Vaata peasisu

Mihkel Tammo: “Tööstusettevõtjad – kestlikkus on võimalus, mitte kohustus!”

EASi ja KredExi ühendasutus
1. märts 2022
5 min

EASi ettevõtluse ja innovatsiooni keskuse juht Mihkel Tammo selgitab Eesti tööstuse hetkeolukorda ja eesseisvaid valikuid ning kutsub ettevõtjaid osalema Tööstushäkil, et digitaliseerimisele ekspertide abiga hoog sisse saada ja uusi ideid katsetada.

Olukord Eesti tööstusmaastikul on keeruline, tööjõukulude ja lisandväärtuse kasvu suhe on paigast ära. Eesti tööstused peaksid leidma võimaluse oma toodete väärtuse tõstmiseks. Meie elatustase ja palgad kasvavad liiga kiiresti, et saaksime pakkuda odavat tootmist. Lisaks tekib ka küsimus, kas on mõtet Eesti enda väärtuslikke ressursse, nagu näiteks puit, müüa teistele riikidele odavaks tooraineks? Ilmselt ei ole.

Hetkel liigub Eesti tööstusmaastik selles suunas, et osad ettevõtted, kes muutustega kaasa ei lähe, lähevad hoopis pankrotti ja sealt vabanenud tööjõud liigub nendesse, kes ajaga kaasas käivad.

Muutuste all pean ma silmas eelkõige kolmikpööret – innovatsiooni-, rohe- ja digipööre. Nende kolme valdkonnaga strateegiliselt tegeledes on võimalik saavutada nii ärikasv kui ettevõte pikaajalisem areng ja püsimajäämine. See on võimalus viia oma ettevõte uuele tasemele.

Rohepöörde näol on tegemist kolmanda revolutsiooniga pärast tööstus- ja meedia revolutsiooni ja nagu minevikust selge, ei jää keegi sellest lõpuks puutumatuna.

Foto: Renee Altrov

Kuidas muuta oma ettevõte tulevikukindlaks?

Kui mõte strateegiliselt kolmikpöördega kaasa liikumisest tundub abstraktne, siis on mõistlik see tükkideks võtta ja kuskilt otsast pihta hakata.

Alustuseks tuleks hinnata oma olemasoleva ärimudeli kestlikkust, ressursse, toodet/teenust ja saada aru, mis on see väärtuspakkumine nii äri kui kogukonna jaoks. Kas teenus või toode, mida ettevõte pakub, omab püsivat või kasvavat väärtust ka tulevikus või on oht, et jääb tänane äritegevus ühel hetkel ajale jalgu? See on strateegiline küsimus, mis vajab lahendamist ettevõtte kõige kõrgemal juhtimistasandil. 

Seejärel tuleb üle vaadata oma olemasolev meeskond – millised kompetentsid ja oskused on olemas, millised on tugevused ja kus nõrkused. Kui on näha, et tänane ärimudel pole pikemas perspektiivis jätkusuutlik tuleb meeskonna analüüsi põhjal  leida uus ärimudel, millel oleks ka tulevikus väärtust. Teisisõnu tuleb välja töötada  uus väärtuspakkumine, mis looks ühiskonda suuremat väärtust ning oleks jätkusuutlik ka pikaajaliselt. 

Samaaegselt on oluline pidevalt nii ennast kui oma meeskonnaliikmeid harida nii kestlikkuse kui uute tehnoloogiate valdkonnas, et kogu tiim mõistaks muutuste tagamaid ning oleksid võimalusel suutelised panustama ka nende elluviimisse. Samuti tuleb analüüsida oma sihtturge, väljuda aeglaselt tulevikuta turgudest ja ning avastada ning siseneda uutele ja võimalusterohketele turgudele.

Ettevõtted pole turul üksi. Alati tasub vaadata ka nende suunas, kes on julgeid ja vajalikke samme juba astunud, kindlasti on neil jagada väärt kogemusi ettevõtetele, kes on alles neid samme planeerimas. Eestis näiteks Tere, Estiko, Utilitas, Estanc, LHV, Scandium kinnisvara, A Le Coq ja teised.

Näiteks pakenditootja Estiko-Plastar on töötamas hetkel projektiga, mis lähtub Euroopa Liidu eesmärgist jõuda aastaks 2025 olukorrani, kus turul olevatest plastpakenditest vähemalt 55% on taaskasutatavad, mis omakorda tähendab, et mitte taaskasutatavad pakendid pole edaspidi konkuretsivõimelised. Sellest tulenevalt plaanib ettevõtte viia oma toodangu, mis täna pole taaskasutatav, järk-järgult üle uudsetele nanosavist pinnakattega monokiledele, mis on taaskasutatavad ja ümbertöödeldavad. Lisaks on ettevõttes ka väga tugev innovatsioonitiim ja panustatakse teadusarendustegevustesse, et ka ise leida ja välja töötada uusi keskkonnasäästlikke materjale.

Foto: Estiko-Plastar

Eesmärk on tasakaalus majanduskasv

Rohemajandus on midagi täiesti uut kogu maailma jaoks. Ei saa unustada, et tegemist on globaalse ja tervikliku süsteemiga. Kliima ei muutu ju riigi piiril ega tuul ei lõpeta seal puhumist – oleme kõik omavahel seotud. Samuti ei tähendarohepööre vaid muutust keskkonna suhtes, vaid ka majanduslikku ja sotsiaalset muutust. 

Tõeline rohepööre nõuab pikas perspektiivis lisaks erakordsele pingutusele ka laiemat majandustegevuse ümbermõtestamist. Kõige hinnatumad saavad olema ettevõtted, kes loovad ühiskonda ja keskkonda suuremat väärtust ning ei taotle hiiglaslikke kasumi- ja kasvunumbreid. Parimad talendid teevad juba täna oma valikuid neist põhimõtetest lähtuvalt. 

Uuele tasemele aitab jõuda ka ettevõtete omavaheline ja sektoriteülene koostöö, mille laiem eesmärk on kestlik ja vastutustundlik areng, mitte pelgalt äride lõpmatu suurendamine. 

Kogu Eestit võiks rohepöörde käigus kannustada soov saada tuleviku loodusrahvaks, kes elab tänu tipptasemel innovatsioonile ning kaasaegsetele tehnoloogiatele loodusega kooskõlas, mitte selle arvelt. Meie tugev digivundament on eelis, mida peame siin oskama rakendada. Kui meie tööstusettevõtted on seadnud endale jätkusuutliku strateegia ning on seejuures edukalt automatiseeritud ning digitaliseeritud, siis oleme juba rohepöörde saavutamisele suure sammu võrra lähemal. Kõrge väärtusega tooraine rumalalt eksportimisel ei ole tulevikus kohta.  

Mis järgmiseks?

Kui eelnev sind kõnetas, siis 10.-12. märtsil toimub Pärnus “Tööstushäkk – Võimenda digitaliseerimisega ettevõtte kestlikku arengut” mis on mõeldud just selleks, et tööstus ja IT-ettevõtted saaksid üheskoos testida lahendusi tööstuse probleemide lahendamiseks. Kohapeal on nii kestlikkuse kui tööstuse digitaliseerimise eksperdid, kes aitavad fookust seada ja testida. Pane ennast kirja ja tule oma ettevõtte tulevikku häkkima!

Registreerimiseks ning Tööstushäkiga tutvumiseks vaata siia.

Liitu Tark Tööstus Facebook grupiga

Kõik tööstusettevõtete juhid ning teised digitaliseerimise ja automatiseerimise vastu huvi tundvad inimesed on oodatud liituma Facebook grupiga Tark Tööstus. Mine loe, kuidas teised on alustanud.

Tööstuse digitaliseerimise teadlikkuse tõstmise tegevusi kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Jaga postitust

Tagasi üles