Üha enam mõistavad ettevõtted, et disaini on midagi palju enamat kui toodete ja teenuste kujundus. Kogenud disainijuht Mikk Tasa selgitab, kuidas muuta disain strateegiliseks tööriistaks, mille abil oma äri kasvatada. Juhi kõige tähtsam relv on informatsioon. Informatsioon võimaldab olla otsustes proaktiivsem ja juhtida organisatsiooni keskpikas perspektiivis, selmet reageerida ainult lühiajalistele muutustele. Kuidas jõuda olulise infoni, mis aitaks äri kasvatada? Juba 80ndatel hakati probleemide analüüsimiseks ja lahendamiseks erinevat tüüpi organisatsioonides kasutama disainmõtlemise metoodikat. Disainmõtlemine on palju enamat kui toote või teenuse väljanägemine. See tähistab eraldiseisvat probleemide lahendamise raamistikku. Tegemist on protsessiga, mis põhineb mõistmisel ja empaatial läbi erinevate uuringute, analüüside ja

USAs ettevõtet asutades peab arvestama, et tohutute võimalustega kaasnevad suured kulud ning protsess on aeganõudev. Lühikokkuvõtte teeb EASi ja KredExi ühendasutuse uus ekspordinõunik Silve Parviainen. USA turu kohta võib üldiselt öelda, et see pole homogeenne, vaid pigem paljude turgude kombinatsioon, kus mõni osariik erineb teisest rohkem kui Põhjamaad omavahel. See ei väljendu mitte ainult õigusaktides, vaid ka nõuetes vajalikele sertifikaatidele, äritavade mitmekesisuses ja ettevõtte registreerimisnõuetes. USAd võib selles aspektis käsitleda ikkagi umbes 50 eri turuna või vähemasti mitme regioonina. USA turg on väga suur ja võimalusi täis, ent sinna sisenedes tuleb arvestada, et selleks tuleb ennast hoolikalt ette valmistada. Olenevalt

Eesti tehnoloogiaettevõte DriveX on Saksamaa turu ukse jalaga lahti löönud ning nende tiim jagab oma kogemusi ja õppetunde.  Eesti ekspordis on tähtsal kohal kõrgtehnoloogilised lahendused ja üks suurimaid ekspordi sihtriike on Saksamaa, mis ei erine ärikultuuriliselt liialt Eestist, kuid igal turul on oma eripärad ja edukaks sisenemiseks tasub nendega kursis olla.  1. Paberid, paberid ja veelkord paberid Saksamaal tehakse enamus toimingud paberil. Pea kõige jaoks on vaja midagi välja printida, allkirjastada ja need paberid kuhugi viia. Elades Eestis ja nautides kõiki digiriigi võlusid, võib Saksamaa paberimajandus kerge šokina tulla. Selle arvelt võtavad kõik toimetused kauem aega. Hea näite saame tuua

Tänavusel Davosi majandusfoorumil arutasid majandustegelased, suurettevõtjad ja riigijuhid üle maailma selle üle, kuidas jääda ellu polükriisi ajastul. Termin, millega tähistatakse omavahel põimunud ja samaaegselt toimuvaid kriise: tervisekriis, kliimakriis, sõda Euroopas, inflatsioonišokk ja palju muud, millega meil tuleb praegu rinda pista. Kriiside ajastu mõjutab otseselt kõiki ettevõtteid. Oma teenuseid planeerides lähtume sellest, kuidas saame kõiki tarneahela osapooli aidata. Tipud suudavad ise kriisides kaela kanda, tuge vajavad eelkõige nende tarneahelas olijad. Kindlasti tuleb seejuures mõelda ka pidevalt järelkasvule ehk uutele ettevõtetele, ärisuundadele, tehnoloogiatele ning meie inimestele.  Innovatsiooniteenustega on nii, et innovatsioon kui selline on valmis lahendus – see on teenus või toode,

Möödas on ajad, kui arutleti selle üle, kas digitaliseerimine tasub ära – tänaseks on vajadus ilmselge, küsimus on eelkõige sellest, kuidas seda kõige tõhusamalt teha. Digiwise vanemkonsultant, lektor ning EASi digitaliseerimise meistriklassi mentor Ingrid Prinsthal jagas oma mõtteid digitaliseerimise trendidest ja väljakutsetest toidutööstuses.  Aastaid toidusektoris töötanud ja selle valdkonna ettevõtteid nõustanud Ingrid Prinsthali sõnul saavad probleemid digitaliseerimisel sageli alguse puudulikust eeltööst. „Hetkeolukorra kaardistus jäetakse tegemata või tehakse seda kiirustades. See on aga ülimalt oluline osa protsessist. Kui meeskond on kitsaskohtadest ühtemoodi aru saanud ja mõistnud, et need vajavad lahendamist, on ka ettevõte tervikuna samm lähemal muutustele,“ märkis ta. Diagnoosist ravini

Lähis-Ida on hämmastavalt lühikese ajaga kasvanud ida ja lääne vahelisest kultuurikoordinaatorist maailma juhtivaks majandus-, elustiili- ja turismikeskuseks. Selle kasvuga ei kaasne nõudlus mitte ainult järgida globaalseid äritrende, vaid neid ka aktiivselt integreerida piirkonna majanduspoliitikasse ning olla ise aktiivne kaasarääkija ja trendide looja. Jätkusuutlikkus iseenesest pole Araabia Ühendemiraatides uus teema, juba 2012. aastal kõlasid Dubai valitseja HH Sheikh Mohammed bin Rashid Al Maktoumi suust sõnad: „Keskkonnajulgeolek on säästva arengu võtmekomponent.” Ühendemiraatide eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Ka regiooni suurima ja mõjuvõimsama majandusega riik Saudi Araabia avalikustas 2016. aastal kuningriigi strateegilise raamistiku „Visioon 2030“. Saudi Araabia plaan on vähendada sõltuvust naftast,