Tänavusel Davosi majandusfoorumil arutasid majandustegelased, suurettevõtjad ja riigijuhid üle maailma selle üle, kuidas jääda ellu polükriisi ajastul. Termin, millega tähistatakse omavahel põimunud ja samaaegselt toimuvaid kriise: tervisekriis, kliimakriis, sõda Euroopas, inflatsioonišokk ja palju muud, millega meil tuleb praegu rinda pista. Kriiside ajastu mõjutab otseselt kõiki ettevõtteid. Oma teenuseid planeerides lähtume sellest, kuidas saame kõiki tarneahela osapooli aidata. Tipud suudavad ise kriisides kaela kanda, tuge vajavad eelkõige nende tarneahelas olijad. Kindlasti tuleb seejuures mõelda ka pidevalt järelkasvule ehk uutele ettevõtetele, ärisuundadele, tehnoloogiatele ning meie inimestele.  Innovatsiooniteenustega on nii, et innovatsioon kui selline on valmis lahendus – see on teenus või toode,

Üha enam mõistavad ettevõtted, et disaini on midagi palju enamat kui toodete ja teenuste kujundus. Kogenud disainijuht Mikk Tasa selgitab, kuidas muuta disain strateegiliseks tööriistaks, mille abil oma äri kasvatada. Juhi kõige tähtsam relv on informatsioon. Informatsioon võimaldab olla otsustes proaktiivsem ja juhtida organisatsiooni keskpikas perspektiivis, selmet reageerida ainult lühiajalistele muutustele. Kuidas jõuda olulise infoni, mis aitaks äri kasvatada? Juba 80ndatel hakati probleemide analüüsimiseks ja lahendamiseks erinevat tüüpi organisatsioonides kasutama disainmõtlemise metoodikat. Disainmõtlemine on palju enamat kui toote või teenuse väljanägemine. See tähistab eraldiseisvat probleemide lahendamise raamistikku. Tegemist on protsessiga, mis põhineb mõistmisel ja empaatial läbi erinevate uuringute, analüüside ja

Viimased turbulentsed ja kriisidest kubisevad aastad on lihatööstuse turutunnetuse pea peale pööranud. Nõo Lihatööstuse kohaselt tuleb järgmisi trende ja tarbijate soove ennustada vahel lausa kõhutunde pealt. Viimastel aastatel on neil tootearenduses olnud abi disainmõtlemise põhimõtete rakendamisest. Tootearendus on toidusektoris äärmiselt keeruline protsess ning seda eriti kiiresti riknevate lihatoodete puhul. Viimaste aastate suurimaks probleemiks on turutunnetuse tabamine. Tootjate sõnul ei ole võimalik enam turu-uuringute või matemaatiliste mudelitega ennustada, mis võiks olla järgmine trend.  Pakendimaks, suhkrumaks, soolamaks „Olukorras, kus maailm on pea peale pööratud, püüame küll tarbijaid vahetult kaasata, ent suuresti peame lähtuma ikkagi kõhutundest. See vajab põhjalikku tööd, kus aeg-ajalt tabame

Möödas on ajad, kui arutleti selle üle, kas digitaliseerimine tasub ära – tänaseks on vajadus ilmselge, küsimus on eelkõige sellest, kuidas seda kõige tõhusamalt teha. Digiwise vanemkonsultant, lektor ning EASi digitaliseerimise meistriklassi mentor Ingrid Prinsthal jagas oma mõtteid digitaliseerimise trendidest ja väljakutsetest toidutööstuses.  Aastaid toidusektoris töötanud ja selle valdkonna ettevõtteid nõustanud Ingrid Prinsthali sõnul saavad probleemid digitaliseerimisel sageli alguse puudulikust eeltööst. „Hetkeolukorra kaardistus jäetakse tegemata või tehakse seda kiirustades. See on aga ülimalt oluline osa protsessist. Kui meeskond on kitsaskohtadest ühtemoodi aru saanud ja mõistnud, et need vajavad lahendamist, on ka ettevõte tervikuna samm lähemal muutustele,“ märkis ta. Diagnoosist ravini

Eesti tehnoloogiaettevõte DriveX on Saksamaa turu ukse jalaga lahti löönud ning nende tiim jagab oma kogemusi ja õppetunde.  Eesti ekspordis on tähtsal kohal kõrgtehnoloogilised lahendused ja üks suurimaid ekspordi sihtriike on Saksamaa, mis ei erine ärikultuuriliselt liialt Eestist, kuid igal turul on oma eripärad ja edukaks sisenemiseks tasub nendega kursis olla.  1. Paberid, paberid ja veelkord paberid Saksamaal tehakse enamus toimingud paberil. Pea kõige jaoks on vaja midagi välja printida, allkirjastada ja need paberid kuhugi viia. Elades Eestis ja nautides kõiki digiriigi võlusid, võib Saksamaa paberimajandus kerge šokina tulla. Selle arvelt võtavad kõik toimetused kauem aega. Hea näite saame tuua

EASi ja Kredexi ühendasutuse nõukogu kinnitas täna uueks juhatuse esimeheks pikaajalise tippjuhi kogemusega Kati Kusmini, kes asub ametisse 6. detsembril. Ühendasutuse juhatuse liikmetena jätkavad Sigrid Harjo, Liina Maria Lepik, Aare Järvan ja Paul Kalle. Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul on EASi ja Kredexi ühendasutusel oluline roll Eesti majanduse uue kasvu leidmisel. „Lähiaastatel saab meie majanduse fookus olema tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvatamisel ning kestlikkusel. Keerulised majandusolud nõuavad aga paindlikkust ning hästi sihitud tegevusi lisandväärtuse loomiseks ning siin on EAS-Kredex meie põhiliseks instrumendiks. Kindlasti ootab uut juhti ees ka tihe koostöö asutuse tõhusamaks muutmisel,“ lisas Riisalo. Kati Kusmin juhib praegu AS-i Riigi Kinnisvara,