Vaata peasisu
Rakendusuuringute programm on ettevõtjate seas üha populaarsem
EASi rakendusuuringute programmi (edaspidi RUP) kolmandasse toetusvooru kandideeris 56 projekti. Huvi programmi vastu on iga vooruga märkimisväärselt kasvanud, seekord oli huvi toetuse vastu vooru eelarvega võrreldes ligi kolmekordne. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul näitab toetusvooru taaskord väga suur taotlejate arv Eesti ettevõtete innovatsioonivalmidust. „Maailmas on pöördelised ajad ja on näha, et üha rohkem ettevõtjaid mõistab, et nii Eestis kui maailmas konkurentsis püsimiseks tuleb juba täna investeerida teadus- ja arendustöösse ning innovatsiooni. Kindlasti peame riigina selliste toetusvoorudega jätkama, et tuua ettevõtted ja teadlased üksteisele veel lähemale. Eesmärk on jõuda välja sarnase rakendusuuringute keskuseni, nagu Põhjamaadel või Kesk-Euroopa riikidel on juba
Uudset biomaterjali arendav Sutu: pilliroog on Põhjamaade bambus
Saaremaal toimetav Sutu OÜ on kogunud tuntust kui üks esimesi pilliroost kõrte valmistajaid. Ehkki nõudlus jätkusuutlike kõrte järele on suur, pole ettevõte jäänud loorberitele puhkama – viimased kolm aastat on koostöös Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega usinalt toimetatud pilliroost biokomposiitmaterjali väljatöötamise nimel. Sutu sai alguse pisut rohkem kui kolme aasta eest kahe pere ettevõttena. Pilliroost kõrsi ajendas perekond Saart valmistama Euroopa Liidu otsus keelustada ühekordsete plastikkõrte kasutamine. „Pilliroog on umbrohi, mida maaomanikul tuleb nagunii niita. Mõtlesime, et võiks sellest ju midagi kasulikku teha,“ sõnas Sutu kaasasutaja ja tegevjuht Ailet Õis-Saar, kelle abikaasa ning äripartner Kaido Saar tunneb tänu oma Saaremaa juurtele pilliroo
Ettevõtete ja teadlaste kiirkohting jättis osalejad näljaseks koostöö järele
Teisipäeval kostus Estonia teatrist suuremat suminat – sektoritevahelise mobiilsuse ehk SekMo koostööpäev tõi kokku rohkem kui 60 teadlast ja ettevõtjat. Osalejad arutasid EASi ja Eesti Teadusagentuuri ühisüritusel kiirkohtingute vormis koostöövõimalusi ja vajadusi tehisintellekti, robootika ja IKT valdkondades. EASi ja Kredexi ühendasutuse arenduskoostöö eksperdi Relika Alliksaar Williamsi sõnul on koostöö ettevõtjate ja teadlaste vahel meie majanduse võtmeküsimus, sest just innovaatilised ning teadus- ja arendustegevusse panustavad ettevõtted suudavad konkureerida ka laias maailmas. „Koostööpäev on üks viis, kuidas julgustada ettevõtteid teadusmahukaid arendustegevusi ette võtma, kaasates selleks näiteks teadlast,“ selgitas Alliksaar Williams. „Kolm toimunud koostööüritust on kokku toonud ligi 150 osalejat ning andnud ettevõtetele
Turuletuleku meistriklass: uutele toodetele ja turgudele keskenduv programm alustab sügisel
Varem kriisis kasvamise meistriklassi nime kandnud EASi programm alustab sügisel uue nimega – turuletuleku meistriklass. Programmis osalejad saavad praktilist nõu ja tuge uue tootega edukalt turule tulemiseks. Samuti on meistriklass mõeldud neile ettevõtetele, kes sihivad uutele turgudele laienemist. EASi ja KredExi ühendusasutuse äriarenduse projektijuhi Karl-Villiam Vaseriku sõnul peegeldab programmi nime muutus paindlikkust ning uute olukordadega kohanemist, mis on kahtlemata vajalik ka ettevõtetele uutele turgudele sisenemiseks ning parimate tulemuste saavutamiseks. “Suhtleme igapäevaselt väga paljude ettevõtetega üle Eesti ning korduvalt on kõlama jäänud mõte, et tänane olukord ei ole enam kriis, vaid uus normaalsus,” sõnas Vaserik. Sellest lähtuvalt seati programmi põhirõhk uue
Poola kaitse-eelarve miljarditest võiksid osa saada ka Eesti ettevõtted
Tubli NATO liikmena kulutab ka Poola oma sisemajanduse kogutoodangust üle kahe protsendi kaitsevaldkonnale, tänavuse kaitse-eelarve mahuks kujunes 12 miljardit eurot. Järgmisel aastal on kavas suurendada kaitsekulutusi kolme protsendini SKTst, seega kasvab rahaline panus 17 miljardi euroni. Mida võiks see tähendada Eesti ettevõtetele nii kaitsetööstuses kui väljaspool seda? Kuidas saaksid Eesti ettevõtted võtta osa Poola kaitsehangetest ning millised võimalused võiksid avaneda? Hiljuti sõlmis Poola ridamisi olulisi hankelepinguid F35 hävituslennukite, Abramsi tankide ning Türgi ründedroonide ostmiseks, soetades lisaks veel kaasaegseid relvastussüsteeme ning õhukaitserakette. Ekspertide hinnangul kulutab Poola järgmise viie kuni kaheksa aasta jooksul oma kaitsevõime suurendamisele vahemikus 50 kuni 100 miljardit eurot,
Miks tasuks Eesti puitmajatootjatel just nüüd siseneda Prantsusmaa turule?
Puitmajaturg võtab Prantsusmaal tõsiseid tuure üles – tänaseks on 6,5 protsenti Prantsusmaa hoonetest tehtud puitmaterjalist. Kuigi teiste riikidega võrreldes näib see number mõneti tagasihoidlik, iseloomustab Prantsusmaa puitmajaturgu ülikiire kasv just viimasel kahel aastal, seejuures veab kasvu nõudlus kallimate ja kestlikumate toodete järele. Prantsuse ettevõtetel on tõsiseid raskusi kiiresti kasvava turu nõudluse rahuldamisega ning on seetõttu alustanud koostööd teiste Euroopa ettevõtetega. Arvestades Eesti puitmajatootjate suuri kogemusi ning edu eksportturgudel, võiks neist saada prantslastele arvestatavad koostööpartnerid. Turg toetub Prantsusmaa valitsuse soosingule Kuigi puidusektor on Prantsusmaal veel küllaltki väikesemahuline, aitavad mitmed riiklikud algatused sektorile hoogu juurde anda. Uute keskkonnanõuete (näiteks RE 2020) kehtestamine