Alates 15. aprillist hakkavad kehtima uued KredExi laenukäenduse tingimused ettevõtetele, mille kohaselt laenukäenduse ülempiir viiekordistub tõustes 25 miljoni euroni. “Ettevõtjate kasvuprojektid võivad jääda tihti pangapoolse finantseeringuta, kuna tagatised on ebapiisavad või on nende väärtust keeruline hinnata. Seni oli KredExil võimalik ettevõtjatele anda käendusi maksimaalselt 5 miljoni euro ulatuses. Laenukäenduse piirmäärade tõstmisega saame edaspidi toetada pangalaenude kättesaadavust suurusjärgu võrra ambitsioonikamatele projektele,” selgitas EASi ja KredExi ühendasutuse käenduste ja laenude osakonna juht Kaarel Aus. Kui seni oli maksimaalne laenukäenduse piir kuni 5 miljonit eurot, siis nüüd 25 miljonit eurot. „2023. aastal piloteerime suurtehingute käendamisega, jälgime reaalseid taotlusi ja ettevõtjate vajadusi ning kui selgub, et

Eksport kokku Eesti ettevõtted eksportisid eelmise aasta kolmandas kvartalis kaupu ning teenuseid Soome, Rootsi, Taani ja Norrasse kokku 2,4 mld euro eest, mis moodustas kogu Eesti ekspordist sel perioodil 29%. Võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga kasvas eksport nimetatud sihtriikidesse 23% (Eesti eksport kasvas tervikuna samal perioodil 21%). Eksport Norrasse kasvas sel perioodil koguni 42%, Soome 27%, Taani 22% ning Rootsi 10%. Kaupade ja teenuste eksport  Ekspordimahud kasvasid kõikidesse vaatluse all olevatesse riikidesse, kuid kõige enam avaldas kasvule mõju teenuste ekspordi kasv Soome 150 mln euro võrra (43%) ning kaupade ekspordi kasv Soome 122 mln euro võrra (18%). Kaupade eksport Norrasse

EASi ja KredExi ühendasutus viis Eesti turismiettevõtted ja sihtkohad ühisstendiga Euroopa suurimale turismimessile ITB, mis toimus 7.–9. märtsini Berliinis taas pärast kolmeaastast pausi. Eestile oli Saksamaa enne kriiside algust turismiekspordi tulude mõistes kolmas turg soomlaste ja lätlaste järel. Eriliseks tegi tänavuse messi see, et kolm aastat toimus mess veebi vahendusel – see tegi uute kontaktide sõlmimise raskeks ja pani paljud lõpuks ka osalemisest loobuma. Nüüd aga oli messil kohapeal uusi kontakte otsimas ligi 100 000 reisiprofessionaali, kes teevad äriotsuseid mitmeks aastaks ette. Kui enne kriise oli ITB mess suunatud nii lõpptarbijatele kui ka reisiäri professionaalidele, siis tänavu olid esimest korda kohal ainult

Taani majandus hakkab pärast mitut rekordaastat jahtuma, aga eesmärk on endiselt olla kestliku arengu eesotsas, fookuses roheüleminek ja digiteerimine kui majanduskasvu vahendid. Mõnedki sealsed ettevõtted tunnevad huvi Eesti vastu ja otsivad koostöövõimalusi. Taani on Eesti kümnes impordimaa. Taani majandusel läks 2022. aastal väga hästi, tööhõive oli rekordiliselt kõrge. Nüüd aga on jõutud loomulikku jahtumisetappi. Oodata on tarbimise langust ja ettevõtete investeerimisaktiivsuse aeglustumist. Kui lisada veel väiksem välisnõudlus, tähendab see 2023. aastal Taani SKT üldist langust ligikaudu 0,5% võrra. Impordi-ekspordi saldo on olnud Taanis alates 1980. aastatest positiivne. Sotsiaalne kindlustatus on endiselt suur, toeks kõrge maksustatus, mis moodustab poole palgast. Ettevõtluspoliitika

Soomel on selge taastamis- ja vastupidavusplaan, mis muu hõlmab hulgas ka kava, kuidas muutuda roheliseks ja digitaalseks. 39 investeeringut ja 18 reformi saavad Euroopa Komisjonist 2,1 miljardi euro suuruse toetuse. Põhieesmärgid on süsinikuneutraalsuse saavutamine 2035. aastaks, digiteerimine ning majanduslik ja sotsiaalne vastupidavus. Pandeemia põhjustatud kriisist väljatulekuks on Soome koostanud taastumis- ja vastupidavusplaani, millega nähakse ette reforme ja investeeringuid, et muutuda jätkusuutlikumaks ja vastupidavamaks ning olla valmis proovikivideks ja võimalusteks, mis kaasnevad üleminekuga roheliseks ja digitaalseks. 50% kavast toetab kliimaeesmärke ja 27% digitaalset üleminekut. Soome eesmärk on suunata 4% SKPst teadus- ja arendustegevustesse aastaks 2030. Roheliseks Eesmärk on ambitsioonikas – Soome

„Üks mu lemmikteemasid on jätkusuutlikkus,“ ütleb Norra ekspordinõunik Ryte Venckuviene, kes on töötanud jätkusuutlike hangete valdkonnas üle 10 aasta ning jälginud selle suundumusi Euroopas. Möödunud aasta 1. detsembril esines ta Norra-Eesti Kaubanduskoja (NECC) korraldatud jätkusuutlikkuse konverentsil „Kuhu liigub Eesti?“ Huvi teema vastu on suur nagu kahjuks ka lüngad teadmistes. Põhjalikumalt räägib ta jätkusuutlikest ärimudelitest 13. aprillil EASi ja Kredexi Ühendasutuse konverentsil Roheline Laine. Siin arutleb ta, miks on jätkusuutlikkuse teema nii oluline ja mis lahendused siin võiksid mängu tulla. Ressursipuudus, millega me viimastel aastakümnetel silmitsi seisame, tuleneb sellest, et meist sai tarbija asemel kasutaja. Ressursikasutus on viimase 100 aasta jooksul