Majade tööstuslik tootmine on Hollandi ehitusturu Püha Graal
Viimastel aastatel on tööstuslike majatehaste arv Hollandis märkimisväärselt kasvanud. Hollandis on mõnikümmend majatehast, mis kõik erinevad nii suuruselt kui ka keerukuselt, kuid suurem osa neist tegutseb pigem madalamal tasemel, kus vahel on tegu kõigest katusega ehitustandri kohal.
Ülemise otsa tehaseid on vähem ning nende taga paistavad välisfirmade ja investeerimispankade kõrvad. Kuigi selliste tehaste arv ning ka tootmisvõime on piiratud, on nende protsessidisain ja standardiseerimine viidud tasemele, kus nad ületavad ka parimaid Eesti tehasemaja tootjaid.
Majade tööstuslik tootmine ei tähenda Hollandi kontekstis valmismaju, mis on ehitatud tootmiskohas tehases valmistatud elemente kasutades. Tööstusliku tootmise all peame silmas viimse detailini paigas standardiseerimist, integreerimist ning robotiseerimist. See ei tähenda, et tööstusliku tootmise alla kvalifitseeruvad ainult moodulmajad või et objektil kokku pandud elementmajad ei suudaks siin kaasa mängida. See tähendab vaid seda, et tehases tuleb saavutada võimalikult suur lisandväärtus, näiteks integreerides elementidesse ka isehäälestuvaid liitmikke (plug&play) kasutavaid torustikusüsteeme.
Majade tööstusliku tootmise pöörane kasv Hollandis on mitme trendi tulemus. Esiteks on Hollandi ehitussektori allesjäänud CO2-eelarve piiratud 100 megatonniga, samas kui riik püüab ehitada järgmise kaheksa aasta vältel 900 tuhat uut hoonet. See tähendaks ehitamise lõppu enne 2030. aastat. Seega tuleb leida ehitamiseks senisest efektiivsemaid viise, mis tekitavad vähem heitmeid. Lisaks aitab biopõhiste materjalide, nagu näiteks puit, kasutamine vähendada CO2 heitmete hulka 88 tonni võrra maja kohta ning muuta majad nii kergeks, et neid on lihtsam kohale viia või liigutada või taaskasutada.
Kerkivatele ehitushindadele pakuks leevendust mastaabiefekt
Uute majade ehituskulud on kerkimas ka Hollandis, nii nagu kõikjal Euroopa Liidus. Viimase kuue aasta jooksul on Hollandis kasvanud tööjõukulud 18 protsenti ja ehitusmaterjalide hind 33 protsenti. Viimase poolaasta jooksul on needki hinnad muutunud, kiirendatuna tarneahela raskustest ja energiakulude tõusust. Tehases toodetud majade puhul on reeglina materjalikadu viidud miinimumini.
Üks olulisemaid faktoreid on siiski oskustööjõu puudumine, mis sunnib ehitusettevõtteid otsima vähem tööjõumahukaid viise ehitamiseks. Isegi kui tehasemaja on sama hinnaga kui tavapärane maja, on see siiski ainsaks võimaluseks, sest ehitusplatsi tegevuste kiirus ei ole hollandlastele piisav piiratud ajaaknas vajaliku mahu saavutamiseks. Tehasemajade puhul usutakse, et kvaliteet on parem ning kulud tõenäoliselt madalamad.
Ehitusala erialaväljaandele Cobouw intervjuu andnud tehasemajade tootja Van Wijneni tegevjuht Menso Oosting selgitab, et tema unistuseks on saavutada olukord, kus nad saavad pakkuda masskohandamist, kasutades Lego-sarnaseid ehitusplokke sarnaselt autotööstusele, kus Volkswagen, Seat ja Skoda kasutavad modulaarseid ja standardiseeritud platvorme. Oma tehase rajamisel sai Van Wijnen lähtuda enda poolt kehtestatud standarditest. “Saime luua oma standardi nullist, sest usume, et meie lahendus on sobivaim telliskivihoone ehitamiseks,” selgitab Oosting.
Majade hinda mõjutab Oostingu sõnul siiski kõige rohkem tehaste pideva töövoo sisse seadmine, sest protsessi järjepidevus on suurest tootmismahust olulisem. Ehitussektoris on tähtaegade nihkumine tavapärane, samuti jäetakse iga tellimuse täitmiseks piisav ajaline varu, mis tihti jääb kasutamata. Osaliselt just seetõttu ei ole suured majade ühishanked seni avaldanud märgatavat mõju ehitushindadele. “Alles siis, kui mastaabiefekt tekitab ühtlase tellimustevoo, saame me pakkuda tellijatele teatud ajahetkedel soodsamaid hindu. See on sarnane lennupiletite ostmisele – suvisel ajal on piletihinnad kõrgema nõudluse tõttu laes, kuid muul ajal soodsamad. Nii nagu tühjad lennukid kulutavad rohkem raha, kulutavad seda ka ootel seisvad tehased,” märgib Oosting.
Mida tähendab see Eesti majatootjatele?
Eesti majatootjatel on ulatuslik kogemus tehasemajadega. Esimene õppetund oleks see, et kiiresti arenevatel turgudega riikidel on kõik võimalused vajalike oskuste omandamiseks ja tootmismahtude skaleerimiseks, kui nad vaatavad industrialiseerimist teise rakursi alt. Seega peaksid Eesti ettevõtted tähelepanelikult otsima täiendavaid viise oma konkurentsieelise säilitamiseks või uute eeliste loomiseks – näiteks kasutades uut tüüpi biopõhiseid materjale lisaks puidule. Biopõhiste isolatsiooni- ja soojustusmaterjalide, auru- ja tuuletõkete kasutamine hõlbustavad materjalipasside loomist, mis teevad majade täieliku taaskasutamise tulevikus hõlpsamaks. Veel üks täiendav konkurentsieelis oleks majade muutmine teisaldatavateks. Hollandis on tohutu vajadus ajutiste elupindade osas ning seega on vajalik, et hooneid oleks võimalik demonteerida ja liigutada uude asukohta.
Lisaks peaksid Eesti majatootjad leidma viise suurematesse ostutellimustesse sisenemiseks. Üheks võimaluseks on Hollandi ühishangetel osalemine, kuid samuti tasub otsida kokkupuutepunkte Hollandi ehitusettevõtete ning kinnisvaraarendajatega, kes on uute, masskohandamist võimaldavate standardite arendamise ja rakendamise esirinnas.
Kui soovite rohkem infot Hollandi ehitusturu kohta, siis võtke ühendust EASi Hollandi esindajaga:
Thijs de Neeve
Ekspordinõunik (Holland)
E-post: [email protected]
Mobiil: +31 652 450 890
Keeled: inglise keel, hollandi keel