tegi uute kontaktide sõlmimise raskeks ja pani paljud lõpuks ka osalemisest loobuma. Nüüd aga oli messil kohapeal uusi kontakte otsimas ligi 100 000 reisiprofessionaali, kes teevad äriotsuseid mitmeks aastaks ette. Kui enne kriise oli ITB mess suunatud nii lõpptarbijatele kui ka reisiäri professionaalidele, siis tänavu olid esimest korda kohal ainult

EASi ja KredExi ühendasutus avas koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga 13. märtsil taotluste vastuvõtu ettevõtjate küberturvalisuse taseme tõstmiseks, mille kogueelarve on 865 000 eurot. Toetus on osa Euroopa Liidu Digital Europe programmi pilootprojektist, millega kasvatatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate võimekusi tulla toime küberrünnakutega ja ennetada neist tulenevaid majanduskahjusid. „Küberintsidendid teevad ettevõtetele kahju nende suurusest hoolimata, rünnakud võivad tööstusettevõtte tootmise katkestada või arvepettuse järel rahalist kahju tekitada. Soovime selle toetuse abil aidata ettevõtetel teha oma IT-taristut turvalisemaks,“ rääkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan. „Mõnel juhul tähendab see turvalistele pilveteenustele migreerimist, teisel puhul töötajate koolitamist ja kolmandal hoopis võrkude ümberehitamist. Just seetõttu tuleb

Alates 15. aprillist hakkavad kehtima uued KredExi laenukäenduse tingimused ettevõtetele, mille kohaselt laenukäenduse ülempiir viiekordistub tõustes 25 miljoni euroni. “Ettevõtjate kasvuprojektid võivad jääda tihti pangapoolse finantseeringuta, kuna tagatised on ebapiisavad või on nende väärtust keeruline hinnata. Seni oli KredExil võimalik ettevõtjatele anda käendusi maksimaalselt 5 miljoni euro ulatuses. Laenukäenduse piirmäärade tõstmisega saame edaspidi toetada pangalaenude kättesaadavust suurusjärgu võrra ambitsioonikamatele projektele,” selgitas EASi ja KredExi ühendasutuse käenduste ja laenude osakonna juht Kaarel Aus. Kui seni oli maksimaalne laenukäenduse piir kuni 5 miljonit eurot, siis nüüd 25 miljonit eurot. „2023. aastal piloteerime suurtehingute käendamisega, jälgime reaalseid taotlusi ja ettevõtjate vajadusi ning kui selgub, et

1. märtsil avas Tallinnas Ülemiste Citys oma kontori kiiresti kasvav Norra tehnoloogiaettevõte Cegal, mis pakub energeetikasektorile tööstustarkvara, maailmatasemel konsultatsioone ja ärikriitilisi pilvelahendusi. Pea tuhande töötajaga ettevõte tegutseb üheksas riigis ja on Eestis aktiivselt spetsialiste värbamas. Värbamine on juba mõnda aega kestnud ning esimesed spetsialistid on Cegal Eestist juba leidnud. „Meie teenuste järele on suur nõudlus ning vajame aina rohkem andekaid IT-spetsialiste. Loodetavasti aitab uus kontor meelitada Eestisse kõrgelt kvalifitseeritud IT-spetsialiste,“ ütles Cegali rahvusvahelise tegevuse juht Randi Navarro. Eesti kontorisse palgatud konsultandid hakkavad töötama pilvetehnoloogiaga ja kuuluvad Cegali olemasolevatesse osakondadesse ülemaailmselt. EASi ja KredExi ühendasutuse Norra investorkonsultandi Merike Kaesveldi sõnul kaaluvad

Valitsus andis täna ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile volituse investeerida läbi riikliku fondivalitseja SmartCap NATO miljardieurosesse innovatsioonifondi 30 miljonit eurot. Riik investeerib läbi Eesti riigile kuuluva fondivalitseja SmartCap moodustatud lepingulise investeerimisfondi Venture Capital Fund 30 miljonit eurot NATO Innovatsioonifondi, mille eesmärk on tekitada ja rahastada uusi kahese ehk tsiviil- ja militaarkasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid ettevõtteid.  „Tänane julgeolekuolukord on märkimisväärselt kasvatanud kaitsevaldkonnas vajadust uute tehnoloogiate järele. Eesti kaitsetööstusel on minu hinnangul väga suur kasvupotentsiaal, veendusin selles ka hiljutisel Garage48 kaitsehäkatonil, ning usun, et meie ettevõtetel on liitlastele palju pakkuda. Teisalt on kogu Euroopas probleemiks kahese kasutusega ja süvatehnoloogiate alarahastatus. Innovatsioonifond suurendab koostööd NATO riikide

„Üks mu lemmikteemasid on jätkusuutlikkus,“ ütleb Norra ekspordinõunik Ryte Venckuviene, kes on töötanud jätkusuutlike hangete valdkonnas üle 10 aasta ning jälginud selle suundumusi Euroopas. Möödunud aasta 1. detsembril esines ta Norra-Eesti Kaubanduskoja (NECC) korraldatud jätkusuutlikkuse konverentsil „Kuhu liigub Eesti?“ Huvi teema vastu on suur nagu kahjuks ka lüngad teadmistes. Põhjalikumalt räägib ta jätkusuutlikest ärimudelitest 13. aprillil EASi ja Kredexi Ühendasutuse konverentsil Roheline Laine. Siin arutleb ta, miks on jätkusuutlikkuse teema nii oluline ja mis lahendused siin võiksid mängu tulla. Ressursipuudus, millega me viimastel aastakümnetel silmitsi seisame, tuleneb sellest, et meist sai tarbija asemel kasutaja. Ressursikasutus on viimase 100 aasta jooksul