Eksport kokku Eesti ettevõtted eksportisid selle aasta teises kvartalis Ameerika Ühendriikidesse, Suurbritanniasse ning Araabia Ühendemiraatidesse kaupu ning teenuseid kokku 626 miljoni euro eest, mis moodustas kogu Eesti teise kvartali ekspordist 8%. Võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga langes eksport nimetatud sihtriikidesse 25%. Eesti eksport vähenes tervikuna samal perioodil 5%. Riikide lõikes on ekspordimaht jäänud samale tasemele Suurbritanniasse. Ekspordimaht Ameerika Ühendriikidesse langes 37% ning Araabia Ühendemiraatidesse 54%. Kaupade ja teenuste eksport Ekspordi maht Ameerika Ühendriikidesse, Suurbritanniasse ning Araabia Ühendemiraatidesse oli suurim 2021. aasta viimases kvartalis. Sihtriikidesse minevast ekspordist moodustab 2023. aastal suurema osa teenuste eksport. 2023. aasta teises kvartalis moodustas kaupade eksport

USAs ettevõtet asutades peab arvestama, et tohutute võimalustega kaasnevad suured kulud ning protsess on aeganõudev. Lühikokkuvõtte teeb EASi ja KredExi ühendasutuse uus ekspordinõunik Silve Parviainen. USA turu kohta võib üldiselt öelda, et see pole homogeenne, vaid pigem paljude turgude kombinatsioon, kus mõni osariik erineb teisest rohkem kui Põhjamaad omavahel. See ei väljendu mitte ainult õigusaktides, vaid ka nõuetes vajalikele sertifikaatidele, äritavade mitmekesisuses ja ettevõtte registreerimisnõuetes. USAd võib selles aspektis käsitleda ikkagi umbes 50 eri turuna või vähemasti mitme regioonina. USA turg on väga suur ja võimalusi täis, ent sinna sisenedes tuleb arvestada, et selleks tuleb ennast hoolikalt ette valmistada. Olenevalt

Üha enam mõistavad ettevõtted, et disaini on midagi palju enamat kui toodete ja teenuste kujundus. Kogenud disainijuht Mikk Tasa selgitab, kuidas muuta disain strateegiliseks tööriistaks, mille abil oma äri kasvatada. Juhi kõige tähtsam relv on informatsioon. Informatsioon võimaldab olla otsustes proaktiivsem ja juhtida organisatsiooni keskpikas perspektiivis, selmet reageerida ainult lühiajalistele muutustele. Kuidas jõuda olulise infoni, mis aitaks äri kasvatada? Juba 80ndatel hakati probleemide analüüsimiseks ja lahendamiseks erinevat tüüpi organisatsioonides kasutama disainmõtlemise metoodikat. Disainmõtlemine on palju enamat kui toote või teenuse väljanägemine. See tähistab eraldiseisvat probleemide lahendamise raamistikku. Tegemist on protsessiga, mis põhineb mõistmisel ja empaatial läbi erinevate uuringute, analüüside ja

Eesti tehnoloogiaettevõte DriveX on Saksamaa turu ukse jalaga lahti löönud ning nende tiim jagab oma kogemusi ja õppetunde.  Eesti ekspordis on tähtsal kohal kõrgtehnoloogilised lahendused ja üks suurimaid ekspordi sihtriike on Saksamaa, mis ei erine ärikultuuriliselt liialt Eestist, kuid igal turul on oma eripärad ja edukaks sisenemiseks tasub nendega kursis olla.  1. Paberid, paberid ja veelkord paberid Saksamaal tehakse enamus toimingud paberil. Pea kõige jaoks on vaja midagi välja printida, allkirjastada ja need paberid kuhugi viia. Elades Eestis ja nautides kõiki digiriigi võlusid, võib Saksamaa paberimajandus kerge šokina tulla. Selle arvelt võtavad kõik toimetused kauem aega. Hea näite saame tuua

Metallitööstuse uueks trendiks on kujunemas kogu väärtusahela automatiseerimine ja digitaliseerimine. Kogenud juhtimiskonsultant ja lektor ning EASi digitaliseerimise meistriklassi mentor Andro Kullerkupp selgitab, mis on selle arengu taga ja kuidas on digilahendused muutnud metallisektori tööd. Kui varasemalt toimus digitaliseerimine metallisektori ettevõttes kindlates töölõikudes, näiteks kliendi- ja laohalduses või tootmises, siis viimasel ajal on Kullerkupu sõnul hakatud kasutusele võtma kogu väärtusahelat läbivaid digilahendusi. „Teisisõnu on klient see, kes koostab tellimuse, annab töökäsu tootmisesse ning määrab tarneaja. Ettevõtte jaoks on eesmärk muuta andmete haldamist efektiivsemaks ning seeläbi parandada tootlikkust ja tõsta oma konkurentsivõimet,“ selgitas ekspert. Kullerkupp tõdes, et digitaliseerimine on Eestis pigem keskmise

Lähis-Ida on hämmastavalt lühikese ajaga kasvanud ida ja lääne vahelisest kultuurikoordinaatorist maailma juhtivaks majandus-, elustiili- ja turismikeskuseks. Selle kasvuga ei kaasne nõudlus mitte ainult järgida globaalseid äritrende, vaid neid ka aktiivselt integreerida piirkonna majanduspoliitikasse ning olla ise aktiivne kaasarääkija ja trendide looja. Jätkusuutlikkus iseenesest pole Araabia Ühendemiraatides uus teema, juba 2012. aastal kõlasid Dubai valitseja HH Sheikh Mohammed bin Rashid Al Maktoumi suust sõnad: „Keskkonnajulgeolek on säästva arengu võtmekomponent.” Ühendemiraatide eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Ka regiooni suurima ja mõjuvõimsama majandusega riik Saudi Araabia avalikustas 2016. aastal kuningriigi strateegilise raamistiku „Visioon 2030“. Saudi Araabia plaan on vähendada sõltuvust naftast,