Lähis-Ida viimaste arengute tuumaks on jätkusuutlikkus
Lähis-Ida on hämmastavalt lühikese ajaga kasvanud ida ja lääne vahelisest kultuurikoordinaatorist maailma juhtivaks majandus-, elustiili- ja turismikeskuseks. Selle kasvuga ei kaasne nõudlus mitte ainult järgida globaalseid äritrende, vaid neid ka aktiivselt integreerida piirkonna majanduspoliitikasse ning olla ise aktiivne kaasarääkija ja trendide looja.
Jätkusuutlikkus iseenesest pole Araabia Ühendemiraatides uus teema, juba 2012. aastal kõlasid Dubai valitseja HH Sheikh Mohammed bin Rashid Al Maktoumi suust sõnad: „Keskkonnajulgeolek on säästva arengu võtmekomponent.”
Ühendemiraatide eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Ka regiooni suurima ja mõjuvõimsama majandusega riik Saudi Araabia avalikustas 2016. aastal kuningriigi strateegilise raamistiku „Visioon 2030“. Saudi Araabia plaan on vähendada sõltuvust naftast, mitmekesistada majandust ning arendada ja digitaliseerida avalikke teenuseid, nagu tervishoid, haridus, infrastruktuur ja turism. Jätkusuutlikkus on 2030. aasta visiooni keskmeks ja Saudi Araabia tahab jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2060. Kroonprints Mohammed bin Salman ütles eesmärkide kohta nii: „Kliimameetmed suurendavad konkurentsivõimet, käivitavad innovatsiooni ja loovad miljoneid töökohti.” Saudi Araabias on praegu käsil mitu suurejoonelist rohelist projekti, olgu selleks 10 miljardi puu istutamine üle terve kuningriigi või ehitusjärgus olev süsinikuvaba NEOMi linn. NEOM kaasab oma jätkusuutliku linnaprojekti elluviimisse suurel hulgal innovaatoreid ja arendajaid, megaprojekti maksumus on 500 miljardit dollarit.
Araabia Ühendemiraadid kavandab ühte maailma suuremat päikeseenergia projekti. Riik plaanib aastaks 2030 toota umbes 14 GW puhast taastuvelektrit. Investeeringud taastuvenergiasse ulatuvad 40 miljardi dollari kanti. Mohammed Bin Rashidi päikesepark on prognooside kohaselt maailma suurim ühel alal töötav päikesepark ja selle sihiks on toota 5 GW võimsust aastaks 2030. Riik tahab toota samaks ajaks 50% oma elektrist taastuvatest energiaallikatest.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) aruande kohaselt oli 2021. aastal maailma kõige saastatum õhk Saudi Araabias, järgnesid Katar, Kuveit ja AÜE. Valitsused on nüüd sisse seadnud uued regulatsioonid, mis puudutavad kliimameetmeid, püüdes vähendada tööstuse kahjulikku mõju keskkonnale. Tööstusettevõtted on sunnitud järgima suuniseid ja andma oma panuse olukorra parandamiseks. Lisaks suurenevad järsult investeeringud ja toetus rohetehnoloogiatesse ning taastuvenergiasse. Järjest suuremat kõlapinda saavad ringmajanduse põhimõtted, näiteks olemasolevate materjalide jagamine, taaskasutamine, parandamine ja ringlussevõtt.
Motor Intelligence’i andmetel oli Lähis-Ida elektrisõidukite turu väärtus 2021. aastal 40,25 miljonit dollarit ja eeldatavasti jõuab see 2027. aastaks 93,1 miljoni dollarini. Dubai on viimastel aastatel käivitanud mitu projekti, mis suunaks inimesi säästva transpordivaliku suunas. Näiteks on plaanis muuta 2030. aastaks 25% linnareisidest juhita sõitudeks.
Rohelist mõtteviisi leiab järjest enam ka ehitussektoris. Lähis-Ida ehitustööstus on hakanud laialdaselt kasutama keskkonnasõbralikku arhitektuuri ja säästvaid ehitustavasid. Markantsemad näited on juba mainitud NEOM Saudi Araabias, aga ka Masdar City Abu Dhabis. Paljudele üllatuslikult on Araabia Ühendemiraadid ja Katar suurima roheliste hoonete osakaaluga jätkusuutlikkuses esirinnas.
2023. aasta on Araabia Ühendemiraatide ja kogu regiooni jaoks laiemalt väga oluline verstapost. Nimelt võõrustab Dubai 30. novembrist kuni 12. detsembrini ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni partnerite kohtumist ehk ülemaailmset kliimakonverentsi COP 28.
Eesti osaleb kliimakonverentsil esmakordselt oma riikliku paviljoniga. Konverentsi eesmärk on hinnata kliimamuutustega tegelemise tulemusi ja rääkida läbi tuleviku kohustused, sh teha riikideüleseid, õiguslikke ning rahalisi kokkuleppeid Pariisi kliimaleppe täitmiseks ehk Maa temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C. Läbirääkimistel osalevad maailma riigipead ja valitsusjuhid, sh Eesti peaminister ja keskkonnaminister.
Eesti riiklik paviljon annab meie rohesektori ettevõtetele ja startup-kogukonnale suurepärase võimaluse oma innovaatilisi lahendusi maailmale tutvustada. Rohkem infot leiab kodulehelt Estonia at COP28 — Estonia.
Kui näete oma ettevõtte turuna Lähis-Ida, siis pöörduge julgelt meie poole, et saada personaalset juhendamist ja tuge. Aitame Eesti ettevõtteid igal sammul.
