Tänavusel Davosi majandusfoorumil arutasid majandustegelased, suurettevõtjad ja riigijuhid üle maailma selle üle, kuidas jääda ellu polükriisi ajastul. Termin, millega tähistatakse omavahel põimunud ja samaaegselt toimuvaid kriise: tervisekriis, kliimakriis, sõda Euroopas, inflatsioonišokk ja palju muud, millega meil tuleb praegu rinda pista. Kriiside ajastu mõjutab otseselt kõiki ettevõtteid. Oma teenuseid planeerides lähtume sellest, kuidas saame kõiki tarneahela osapooli aidata. Tipud suudavad ise kriisides kaela kanda, tuge vajavad eelkõige nende tarneahelas olijad. Kindlasti tuleb seejuures mõelda ka pidevalt järelkasvule ehk uutele ettevõtetele, ärisuundadele, tehnoloogiatele ning meie inimestele.  Innovatsiooniteenustega on nii, et innovatsioon kui selline on valmis lahendus – see on teenus või toode,

EASi ja Kredexi ühendasutuse nõukogu kinnitas täna uueks juhatuse esimeheks pikaajalise tippjuhi kogemusega Kati Kusmini, kes asub ametisse 6. detsembril. Ühendasutuse juhatuse liikmetena jätkavad Sigrid Harjo, Liina Maria Lepik, Aare Järvan ja Paul Kalle. Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul on EASi ja Kredexi ühendasutusel oluline roll Eesti majanduse uue kasvu leidmisel. „Lähiaastatel saab meie majanduse fookus olema tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvatamisel ning kestlikkusel. Keerulised majandusolud nõuavad aga paindlikkust ning hästi sihitud tegevusi lisandväärtuse loomiseks ning siin on EAS-Kredex meie põhiliseks instrumendiks. Kindlasti ootab uut juhti ees ka tihe koostöö asutuse tõhusamaks muutmisel,“ lisas Riisalo. Kati Kusmin juhib praegu AS-i Riigi Kinnisvara,

Eesti tehnoloogiaettevõte DriveX on Saksamaa turu ukse jalaga lahti löönud ning nende tiim jagab oma kogemusi ja õppetunde.  Eesti ekspordis on tähtsal kohal kõrgtehnoloogilised lahendused ja üks suurimaid ekspordi sihtriike on Saksamaa, mis ei erine ärikultuuriliselt liialt Eestist, kuid igal turul on oma eripärad ja edukaks sisenemiseks tasub nendega kursis olla.  1. Paberid, paberid ja veelkord paberid Saksamaal tehakse enamus toimingud paberil. Pea kõige jaoks on vaja midagi välja printida, allkirjastada ja need paberid kuhugi viia. Elades Eestis ja nautides kõiki digiriigi võlusid, võib Saksamaa paberimajandus kerge šokina tulla. Selle arvelt võtavad kõik toimetused kauem aega. Hea näite saame tuua

Lähis-Ida on hämmastavalt lühikese ajaga kasvanud ida ja lääne vahelisest kultuurikoordinaatorist maailma juhtivaks majandus-, elustiili- ja turismikeskuseks. Selle kasvuga ei kaasne nõudlus mitte ainult järgida globaalseid äritrende, vaid neid ka aktiivselt integreerida piirkonna majanduspoliitikasse ning olla ise aktiivne kaasarääkija ja trendide looja. Jätkusuutlikkus iseenesest pole Araabia Ühendemiraatides uus teema, juba 2012. aastal kõlasid Dubai valitseja HH Sheikh Mohammed bin Rashid Al Maktoumi suust sõnad: „Keskkonnajulgeolek on säästva arengu võtmekomponent.” Ühendemiraatide eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Ka regiooni suurima ja mõjuvõimsama majandusega riik Saudi Araabia avalikustas 2016. aastal kuningriigi strateegilise raamistiku „Visioon 2030“. Saudi Araabia plaan on vähendada sõltuvust naftast,

Augustis väisas Tallinna Londoni suurarendaja Dominus Groupi tiim. Dominus Groupi asutajale Sukhpal Ahluwaliale jättis Eesti väga hea mulje. Kirjutab Andreas Heiki Pant. Dominus Group arendab aastas 2,3 miljardi naela väärtuses kinnisvara Londonis, Manchesteris ja veel mitmes Inglismaa regioonis. Selleks et niisuguse kaliibriga arendaja Eestisse tuua, oleme Londonis Team Estoniaga koostöös saatkonnaga päris palju vaeva näinud. India juurtega Sukhpal Ahluwalia on loonud usaldusväärse suhte suursaadik Viljar Lubiga, kes on varasemalt ka Indias Eestit esindanud. Tallinna tuli Ahluwalia koos oma arendus- ning investeerimisjuhiga. Sukhpalile avaldas tugevat muljet Eestis valitsev tehnoloogia- ja innovatsioonimeelsus, samuti selliselt korraldatud ühiskond, kus talendikad inimesed panustavad oma energiat

EASi ja KredExi ühendasutus avab 9. oktoobril rakendusuuringute programmi (RUP) viienda toetusvooru teadmusmahukate rakendusuuringu- ja tootearendusprojektide elluviimiseks. Toetuse eelarve on 15 miljonit eurot ning toetus ühe projekti kohta on vahemikus 250 tuhat kuni 2 miljonit eurot. Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo hinnangul on Eesti majanduse suurimaks võimaluseks ning väljakutseks teadus- ja tehnoloogiapõhine innovatsioon. „Eesti tööstuse tootlikkus jääb täna alla meie peamistele konkurentidele, mis tähendab, et peame tugevalt panustama ettevõtete teadmusmahukuse ja lisandväärtuse kasvatamisse,“ märkis ta. Riisalo sõnul on ettevõtjatel suuremad riskid esimeste sammude tegemisel oma tootearenduse protsessis, mistõttu paneb riik nende teadus- ja arendustegevusele õla alla. „Kuigi majandusolukord teeb ettevaatlikuks,