Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamatu kohaselt tõusis Eesti 2022. aastal 26. kohalt 22. kohale (63 riigi hulgas) ning Euroopa Liidu liikmesriikide arvestuses oleme nüüd 10. kohal. Eesti koht on paranenud neli aastat järjest. EASi ja KredExi ühendasutuse tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) koostatud aastaraamat põhineb Šveitsi instituudi IMD maailma konkurentsivõime uuringu andmetel. „IMD reiting näitab, kuidas riigid loovad ja hoiavad keskkonda, mis lisab konkurentsijõudu nende ettevõtetele,“ selgitas EASi ja KredExi ühendasutuse juhatuse liige Liina Maria Lepik. Meie olulisematest kaubanduspartneritest on Rootsi 4. kohal, Soome 8. kohal, Saksamaa 15. kohal, Leedu 29. kohal ja Läti 35. kohal. 2022. aasta raporti järgi on

EASi ja KredExi ühendasutus viis Eesti turismiettevõtted ja sihtkohad ühisstendiga Euroopa suurimale turismimessile ITB, mis toimus 7.–9. märtsini Berliinis taas pärast kolmeaastast pausi. Eestile oli Saksamaa enne kriiside algust turismiekspordi tulude mõistes kolmas turg soomlaste ja lätlaste järel. Eriliseks tegi tänavuse messi see, et kolm aastat toimus mess veebi vahendusel – see tegi uute kontaktide sõlmimise raskeks ja pani paljud lõpuks ka osalemisest loobuma. Nüüd aga oli messil kohapeal uusi kontakte otsimas ligi 100 000 reisiprofessionaali, kes teevad äriotsuseid mitmeks aastaks ette. Kui enne kriise oli ITB mess suunatud nii lõpptarbijatele kui ka reisiäri professionaalidele, siis tänavu olid esimest korda kohal ainult

EASi ja KredExi ühendasutus avas koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga 13. märtsil taotluste vastuvõtu ettevõtjate küberturvalisuse taseme tõstmiseks, mille kogueelarve on 865 000 eurot. Toetus on osa Euroopa Liidu Digital Europe programmi pilootprojektist, millega kasvatatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate võimekusi tulla toime küberrünnakutega ja ennetada neist tulenevaid majanduskahjusid. „Küberintsidendid teevad ettevõtetele kahju nende suurusest hoolimata, rünnakud võivad tööstusettevõtte tootmise katkestada või arvepettuse järel rahalist kahju tekitada. Soovime selle toetuse abil aidata ettevõtetel teha oma IT-taristut turvalisemaks,“ rääkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan. „Mõnel juhul tähendab see turvalistele pilveteenustele migreerimist, teisel puhul töötajate koolitamist ja kolmandal hoopis võrkude ümberehitamist. Just seetõttu tuleb

Startup Estonia ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös on valminud tegevuskava teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamiseks. Tegevuskava eesmärk on kiirendada Eestis teadus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse arengut ning luua selleks soosiv majanduskeskkond. Kui ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani sõnul on Eestil täna väga tugev rahvusvaheline iduettevõtluse kuvand, siis eesmärk on selle baasil luua võimalused muutuda rahvusvaheliseks tõmbekeskuseks ka süvatehnoloogia valdkonnas. „Eesti ettevõtluse ökosüsteemil on juba täna palju tugevusi tehnoloogiamahukate iduettevõtete loomiseks, kuid meil on ka mitmeid väljakutseid, mida lahendada. Neist olulisim on tööjõuküsimus, ehk kuidas tagada Eestis piisavalt tipptasemel teadmiste ja oskustega inimesi ning süvendada koostööd ülikoolidega vajalike pädevuste arendamiseks,“ selgitas Järvan.

1. märtsil avas Tallinnas Ülemiste Citys oma kontori kiiresti kasvav Norra tehnoloogiaettevõte Cegal, mis pakub energeetikasektorile tööstustarkvara, maailmatasemel konsultatsioone ja ärikriitilisi pilvelahendusi. Pea tuhande töötajaga ettevõte tegutseb üheksas riigis ja on Eestis aktiivselt spetsialiste värbamas. Värbamine on juba mõnda aega kestnud ning esimesed spetsialistid on Cegal Eestist juba leidnud. „Meie teenuste järele on suur nõudlus ning vajame aina rohkem andekaid IT-spetsialiste. Loodetavasti aitab uus kontor meelitada Eestisse kõrgelt kvalifitseeritud IT-spetsialiste,“ ütles Cegali rahvusvahelise tegevuse juht Randi Navarro. Eesti kontorisse palgatud konsultandid hakkavad töötama pilvetehnoloogiaga ja kuuluvad Cegali olemasolevatesse osakondadesse ülemaailmselt. EASi ja KredExi ühendasutuse Norra investorkonsultandi Merike Kaesveldi sõnul kaaluvad

Taani majandus hakkab pärast mitut rekordaastat jahtuma, aga eesmärk on endiselt olla kestliku arengu eesotsas, fookuses roheüleminek ja digiteerimine kui majanduskasvu vahendid. Mõnedki sealsed ettevõtted tunnevad huvi Eesti vastu ja otsivad koostöövõimalusi. Taani on Eesti kümnes impordimaa. Taani majandusel läks 2022. aastal väga hästi, tööhõive oli rekordiliselt kõrge. Nüüd aga on jõutud loomulikku jahtumisetappi. Oodata on tarbimise langust ja ettevõtete investeerimisaktiivsuse aeglustumist. Kui lisada veel väiksem välisnõudlus, tähendab see 2023. aastal Taani SKT üldist langust ligikaudu 0,5% võrra. Impordi-ekspordi saldo on olnud Taanis alates 1980. aastatest positiivne. Sotsiaalne kindlustatus on endiselt suur, toeks kõrge maksustatus, mis moodustab poole palgast. Ettevõtluspoliitika