Venemaa sõjategevus Ukrainas on seadnud kahtluse alla Saksamaa energeetikatööstuse senised otsused. Sealne energeetikapoliitika seisab silmitsi tõsise pöördepunktiga. Kuigi nii Eestis kui ka Saksamaal on tähelepanu valdavalt koondunud Venemaa sõjategevusele, on jätkuvalt pildil ka rohepöörde küsimus ning tegelikult üha enam. Võitlus kliimamuutuste vastu ning jätkusuutlikuma majandusmudeli leidmine on olnud majandusekspertide ja ökofilosoofide jaoks aktuaalne juba 1970. aastatest, sest piiratud ning kahanevate loodusressursside tingimustes ei ole majanduse lõputu kasvamine realistlik perspektiiv. Nüüd tulebki meil mõelda põlvkonnale, kes peab selles maailmas elama 50 aasta pärast. Sakslased on mõistnud kliimaneutraalsuse saavutamise pakilisust ning toovad seetõttu eesmärgi saavutamise tähtaega üha varasemaks – algse 2045. aasta

Edukaks koostöös ettevõtjate ja teadlaste vahel on oluline mõlemale oluliste eesmärkide selgeks tegemine kohe koostöö alguses ning ühiseid tegevusi toetavate programmide järjepidevus, tõid välja veebruaris toimunud teaduse ja ettevõtluse koostöökonverentsil osalejad. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava näeb ette teadmusmahukusele tugineva tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvu ning teadmussiirde võimekuse suurendamist. Selleks on vaja kaasata ettevõtetesse rohkem teadlasi ja inseneeria ning tooterenduse teadmiste ning kogemustega inimesi. Veebruaris toimunud koostöökonverentsil said suud puhtaks rääkida nii teadlased kui ettevõtjad. Ettevõtjate poolt jäid kõlama märksõnad: vastastikune mõistmine ja järjepidevus. Kiirus vs põhjalikkus Asjade interneti lahendusi arendava ettevõtte Thinnect asutaja ja tegevjuht Jürgo Preden,

EASi ja KredExi ühendasutuse nõukogu kutsus tagasi juhatuse esimehe Lauri Lugna, kes on ametis 28. aprillini. Alates 2022. aasta algusest ametis olnud Lugna sõnul on organisatsioonide ühendamisel tehtud ära oluline töö, samal ajal tulemuslikkuses järele andmata. „Olulised etapid organisatsioonide ühendamises on tänaseks läbitud. See periood on olnud põnev ja arendav, aga ka tohutult intensiivne. Tõime lühikese aja jooksul kaks suurt organisatsiooni nii kujundlikult kui ka otseses mõttes sama katuse alla ning ühendamistegevuste spekter ulatus infosüsteemidest ja protsessidest kuni struktuuri ja väärtusteni. Valmis ka uus strateegia, mis visandab ühendasutuse rolli innovatsiooni-, rohe- ja digipöörde hoogustajana Eesti majanduses ning meie elamufondi energiatõhusaks

Möödunud aastal avaldatud Euroopa Komisjoni innovatsiooniindeksi järgi on Eesti viimase seitsme aastaga teinud Euroopa Liidu riikidest kõige suurema arenguhüppe innovatsiooni alal. Siiski ei ole me veel selle näitajaga jõudnud kõrgeimasse liigasse – selleks peame sammuma kõrgemale innovatsioonitrepil. Euroopa innovatsiooni võrdlustabeli tipus troonib liidrina Rootsi, kellele järgnevad Soome, Taani ja Belgia. Need on riigid, kus nii era- kui ka avalik sektor panustab võrreldes teistega oluliselt suuremas mahus teadus-arendustegevustesse. Kui siiamaani oleme saanud oma majandust arendada eelkõige juba olemasolevaid tehnoloogiad kasutusele võttes, siis tippliigasse jõudmiseks peame panustama rohkem innovatsiooni ning saama tehnoloogiate kasutajatest tehnoloogiate loojateks.  Mis vahe on tavalisel ettevõttel ja innovatsioonipõhisel

EASi ja KredExi ühendasutus avas koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga 13. märtsil taotluste vastuvõtu ettevõtjate küberturvalisuse taseme tõstmiseks, mille kogueelarve on 865 000 eurot. Toetus on osa Euroopa Liidu Digital Europe programmi pilootprojektist, millega kasvatatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate võimekusi tulla toime küberrünnakutega ja ennetada neist tulenevaid majanduskahjusid. „Küberintsidendid teevad ettevõtetele kahju nende suurusest hoolimata, rünnakud võivad tööstusettevõtte tootmise katkestada või arvepettuse järel rahalist kahju tekitada. Soovime selle toetuse abil aidata ettevõtetel teha oma IT-taristut turvalisemaks,“ rääkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan. „Mõnel juhul tähendab see turvalistele pilveteenustele migreerimist, teisel puhul töötajate koolitamist ja kolmandal hoopis võrkude ümberehitamist. Just seetõttu tuleb

”Kosmos ja tuumaenergia on kaks valdkonda, mis on pealtnäha keerukad ja veidi müstilised, ent lähemal vaatlusel ikkagi üsna maised,” kinnitab EASi ja KredExi ühendasutuse kosmose ja CERNi tiimi juht Madis Võõras. Uurisime, kuidas saavad Eesti ettevõtted Euroopa kosmosealasesse võimekusse ja tuumauuringutesse panustada. Saame tuttavaks kosmose ja CERNi tiimiga! Lühidalt öeldes on mainitud meeskonna ülesanne korraldada suhtlust Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooniga (CERN). Kosmose ja CERNi tiimis töötab neli inimest: Madis Võõras, Elise Olt, Sander Sipelgas ja Robert Aare. Neliku igapäevatöö hõlmab nii äridiplomaatiat, Eesti ettevõtete nõustamist ESA ja CERNi hangete ning muude koostööprojektide osas. Lisaks toetatakse Eestist nendesse