Nutipangad on võitmas turuosa Hollandi pangandusturul
Kogutud hoiustele kommertsväljundite leidmise tung on muutumas nutipankadele Hollandi turul üha olulisemaks äriajendiks. Muutuv turudünaamika nii tavapankade kui nutipankade jaoks avab uusi võimalusi Eesti finantstehnoloogia ettevõtetele.
Briti-Vene taustaga nutipank Revolut on hoogsalt laiendamas oma tegevust Hollandi turul. Hiljuti omandas pangandusettevõte Hollandi keskpangalt õiguse kasutada oma Leedu pangalitsentsi sealsel turul, mis lubab ettevõttel nüüd pakkuda ka krediiditooteid.
Kuigi hollandlased on saanud kasutada Revoluti teenuseid juba aastaid, ei ole nende hoiused seni kaitstud olnud. Pangalitsentsi laienemisega on Hollandi kasutajate hoiused tänaseks kaitstud 100 tuhande euro ulatuses, see avab ettevõttele tee veelgi enamate toodete pakkumiseks Hollandi turule.
Revoluti enda poolt läbi viidud uuringu kohaselt oli hoiuste garanteerimine eeltingimuseks, et nutipank saaks muutuda Hollandi tarbijatele peamiseks pangateenuste osutajaks. Ettevõtte väitel oleksid küsitletutest valmis hoiustama oma palka Revoluti kontole koguni 46%, mis on märkimisväärne osakaal. Hollandlasi ei peeta pangandusküsimustes väga aktiivseteks teenuseosutajate vahetajateks, pankade endi poolt sisse seatud pangavahetusteenust kasutatakse haruharva.
Nutipankade fookus on hüpoteeklaenudel
Peamiselt kasutavad nutipankade nagu Revolut, N26 ja Bunq kliendid neid kontosid mobiilirakenduste pärast ja kiirmaksete tegemiseks, kuid mitte peamisteks pangatehinguteks, näiteks palga hoiustamiseks või kinnisvaralaenu makseteks. Tavaliselt kasutatakse nutipanku vaid lisateenuste tarbimiseks.
N26 on kulutanud viimastel aastatel palju aega ja raha Hollandi kinnisvaraturul koha hõivamiseks. Saksa päritolu finantsasutus on väidetavalt investeerinud 400 miljonit eurot hüpoteekidesse, vältimaks Euroopa intressimäärade keskkonda. Ettevõte ei ole soovinud avaldada, kui palju raha on nad süstinud Hollandi hüpoteekidesse, kuid juttu on olnud suurusjärgust 400 miljonit eurot, mida kinnisvararingkondades peetakse tagasihoidlikuks numbriks. Osaliselt on selle põhjuseks ka turul valitsev nappus – lühiajalised hüpoteeklaenud, mis on pankadele kõige huvipakkuvam turusegment, moodustab kolm protsenti hüpoteegiturust ning konkurents on tihe.
Hollandlaste hoiuseid hoitakse valdavalt pensionifondides ning kodulaenude finantseerimiseks vajalik kapital tuleb üha enam välismaalt. Seega on hüpoteegid suurepärane instrument liigse sularaha investeerimiseks. Üsna verisulis nutipank N26 on äsja kaasanud enam kui 900 miljonit dollarit investeerimiskapitali, kuid see edu võib osutuda koormaks, kui ülejääva raha parkimiseks ei leita kiiresti sobivat sihtkohta.
Saksa nutipank ei ole kaugeltki esimene online-pank, mis sukeldub hüpoteegiturule, selle Hollandi konkurent Bunq on valdkonnas tegev olnud juba aastaid ja tulnud turule oma hüpoteeklaenude brändiga. Majaostust huvitatud inimesed saavad võtta Bunqilt hüpoteeklaenu oma nõustaja vahendusel – eesmärk on kiirendada laenutaotluse läbivaatuse protsessi 24 tunnini ning seega vähendada ooteaega, mis võib tavapankade puhul ulatuda oluliselt pikema ajani.
Bunqi asutaja Ali Niknam ise ütleb, et soovib reageerida esmaste koduostjate vajadustele, kes tahavad jõuda oma koduni kiiresti ja lihtsalt ning keda mõjutab elamukriis kõige otsesemalt. Samuti on Niknami eesmärgiks toetada kliimateadlikke tarbijaid, kes soovivad muuta oma kodusid keskkonnasõbralikumaks, näiteks soojustuse ja päikesepaneelide abil.
Eesti fintech-ettevõtetel on Hollandis palju teha
Käesolevas artiklis loetletud arengud viitavad kahtlemata suuremale lähenemisele tavapankade ja nutipankade vahel pikemas perspektiivis, seda nii rolli, funktsiooni kui ka ambitsiooni osas. Nii nagu nutipangad laiendavad oma tooteportfelle krediiditeenuste ja -toodetega, liiguvad ka tavapangad kaitsepositsioonile oma kommertshuvide eest seismiseks. Selle saavutamiseks on nad otsimas uusi võimalusi tulu teenimiseks, lisaks tavapärasele intressitulule, kulude kärpimisele ning allhanke korras teenuste ostmisele. Eriti just viimane valdkond peaks pakkuma huvi ja potentsiaalseid ärivõimalusi Eesti finantstehnoloogiasektoris tegutsevatele ettevõtetele, näiteks hüpoteekide haldamise või maksete osas.
Samal ajal tuleb ka nutipankadel hoolitseda oma laiendatud teenuste osutamiseks tarvilike funktsioonide eest, mis võiks avada võimalusi koostööks Eesti modulaarpanganduse lahenduste pakkujatele. Igal juhul toetavad Hollandi turudünaamika trendid Eesti fintech-sektori ärivõimalusi.
Lähemalt nende võimaluste kohta uurimiseks tasub ühendust võtta EASi välisesindajaga Hollandis – Thijs de Neeve – [email protected]