Vaata peasisu
Eesti eksport Saksamaale, Prantsusmaale, Poola ja Hollandisse
Eksport kokku Eesti ettevõtted eksportisid käesoleva aasta esimeses kvartalis Saksamaale, Prantsusmaale, Hollandisse ning Poola kaupu ja teenuseid kokku 1,18 miljardi euro eest, mis moodustas kogu Eesti ekspordist 17%. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes eksport nimetatud riikidesse 36% võrra. Eesti eksport tervikuna kasvas samal perioodil samuti 36%. Kaupade ja teenuste eksport Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi ja Poola kaupade eksport kasvas käesoleva aasta esimeses kvartalis 32% ning teenuste eksport 53% (Eesti tervikuna vastavalt 30% ja 52%). Nimetatud riikide kaupade osakaal ekspordist ulatus 77%ni ja teenuste osakaal 23%ni esimeses kvartalis. Eksport kaubajaotiste lõikes Kaubajaotiste lõikes vedasid käesoleva aasta aprillis Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi ja
Saksamaa otsib strateegiaid innovatsioonitippu naasmiseks
Viimasel ajal pakub Saksamaal üha enam kõneainet arusaam, et uuendusmeelsuse ja unikaalsete lahenduste osas on riik liiga kauaks loorberitele puhkama jäänud. Nüüd on Saksa ühiskonnas tõusetunud lausa hädakisa, mis nõuab ettepanekuid, kuidas Saksamaa uuesti tippu tagasi tuua. Saksa tuntud majandusleht Handelsblatt toob välja mõned strateegiad, mis peaksid Saksamaad aitama. Loodetavasti aitab nendega tutvumine ka Eesti ettevõtjatel mõista, kuidas saaksid nemad selles protsessis osaleda. Kui teised riigid panustavad üha enam teadus- ja arendustegevusele, on Saksa tööstuse investeeringud pigem kahanenud. Vaikselt koidab Saksamaalgi äratundmine, et innovatsiooniseisakust väljumiseks tuleb rohkem õppida teistelt ning investeerida enam (ning targemalt) innovaatilistesse tehnoloogiaettevõtetesse. Näib, et innovatsioonirongist jäi
Eesti suurimale ettevõtluskonkursile kandideerimiseks on veel loetud päevad
Veel pühapäevani saavad ettevõtted kandideerida Eesti suurimal ettevõtluskonkursil „Eesti parimad ettevõtted 2022“. Tänavu on esmakordselt võimalik igal inimesel ettevõtteid ka ise auhinnale nomineerida. “Konkursiga kaasnev nähtavus ning mainekasv on see, mis ettevõtteid konkursile osalema toob. Lisaks on varasemad osalejad ka tõdenud, et tunnustus on neid konkurentsitihedal tööturul tööandjana atraktiivsemaks muutnud,” ütles EASi ja KredExi ühendasutuse ettevõtluse auhindade projektijuht Karin Lõhmuste. Läbi aastate on konkursil tunnustatud rohkem kui 150 ettevõtet, kes kõik on andnud olulise panuse Eesti majandusse ning ettevõtlust edasi viinud. “Me ei otsi tingimata suuri või väikeseid ettevõtteid, vaid eelkõige silmapaistvaid tegijaid, keda teistele eeskujuks tuua. Numbriliste näitajate kõrval
Majade tööstuslik tootmine on Hollandi ehitusturu Püha Graal
Viimastel aastatel on tööstuslike majatehaste arv Hollandis märkimisväärselt kasvanud. Hollandis on mõnikümmend majatehast, mis kõik erinevad nii suuruselt kui ka keerukuselt, kuid suurem osa neist tegutseb pigem madalamal tasemel, kus vahel on tegu kõigest katusega ehitustandri kohal. Ülemise otsa tehaseid on vähem ning nende taga paistavad välisfirmade ja investeerimispankade kõrvad. Kuigi selliste tehaste arv ning ka tootmisvõime on piiratud, on nende protsessidisain ja standardiseerimine viidud tasemele, kus nad ületavad ka parimaid Eesti tehasemaja tootjaid. Majade tööstuslik tootmine ei tähenda Hollandi kontekstis valmismaju, mis on ehitatud tootmiskohas tehases valmistatud elemente kasutades. Tööstusliku tootmise all peame silmas viimse detailini paigas standardiseerimist, integreerimist
Poola kaitse-eelarve miljarditest võiksid osa saada ka Eesti ettevõtted
Tubli NATO liikmena kulutab ka Poola oma sisemajanduse kogutoodangust üle kahe protsendi kaitsevaldkonnale, tänavuse kaitse-eelarve mahuks kujunes 12 miljardit eurot. Järgmisel aastal on kavas suurendada kaitsekulutusi kolme protsendini SKTst, seega kasvab rahaline panus 17 miljardi euroni. Mida võiks see tähendada Eesti ettevõtetele nii kaitsetööstuses kui väljaspool seda? Kuidas saaksid Eesti ettevõtted võtta osa Poola kaitsehangetest ning millised võimalused võiksid avaneda? Hiljuti sõlmis Poola ridamisi olulisi hankelepinguid F35 hävituslennukite, Abramsi tankide ning Türgi ründedroonide ostmiseks, soetades lisaks veel kaasaegseid relvastussüsteeme ning õhukaitserakette. Ekspertide hinnangul kulutab Poola järgmise viie kuni kaheksa aasta jooksul oma kaitsevõime suurendamisele vahemikus 50 kuni 100 miljardit eurot,
Turuletuleku meistriklass: uutele toodetele ja turgudele keskenduv programm alustab sügisel
Varem kriisis kasvamise meistriklassi nime kandnud EASi programm alustab sügisel uue nimega – turuletuleku meistriklass. Programmis osalejad saavad praktilist nõu ja tuge uue tootega edukalt turule tulemiseks. Samuti on meistriklass mõeldud neile ettevõtetele, kes sihivad uutele turgudele laienemist. EASi ja KredExi ühendusasutuse äriarenduse projektijuhi Karl-Villiam Vaseriku sõnul peegeldab programmi nime muutus paindlikkust ning uute olukordadega kohanemist, mis on kahtlemata vajalik ka ettevõtetele uutele turgudele sisenemiseks ning parimate tulemuste saavutamiseks. “Suhtleme igapäevaselt väga paljude ettevõtetega üle Eesti ning korduvalt on kõlama jäänud mõte, et tänane olukord ei ole enam kriis, vaid uus normaalsus,” sõnas Vaserik. Sellest lähtuvalt seati programmi põhirõhk uue
elluviidavad projektid
Siin on toodud projektid, mida viib EAS ellu ettevõtluse, turismi ja kohaliku arengu hüvanguks.
Uuringud
Vaata ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uuringuid. Tutvu ühendorganisatsiooni värskeimate uuringutega Insaideris.