Vaata peasisu

Norra ja Eesti merendussektorid teevad üha enam koostööd

EASi ja KredExi ühendasutus
26. juuni 2023
3 min

Norra ja Eesti koostöö arendamiseks osales Eesti äridelegatsioon 6.–9. juunil messil Nor-Shipping, mis on juba 58 aastat ligi meelitanud merendussektori võtmeisikuid üle kogu maailma.

Merendusvaldkonna juhtide ja ajakirjanduse kohalolek muudab Nor-Shippingi maailma üheks tunnustatumaks kohtumispaigaks, kus sõlmida strateegilisi tehinguid ja luua võrgustikke. Nor-Shipping on koht, kus Norra ja rahvusvahelised tipptasemel ettevõtted tutvustavad oma uuendusi, mis annavad klientidele konkurentsieelise, tõstes efektiivsust ja parandades protsesse. Messi kohta leiab infot siit: Nor-Shipping.

Sel aastal oli Eesti delegatsioonis kaheksa väga erinevat ettevõtet: Consolato del Mare (CdM), BLRT Grupp AS, NORDLUBE, Sinetimore Consulting, Inspirators!, Insta Globe Engineering, Tschudi Ship Management AS ja AS Tallink Grupp.

Kohtumisi oli messil palju, sh peeti aru jätkusuutliku merenduse arendamisega tegeleva Kongsberg Maritime’iga, kus osalesid ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand ja transpordiameti esindajad. Eesti saatkonnas Oslos korraldati aga vastuvõtt, kus oli kohal kogu Eesti delegatsioon ja mitu Norra ettevõtet.

Heade uudiste hulgas on ka BLRT Grupi tütarettevõtte Marketex Offshore Constructionsi ja Norra ettevõtte Aker Solutionsi sõlmitud leping veealuste metallkonstruktsioonide rajamiseks Yggdrasili projekti jaoks, mis on suur nafta- ja gaasiväljaarendus Põhjameres. Marketex Offshore Constructions valmistab lepingu kohaselt üheksa veealust metallkonstruktsiooni, mille tootmine on kavandatud 2023. aastaks ja tarnimine tellijale 2024. ja 2025. aastaks.

Eesti kui merenduskeskuse uuring

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel võrdles Norra meremajandusanalüütika ettevõte Menon Economics Eestit teiste merepiirkondadega. Fookusesse võeti sellised näitajad nagu laevanduskeskused, merendusalane rahandus ja õigus, merendustehnoloogia, sadamad ja logistika ning atraktiivsus ja konkurentsivõime. Uuringu kohaselt paigutub Eesti maailma 15 000 merenduskeskuse hulgas 100. kohale. Kõige kõrgema, 19. koha sai Eesti konkurentsivõime ja atraktiivsuse osas. See tuleneb peamiselt meie ettevõtluse lihtsusest ja maksuseadustikust, mis soodustab jätkusuutlikku majanduskasvu, võimaldades samal ajal piisavat sissetulekut avalikus sektoris.

Nagu uuring välja tõi, võiks Eesti kasutusele võtta mõningad meetmed, et suurendada oma merendussektori konkurentsivõimet. Need on seotud järgnevate teemadega: Eesti kui lipuriigi tugevdamine, tugev klaster, tööstuse atraktiivsus, et meelitada ligi vajalikku pädevust, tööstuse ja akadeemiliste ringkondade vaheline koostöö, avameretuulikute turuga seotud võimalused. Uuringut saab lugeda siit: Maritime Outlook 2023.

Mida on Eestil nendest aruannetest, kohtumistest ja visiitidest võita?

Merendussektor oli, on ja jääb mõlema riigi jaoks väga oluliseks. Samuti on Eestil suur eelis IKT-sektori arengu tõttu. Üks asi, mis takistab Norra merenduse arengut, on tööjõu ja IKT-pädevuse puudus. Eestil on selles valdkonnas palju pakkuda. Norra ehitab ka 215 uut laeva ja platvormi – siin on Eestil samuti palju võimalusi. Loodetavasti on Eestil Nor-Shipping 2025 messil riiklik ekspoala. Kaupo Läänerand: „Me tuleme järgmine kord kindlasti tagasi! Miks? Esiteks, Nor-Shipping ise oli oodatust suurem, pakkudes palju uusi teadmisi riikide ja erasektori jõupingutuste kohta, mida nad teevad, et olla tõhusamad ja vähendada heitkoguseid. Teiseks on Norra–Eesti eksport-import tõusuteel ja dialoogid Norra ettevõtetega näitasid, et potentsiaali ei ole veel täielikult ära kasutatud. Lähemalt hankimise (nearshoring) ja tarneahelate muutmisega elavneb Eesti ja Norra vaheline kaubandus tõenäoliselt veelgi. Kohtumised tehnoloogiateenuste pakkujatega ja Eesti võimaluste tutvustamine neile on tulevaste edukate lepingute ja koostöö seemneks.“

Ryte Venckuviene
ekspordinõunik (Norra)

+47 907 12 304
[email protected]

Keeled: inglise keel

Jaga postitust

Tagasi üles