Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus, 2012
Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi korraldatud uuringu ”Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus” eesmärk oli läbi viia Eesti maapiirkonna ettevõtluse vajaduste analüüs, mille raames selgitatakse välja maapiirkonnas tegutsevad ettevõtjad, nende olukord, ettevõtluse areng ja arengusuunad ning arenguks vajalike ressursside olemasolu ja vajadus.
Lisaks maapiirkonna ettevõtluse olukorra väljaselgitamisele oli uuringu eesmärgiks kindlaks teha maapiirkonna ettevõtluse võimalikud arengutrendid aastatel 2012–2018 ning analüüsida maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate toetusvajadust. Uuringu tulemusi kasutatakse vastavalt vajadustele Eesti maaelu arengukava investeeringumeetmete rakendamisel, hindamisel ja koordineerimisel, neid on võimalik kasutada ka sisendina uue programmiperioodi (2014–2020) Eesti maaelu arengukava koostamisel ja maapiirkonna ettevõtluse arendamiseks vajalike toetusmeetmete kavandamisel. Analüüsi tulemused on Põllumajandusministeeriumile abiks ka maapiirkonna ettevõtlust käsitlevate artiklite, ülevaadete ja ettekannete koostamisel ning vajalike uute uuringute kavandamisel ja maaettevõtlusega seotud tegevuste planeerimisel.
Uuringu eesmärkide täitmiseks püstitati neli peamist küsimust:
- Missugune on ettevõtjate olukord maapiirkonnas?
- Missugune on olnud maapiirkonna ettevõtluse areng aastatel 2001–2011?
- Missugused on maapiirkonna ettevõtluse arengutrendid järgneva seitsme aasta (2012–2018) jooksul?
- Missugused on maapiirkonna ettevõtjate arenguks vajalikud olemasolevad ressursid ja milline on vajadus?
Uurimisobjektiks olid Eesti 15 maakonna maapiirkonna põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike tegevusalade ettevõtjad ning kohalikud omavalitsused.
Maapiirkonnas oli 2011. aastal registreeritud 36 031 majanduslikult aktiivset ettevõtet, mis moodustasid 34,7% kogu Eesti ettevõtetest. Äriühinguid oli maapiirkonnas registreeritud ettevõtet hulgas 20 890 (58%) ja FIE-sid 15 141 (42%). Maaettevõtete arv kasvas 2011. a võrreldes 2010. aastaga 3,7%. FIEd moodustasid enam kui poole ettevõtetest 60%-s maapiirkonna KOVides. Nagu Eesti ettevõtted tervikuna, nii on ka maapiirkonnas tegutsevad ettevõtted kontsentreerunud Põhja-Eestisse – kõigist maaettevõtetest 25,6% (äriühingutest 35,9%, FIEdest 11,5%) oli 2011. a registreeritud Harjumaale. Viies maakonnas (Harjumaal, Tartumaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal, Raplamaal) oli registreeritud 57,6% kõigist maaettevõtetest. Ettevõtlusaktiivsus (äriühingute ja FIEde arv 1000 elaniku kohta) oli maapiirkondades 2011. a 69,2 ettevõtet 1000 elaniku kohta (sh 40,1 äriühingut ja 29,1 FIEt), mis on Eesti keskmisest näitajast – 78,6 ettevõtet 1000 elaniku kohta – madalam.
70% kõigist maaettevõtetest moodustasid viie tegevusala ettevõtted: põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (31,3%); hulgi- ja jaekaubandus (13,3%); ehitus (9,1%); kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (9%); töötlev tööstus (8,1%). Oluliseks arenguks viimasel kümnendil oli, et tertsiaarsektori ettevõte osakaal maaettevõtetes ületas kümnendi keskel esimest korda primaarsektori oma. 2011. a oli tertsiaarsektori ettevõtete osakaal tõusnud 50,6%-ni, primaarsektori oma vähenenud 31,3%-ni; sekundaarsektori ettevõtete osakaal oli 18,1%. Primaarsektori ettevõtted moodustasid 2011. a enam kui poole kõigist ettevõtetest 37%-s maapiirkonna KOVidest. Sealhulgas primaarsektori ettevõtete osakaal oli üle kahe kolmandiku ettevõtetest ligi 10%-s maapiirkonna KOVidest (põhiliselt Lõunaja Kirde-Eestis). Teenindussektori ettevõtete osakaal oli suurem kui 50% ligikaudu veerandis maapiirkonna KOVidest (Põhja-Eesti ning suuremate linnade ümbrus).
Tutvu uuringuga lähemalt