Valitsus andis täna ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile volituse investeerida läbi riikliku fondivalitseja SmartCap NATO miljardieurosesse innovatsioonifondi 30 miljonit eurot. Riik investeerib läbi Eesti riigile kuuluva fondivalitseja SmartCap moodustatud lepingulise investeerimisfondi Venture Capital Fund 30 miljonit eurot NATO Innovatsioonifondi, mille eesmärk on tekitada ja rahastada uusi kahese ehk tsiviil- ja militaarkasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid ettevõtteid.  „Tänane julgeolekuolukord on märkimisväärselt kasvatanud kaitsevaldkonnas vajadust uute tehnoloogiate järele. Eesti kaitsetööstusel on minu hinnangul väga suur kasvupotentsiaal, veendusin selles ka hiljutisel Garage48 kaitsehäkatonil, ning usun, et meie ettevõtetel on liitlastele palju pakkuda. Teisalt on kogu Euroopas probleemiks kahese kasutusega ja süvatehnoloogiate alarahastatus. Innovatsioonifond suurendab koostööd NATO riikide

EASi ja KredExi ühendasutus avas koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga 13. märtsil taotluste vastuvõtu ettevõtjate küberturvalisuse taseme tõstmiseks, mille kogueelarve on 865 000 eurot. Toetus on osa Euroopa Liidu Digital Europe programmi pilootprojektist, millega kasvatatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate võimekusi tulla toime küberrünnakutega ja ennetada neist tulenevaid majanduskahjusid. „Küberintsidendid teevad ettevõtetele kahju nende suurusest hoolimata, rünnakud võivad tööstusettevõtte tootmise katkestada või arvepettuse järel rahalist kahju tekitada. Soovime selle toetuse abil aidata ettevõtetel teha oma IT-taristut turvalisemaks,“ rääkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan. „Mõnel juhul tähendab see turvalistele pilveteenustele migreerimist, teisel puhul töötajate koolitamist ja kolmandal hoopis võrkude ümberehitamist. Just seetõttu tuleb

Startup Estonia ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös on valminud tegevuskava teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamiseks. Tegevuskava eesmärk on kiirendada Eestis teadus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse arengut ning luua selleks soosiv majanduskeskkond. Kui ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani sõnul on Eestil täna väga tugev rahvusvaheline iduettevõtluse kuvand, siis eesmärk on selle baasil luua võimalused muutuda rahvusvaheliseks tõmbekeskuseks ka süvatehnoloogia valdkonnas. „Eesti ettevõtluse ökosüsteemil on juba täna palju tugevusi tehnoloogiamahukate iduettevõtete loomiseks, kuid meil on ka mitmeid väljakutseid, mida lahendada. Neist olulisim on tööjõuküsimus, ehk kuidas tagada Eestis piisavalt tipptasemel teadmiste ja oskustega inimesi ning süvendada koostööd ülikoolidega vajalike pädevuste arendamiseks,“ selgitas Järvan.

„Üks mu lemmikteemasid on jätkusuutlikkus,“ ütleb Norra ekspordinõunik Ryte Venckuviene, kes on töötanud jätkusuutlike hangete valdkonnas üle 10 aasta ning jälginud selle suundumusi Euroopas. Möödunud aasta 1. detsembril esines ta Norra-Eesti Kaubanduskoja (NECC) korraldatud jätkusuutlikkuse konverentsil „Kuhu liigub Eesti?“ Huvi teema vastu on suur nagu kahjuks ka lüngad teadmistes. Põhjalikumalt räägib ta jätkusuutlikest ärimudelitest 13. aprillil EASi ja Kredexi Ühendasutuse konverentsil Roheline Laine. Siin arutleb ta, miks on jätkusuutlikkuse teema nii oluline ja mis lahendused siin võiksid mängu tulla. Ressursipuudus, millega me viimastel aastakümnetel silmitsi seisame, tuleneb sellest, et meist sai tarbija asemel kasutaja. Ressursikasutus on viimase 100 aasta jooksul

Soomel on selge taastamis- ja vastupidavusplaan, mis muu hõlmab hulgas ka kava, kuidas muutuda roheliseks ja digitaalseks. 39 investeeringut ja 18 reformi saavad Euroopa Komisjonist 2,1 miljardi euro suuruse toetuse. Põhieesmärgid on süsinikuneutraalsuse saavutamine 2035. aastaks, digiteerimine ning majanduslik ja sotsiaalne vastupidavus. Pandeemia põhjustatud kriisist väljatulekuks on Soome koostanud taastumis- ja vastupidavusplaani, millega nähakse ette reforme ja investeeringuid, et muutuda jätkusuutlikumaks ja vastupidavamaks ning olla valmis proovikivideks ja võimalusteks, mis kaasnevad üleminekuga roheliseks ja digitaalseks. 50% kavast toetab kliimaeesmärke ja 27% digitaalset üleminekut. Soome eesmärk on suunata 4% SKPst teadus- ja arendustegevustesse aastaks 2030. Roheliseks Eesmärk on ambitsioonikas – Soome

Taani majandus hakkab pärast mitut rekordaastat jahtuma, aga eesmärk on endiselt olla kestliku arengu eesotsas, fookuses roheüleminek ja digiteerimine kui majanduskasvu vahendid. Mõnedki sealsed ettevõtted tunnevad huvi Eesti vastu ja otsivad koostöövõimalusi. Taani on Eesti kümnes impordimaa. Taani majandusel läks 2022. aastal väga hästi, tööhõive oli rekordiliselt kõrge. Nüüd aga on jõutud loomulikku jahtumisetappi. Oodata on tarbimise langust ja ettevõtete investeerimisaktiivsuse aeglustumist. Kui lisada veel väiksem välisnõudlus, tähendab see 2023. aastal Taani SKT üldist langust ligikaudu 0,5% võrra. Impordi-ekspordi saldo on olnud Taanis alates 1980. aastatest positiivne. Sotsiaalne kindlustatus on endiselt suur, toeks kõrge maksustatus, mis moodustab poole palgast. Ettevõtluspoliitika