Vaata peasisu
Majade tööstuslik tootmine on Hollandi ehitusturu Püha Graal
Viimastel aastatel on tööstuslike majatehaste arv Hollandis märkimisväärselt kasvanud. Hollandis on mõnikümmend majatehast, mis kõik erinevad nii suuruselt kui ka keerukuselt, kuid suurem osa neist tegutseb pigem madalamal tasemel, kus vahel on tegu kõigest katusega ehitustandri kohal. Ülemise otsa tehaseid on vähem ning nende taga paistavad välisfirmade ja investeerimispankade kõrvad. Kuigi selliste tehaste arv ning ka tootmisvõime on piiratud, on nende protsessidisain ja standardiseerimine viidud tasemele, kus nad ületavad ka parimaid Eesti tehasemaja tootjaid. Majade tööstuslik tootmine ei tähenda Hollandi kontekstis valmismaju, mis on ehitatud tootmiskohas tehases valmistatud elemente kasutades. Tööstusliku tootmise all peame silmas viimse detailini paigas standardiseerimist, integreerimist
Statistikaameti innovatsiooniuuring tõi fookusesse uuenenud töökorralduse, tooteinnovatsiooni ja ökoloogilise kestlikkuse
25. mail avaldas statistikaamet 2018-2020 ettevõtete innovatsiooniuuringu (Company Innovation Survey- CIS) tulemused. Uuringu eesmärgiks on kaardistada ettevõtete vaatlusperioodi uuendusmeelsust, mis on majandusliku arengu ja konkurentsivõime edendamise üheks võtmeteguriks. Innovatsiooniuuringust johtus, et ligikaudu 64% Eesti ettevõtetest peab end uuenduslikuks ja innovaatiliseks. Eelmise perioodi uuringu antud näitaja oli 73%, mis inditseerib 9% langust innovatiivsete ettevõtete osakaalus. Kõige suurem osakaal uuendusmeelseid ettevõtteid tegutseb arhitektuuri ja insenerinduse, teaduse ja arenduse ning reklaaminduse ja turu-uuringute tegevusalades. Innovatiivsete ettevõtete osakaalu langustrendi tingis peamiselt töötlevas tööstuses ja hulgikaubanduse ning info- ja side tegevusalades tegutsevate innovatiivsete ettevõtete arvu languses. Kõige enam on uuendusmeelseid ja innovatiivseid ettevõtteid vähemalt 250
Turuletuleku meistriklass: uutele toodetele ja turgudele keskenduv programm alustab sügisel
Varem kriisis kasvamise meistriklassi nime kandnud EASi programm alustab sügisel uue nimega – turuletuleku meistriklass. Programmis osalejad saavad praktilist nõu ja tuge uue tootega edukalt turule tulemiseks. Samuti on meistriklass mõeldud neile ettevõtetele, kes sihivad uutele turgudele laienemist. EASi ja KredExi ühendusasutuse äriarenduse projektijuhi Karl-Villiam Vaseriku sõnul peegeldab programmi nime muutus paindlikkust ning uute olukordadega kohanemist, mis on kahtlemata vajalik ka ettevõtetele uutele turgudele sisenemiseks ning parimate tulemuste saavutamiseks. “Suhtleme igapäevaselt väga paljude ettevõtetega üle Eesti ning korduvalt on kõlama jäänud mõte, et tänane olukord ei ole enam kriis, vaid uus normaalsus,” sõnas Vaserik. Sellest lähtuvalt seati programmi põhirõhk uue
Rakendusuuringute programm on ettevõtjate seas üha populaarsem
EASi rakendusuuringute programmi (edaspidi RUP) kolmandasse toetusvooru kandideeris 56 projekti. Huvi programmi vastu on iga vooruga märkimisväärselt kasvanud, seekord oli huvi toetuse vastu vooru eelarvega võrreldes ligi kolmekordne. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul näitab toetusvooru taaskord väga suur taotlejate arv Eesti ettevõtete innovatsioonivalmidust. „Maailmas on pöördelised ajad ja on näha, et üha rohkem ettevõtjaid mõistab, et nii Eestis kui maailmas konkurentsis püsimiseks tuleb juba täna investeerida teadus- ja arendustöösse ning innovatsiooni. Kindlasti peame riigina selliste toetusvoorudega jätkama, et tuua ettevõtted ja teadlased üksteisele veel lähemale. Eesmärk on jõuda välja sarnase rakendusuuringute keskuseni, nagu Põhjamaadel või Kesk-Euroopa riikidel on juba
Uudset biomaterjali arendav Sutu: pilliroog on Põhjamaade bambus
Saaremaal toimetav Sutu OÜ on kogunud tuntust kui üks esimesi pilliroost kõrte valmistajaid. Ehkki nõudlus jätkusuutlike kõrte järele on suur, pole ettevõte jäänud loorberitele puhkama – viimased kolm aastat on koostöös Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega usinalt toimetatud pilliroost biokomposiitmaterjali väljatöötamise nimel. Sutu sai alguse pisut rohkem kui kolme aasta eest kahe pere ettevõttena. Pilliroost kõrsi ajendas perekond Saart valmistama Euroopa Liidu otsus keelustada ühekordsete plastikkõrte kasutamine. „Pilliroog on umbrohi, mida maaomanikul tuleb nagunii niita. Mõtlesime, et võiks sellest ju midagi kasulikku teha,“ sõnas Sutu kaasasutaja ja tegevjuht Ailet Õis-Saar, kelle abikaasa ning äripartner Kaido Saar tunneb tänu oma Saaremaa juurtele pilliroo
Saksamaa otsib strateegiaid innovatsioonitippu naasmiseks
Viimasel ajal pakub Saksamaal üha enam kõneainet arusaam, et uuendusmeelsuse ja unikaalsete lahenduste osas on riik liiga kauaks loorberitele puhkama jäänud. Nüüd on Saksa ühiskonnas tõusetunud lausa hädakisa, mis nõuab ettepanekuid, kuidas Saksamaa uuesti tippu tagasi tuua. Saksa tuntud majandusleht Handelsblatt toob välja mõned strateegiad, mis peaksid Saksamaad aitama. Loodetavasti aitab nendega tutvumine ka Eesti ettevõtjatel mõista, kuidas saaksid nemad selles protsessis osaleda. Kui teised riigid panustavad üha enam teadus- ja arendustegevusele, on Saksa tööstuse investeeringud pigem kahanenud. Vaikselt koidab Saksamaalgi äratundmine, et innovatsiooniseisakust väljumiseks tuleb rohkem õppida teistelt ning investeerida enam (ning targemalt) innovaatilistesse tehnoloogiaettevõtetesse. Näib, et innovatsioonirongist jäi
elluviidavad projektid
Siin on toodud projektid, mida viib EAS ellu ettevõtluse, turismi ja kohaliku arengu hüvanguks.
Uuringud
Vaata ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uuringuid. Tutvu ühendorganisatsiooni värskeimate uuringutega Insaideris.