Tänavusel Davosi majandusfoorumil arutasid majandustegelased, suurettevõtjad ja riigijuhid üle maailma selle üle, kuidas jääda ellu polükriisi ajastul. Termin, millega tähistatakse omavahel põimunud ja samaaegselt toimuvaid kriise: tervisekriis, kliimakriis, sõda Euroopas, inflatsioonišokk ja palju muud, millega meil tuleb praegu rinda pista. Kriiside ajastu mõjutab otseselt kõiki ettevõtteid. Oma teenuseid planeerides lähtume sellest, kuidas saame kõiki tarneahela osapooli aidata. Tipud suudavad ise kriisides kaela kanda, tuge vajavad eelkõige nende tarneahelas olijad. Kindlasti tuleb seejuures mõelda ka pidevalt järelkasvule ehk uutele ettevõtetele, ärisuundadele, tehnoloogiatele ning meie inimestele.  Innovatsiooniteenustega on nii, et innovatsioon kui selline on valmis lahendus – see on teenus või toode,

Üha enam mõistavad ettevõtted, et disaini on midagi palju enamat kui toodete ja teenuste kujundus. Kogenud disainijuht Mikk Tasa selgitab, kuidas muuta disain strateegiliseks tööriistaks, mille abil oma äri kasvatada. Juhi kõige tähtsam relv on informatsioon. Informatsioon võimaldab olla otsustes proaktiivsem ja juhtida organisatsiooni keskpikas perspektiivis, selmet reageerida ainult lühiajalistele muutustele. Kuidas jõuda olulise infoni, mis aitaks äri kasvatada? Juba 80ndatel hakati probleemide analüüsimiseks ja lahendamiseks erinevat tüüpi organisatsioonides kasutama disainmõtlemise metoodikat. Disainmõtlemine on palju enamat kui toote või teenuse väljanägemine. See tähistab eraldiseisvat probleemide lahendamise raamistikku. Tegemist on protsessiga, mis põhineb mõistmisel ja empaatial läbi erinevate uuringute, analüüside ja

Eesti tehnoloogiaettevõte DriveX on Saksamaa turu ukse jalaga lahti löönud ning nende tiim jagab oma kogemusi ja õppetunde.  Eesti ekspordis on tähtsal kohal kõrgtehnoloogilised lahendused ja üks suurimaid ekspordi sihtriike on Saksamaa, mis ei erine ärikultuuriliselt liialt Eestist, kuid igal turul on oma eripärad ja edukaks sisenemiseks tasub nendega kursis olla.  1. Paberid, paberid ja veelkord paberid Saksamaal tehakse enamus toimingud paberil. Pea kõige jaoks on vaja midagi välja printida, allkirjastada ja need paberid kuhugi viia. Elades Eestis ja nautides kõiki digiriigi võlusid, võib Saksamaa paberimajandus kerge šokina tulla. Selle arvelt võtavad kõik toimetused kauem aega. Hea näite saame tuua

Augustis väisas Tallinna Londoni suurarendaja Dominus Groupi tiim. Dominus Groupi asutajale Sukhpal Ahluwaliale jättis Eesti väga hea mulje. Kirjutab Andreas Heiki Pant. Dominus Group arendab aastas 2,3 miljardi naela väärtuses kinnisvara Londonis, Manchesteris ja veel mitmes Inglismaa regioonis. Selleks et niisuguse kaliibriga arendaja Eestisse tuua, oleme Londonis Team Estoniaga koostöös saatkonnaga päris palju vaeva näinud. India juurtega Sukhpal Ahluwalia on loonud usaldusväärse suhte suursaadik Viljar Lubiga, kes on varasemalt ka Indias Eestit esindanud. Tallinna tuli Ahluwalia koos oma arendus- ning investeerimisjuhiga. Sukhpalile avaldas tugevat muljet Eestis valitsev tehnoloogia- ja innovatsioonimeelsus, samuti selliselt korraldatud ühiskond, kus talendikad inimesed panustavad oma energiat

USAs ettevõtet asutades peab arvestama, et tohutute võimalustega kaasnevad suured kulud ning protsess on aeganõudev. Lühikokkuvõtte teeb EASi ja KredExi ühendasutuse uus ekspordinõunik Silve Parviainen. USA turu kohta võib üldiselt öelda, et see pole homogeenne, vaid pigem paljude turgude kombinatsioon, kus mõni osariik erineb teisest rohkem kui Põhjamaad omavahel. See ei väljendu mitte ainult õigusaktides, vaid ka nõuetes vajalikele sertifikaatidele, äritavade mitmekesisuses ja ettevõtte registreerimisnõuetes. USAd võib selles aspektis käsitleda ikkagi umbes 50 eri turuna või vähemasti mitme regioonina. USA turg on väga suur ja võimalusi täis, ent sinna sisenedes tuleb arvestada, et selleks tuleb ennast hoolikalt ette valmistada. Olenevalt

EASi ja KredExi ühendasutus avas täna üliõpilaste insenerivaldkonna arendusprojektide toetuse uue vooru. Eesmärk on julgustada tudengeid koos ettevõtetega arendama uudseid tehnoloogilisi lahendusi nagu näiteks satelliidid, autod, droonid, tehisintellekt jne. „Inseneride puudus Eestis on üldteada väljakutse,“ märkis majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, lisades, et tänaste inseneritudengite toetamine tagab tulevikuks kõrge kvalifikatsiooniga töötajad, kes aitavad ellu viia Eesti visiooni kõrge lisandväärtusega ettevõtlusest. „Mul on hea meel, et saame inseneriteaduse huviga noorte praktilistele projektidele hoogu juurde anda. Kindlasti tasub üliõpilastel toetuse tingimusi uurida ja oma põnevatele ideedele rahastust taotleda,“ julgustas minister. EASi ja KredExi ühendasutuse juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul saavad toetusele kandideerida