Madis Raukas: rakendusuuringute keskus täidab tühimiku teadus-arendus maastikul
Riik on otsustanud luua rakendusuuringute keskuse, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele tugiteenuseid teadmusmahuka tootearenduse läbiviimiseks. Keskuse loomise raames lisandub AS Metroserdi tegevustele viis valdkonda: biorafineerimine, droonitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogiad ja terviseandmed. Miks meil seda vaja on, kirjutab EASi ja KredExi rakendusuuringute programmi juht Madis Raukas.
Me oleme paari aastaga EASi ja KredExi rakendusuuringute programmi raames nõustanud rohkem kui 350 teadmusmahukat arendusideed alates erinevatest liha alternatiividest kuni põlevkivituha väärindamise, isejuhtivate sõidukite ja digiravimiteni.
Igapäevaselt ettevõtete ja teadusasutustega töötades on ilmnenud tühimik Eesti innovatsioonimaastikul – nimelt on meil mitmetes valdkondades rahvusvaheliselt tunnustatud teadusrühmad ja ambitsioonikad ettevõtted, kuid puudub platvorm teadusuuringute viimiseks tööstuslikule tasemele. Ehk kuidas baasteaduste avastused ja uuenduslikud ideed laborist turule tuua.
Samasugust tühimikku nägi ka Euroopa Komisjon, kes viis 2018. aastal Eestis läbi innovatsioonikeskkonna uuringu. Selleks, et Eesti saavutaks endale seatud lisandväärtuse taseme (110% EL keskmisest) ja oleks ka edaspidi innovaatiline väikeriik, soovitati lõppraportis luua ühe võimalusena Eestisse rakendusuuringute keskus.
Rakendusuuringute keskused aitavad ettevõtetel viia läbi laboratoorseid mõõtmisi, luua prototüüpe, viia läbi simulatsioone, katsetada kõigepealt toomist väiksemas mahus ning arendada protsesse, mis võimaldaks uue tehnoloogilise lahenduse viia masstootmise skaalale.
Madis Raukas
Kusjuures vaid vähestes Euroopa riikides puudub rakendusuuringute keskuse tüüpi organisatsioon („Research and Technology Organisation“ ehk RTO). Peale Eesti ja Läti ei ole sellist asutust veel Rumeenias, Bulgaarias ning mõnes Balkani riigis. Samas on paljudes innovatsioonimaades neid märgatavalt rohkem kui üks.
Kasu riigile ja unikaalse kompetentsi loomine
Riigi seisukohast on rakendusuuringute keskus oluline, sest see aitab luua majanduse valitud valdkondades kõrgemat lisandväärtust, intellektuaalomandit ja tõsta eksporti. Praeguste trendide ja tugiteenustega jätkates jõuaksime lisandväärtuse loomisega Euroopa Liidu keskmiseni alles aastal 2046.
Samuti annab see võimaluse Eestil edukamalt osaleda rahvusvahelistes rakendusuuringute konsortsiumites koos teiste RTOde, ülikoolide ja ettevõtetega, mis taotlevad konkurentsipõhist finantseerimist rahvusvahelistest programmides. Näiteks on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horizon („Euroopa horisont“) planeeritav eelarve suurusjärgus sada miljardit eurot. Hinnanguliselt võiks Horizoni teatud alamprogrammides edukas olemine lisada miljoneid meie innovatsiooni ning teadus-arenduse rahastusele. See omakorda võimaldab paremini Eestisse tuua ka maailmatasemel teadmiseid, oskuseid ja eksperte.
Lisaks mujalt talentide meelitamisele loob keskus uued võimalused meie tarkadele (noortele) inimestele, kes saavad unikaalsed oskuseid just ettevõttes läbiviidavate rakendusuuringute tegemiseks ja teaduse praktikasse viimiseks.
Ülikoolidele lisaks, mitte asemel
Eesti teaduse arendamise vaatenurgast tekiks keskuse loomisega uus koht, kus on võimalik ülikoolis või mõnes muus teadusasutuses tehtud avastusi või arendatud tehnoloogiaid rakendada ja tõestada pooltööstuslikus skaalas. See muudab need avastused väärtuslikumaks ja aitab ülikoolidel oluliselt rohkem oma intellektuaalomandit kasulikult rakendada. Teisalt annab see ka võimaluse koostöös rakendusuuringute keskusega viia läbi üliõpilaste tööstusdoktorantuuri ja -magistrantuuri õpinguid. Samuti võimaldada üliõpilastele ja kraadiõppuritele praktikavõimalusi. Teadlastel on võimalik aga pakkuda ettevõtetele oma teenuseid teadmusmahukas arendustegevuses, mis omakorda suurendab erasektori poolt finantseeritavate projektide kaudu nende sissetulekuid.
Viis fookusvaldkonda
Esialgsed viis fookusvaldkonda valiti koostöös ettevõtjate ning teadus- ja arendusnõukogu töögrupiga. Alustasime rohkem kui 20 Eesti jaoks olulise tehnoloogiavaldkonna kaardistamisega. Seejärel kaalusime neid läbi nii majanduslike, teaduslike kui ka tehnoloogiliste kriteeriumite. Näiteks vaatasime valdkondliku ettevõtluse taset, vastava teadustegevuse aktiivsust ülikoolides, tulevikutrende, TA potentsiaali ja senist tegevust Eestis, ettevõtete panust riigi majandusse ja nende rahvusvahelistumise taset.
Valiku protsessi jooksul kohtusime ligi 60 ettevõtte esindajatega, 7 erialaliidu ja katusorganisatsiooniga, samuti üle 40 TA-asutuse juhtivtöötajaga, valdkonnajuhtidega, samuti valdkondlike ekspertidega. Analüüsi tulemusel selgus viis valdkonda (biorafineerimine, droonitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogiad ja terviseandmed), kus täiendav riigi panus on hetkel kõige otstarbekam ning tühimik kõige suurem. Samuti jälgisime, et keskus ei dubleeriks juba olemasolevaid teadusarenduse teenuseid ülikoolides või TA-ettevõtetes.
Toon kaks näidet, et illustreerida seda valikut:
- Esiteks toiduainetööstus – tulevikutrendid on positiivsed (eriti tervisliku toidu, tehistoidu ning liha ja piima asendamise valdkonnas); olemasolev tugev tööstus, kellel on harjumus tegeleda teadmusmahuka tootearendusega; tugev teadus kolmes ülikoolis (TÜ, TalTech, EMÜ); toimivad, ettevõtetele suunatud TA teenused ja ka skaleerimisplatvormid (TFTAK, BioCC). Riigil ei ole vaja siia eraldi struktuuri luua, sest olemasolev ökosüsteem toimib ja piisab EASi ja KredExi ühendasutuse rakendusuuringute programmi toest. Mitmeid toiduainetööstuse innovatsiooniprojekte oleme me juba ka toetanud.
- Teiseks vesinikutehnoloogiad – tulevikutrendid positiivsed; olemas on mitmeid ettevõtteid nagu näiteks Elcogen, Stargate Hydrogen, PowerUp Technologies, H2Electro, kes arendavad tehnoloogiaid ja planeerivad investeeringuid TA tegevustesse; Tartu ülikoolis maailmatasemel teaduspotentsiaal, Eesti teadlased ja ettevõtjad omavad ka patente ning teema panustab säästva arengu eesmärkidesse nii Eestis kui kogu maailmas, koos siis vastavas mastaabis saadaoleva rahastusega. Laboratoorsel skaalal on taristu olemas, kuid täiesti puudu on tööstusliku skaleerimise platvorm ja sellel skaalal prototüüpide testimiseks vajalikud seadmed. Järeldus: sinna on vaja rakendusuuringute keskusel panustada ja seda tõendavad ka ettevõtjatega läbiviidud intervjuud ja arutelud.
Kasu ettevõtetele
Ambitsioonikate ja innovatsiooni panustavate ettevõtete jaoks võimaldab rakendusuuringute keskus viia läbi arendustööd ökonoomsemalt, kiiremini ja paljudel juhtudel lisab olulist funktsionaalsust, mida hetkel Eestis ei eksisteeri.
Seni on teatud valdkondade ettevõtjad oma tehnoloogilist arendust ja protsesside skaleerimist pidanud läbi viima Eestist väljas – näiteks Soomes, Austrias või Saksamaal. Eksperimentaalarenduse ja mahtude järjekindla suurendamise etapis toimuvad pidevad avastused, mis nõuavad ettevõtte poolset panust. Lihtsamate näidetena võib see tähendada tooraine juurdevedu, prototüüpide parendusi või ümbertegemist jms. Kui seda kõike tuleb teha distantsilt, siis on see paratamatult keerulisem. Luues sellise võimekuse Eestisse, saavad meie ettevõtted kokkuhoiu nii rahas kui ka ajas. Samuti on võimalik luua sedasi Eestisse täiesti unikaalset kompetentsi.
Muu maailma praktika
Igal rakendusuuringute keskusel oma nägu, omad valdkonnad ja organisatsioonikultuur. Väljapaistvamateks näideteks on Soome VTT, Saksamaa Fraunhofer, Rootsi RISE, Taani GTS ja Hollandi TNO. Nendes kõikides teevad oma katseid ja arendustööd ka Eesti ettevõtted.
Samuti on väga erinevad finantseerimismudelid, kuid reeglina on sellised organisatsioonid vaid osaliselt riigi poolt finantseeritud, teenides sissetulekut koostööst ja teenustest huvitatud ettevõtetelt ning avalikest allikatest. Proportsioonid on riigiti erinevad aga keskmiselt võttes on stabiilne finantseerimismudel järgmine: 1/3 ettevõtetelt, 1/3 rahvusvahelistest raamprogrammidest ja 1/3 riigilt.
Meie kui väikeriigi jaoks võiks olla kõige sobivam Taani mudel, sest nende GTS on samuti suunatud peamiselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arendustegevuse toetamiseks, pakkudes samas ka sertifitseerimis- ja valideerimisteenuseid. Seetõttu on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on otsustanud Eesti rakendusuuringute keskuse luua AS Metroserdi juurde. Ettevõtete nõustamise ja rahastamise poolt jääb endiselt tegema EASi ja KredExi ühendasutuse rakendusuuringute programm.
Esimesed teenused juba tänavu
Suurepärane uudis on see, et rakendusuuringute keskuse esimesed teenused käivitatakse juba 2023. aastal, kuid suuremahulise tegevuseni jõutakse tõenäoliselt aastaks 2026.
Keskuse tegevuse alustamiseks kutsutakse kokku igas viies fookusvaldkonnas ettevõtjatest ja TA-asutuste esindajatest koosnevad töörühmad, kes aitavad kujundada reaalseid teenuseid ja vajalikku taristut ning jälgivad, et tulemus saaks selline, mis vastab ettevõtjate vajadustele ja ei dubleeriks olemasolevat TA-taristut.
Siinkohal tahame tänada kogu EASi rakendusuuringute programmi tiimi, üliväärtuslikku perspektiivi andnud väliseid eksperte eesotsas Ülo Partsi, Helo Meigase, Jari Romanaineniga, kõiki panustanud ettevõtjaid, katusorganisatsioone, ülikoole ja ökosüsteemi osalisi, kes aitasid rakendusuuringute kontseptsiooni luua ja täpsustada.
Edukuse mõõdupuu
Rakendusuuringute peamiseks mõõdupuuks on ettevõtjate selgelt deklareeritud vajadus ühe või teise pakutava teenuse järgi, nende rahulolu tegevuste kvaliteediga ja suurenevad TA-investeeringud valdkonnas, sealhulgas uute ettevõtete tekkimine, kes hakkavad TA-teenuseid tarbima.
Lihtsustatult öeldes, kui Eesti ettevõtjad löövad rahvusvahelistel turgudel läbi uute murranguliste toodete ja teenustega, siis saame öelda, et teeme õiget ja vajalikku asja!