Kuidas teha uute tehnoloogiate siirdamine oma tööstusettevõttesse valutuks?
Üks viis oma ettevõtte tehnoloogiliselt uuele tasemele viia, allhanke ärimudelist välja murda ja innovatsioone luua on siirdada oma ärisse kuskil mujal juba väljatöötatud teadmisi ja lahendusi. Kuidas just see õigete teadmistega partner üles leida – eriti kui ta ei ole mitte Tartu, vaid näiteks KU Leuveni ülikoolis või lausa teises ettevõttes, kirjutab EASi ja KredExi ühendasutuse arenduskoostöö ekspert Kristi Kõrge.
Tehnoloogiasiire toob kaasa uute ideede, tehnoloogiate ja parimate praktikate läbimõeldud jagamise. See kiirendab innovatsiooni, suurendab tõhusust ja aitab ettevõttel jõuda uutele turgudele.
Siirdamise edukus sõltub suuresti just õige doonori ehk arenduskoostööpartneri leidmisest.Kuhugi maale on võimalik ka lihtsalt guugeldamise teel jõuda, kuid keerulisemate probleemide puhul on mõistlik kaasata partneri leidmiseks arenduskoostöö ekspert. Eelmisel aastal nõustasime ettevõtteid ligi sajal korral ning peamiselt just töötlevas tööstuses.
Ettevõtte vaatest algab kõik väljakutse või probleemi püstitamisest. Näiteks on minu poole pöördunud üks väike allhankeid tegev puidutööstusettevõte järgneva küsimusega: „Otsime koostöövõimalusi, et uurida, mil moel on kõige parem puitu tulekindlaks töödelda, ilma staabelduse jälgedeta.“
Leiame ettevõttele vähemalt kolm võimalikku partnerit
Esmasele probleemipüstitusele järgneb ettevõttega täpsem arutelu, kus läheme juba täpsemaks. Seejärel asun läbi töötama patentide andmebaase ning kasutan rahvusvahelisi tehnoloogiasiirde võrgustikke nagu näiteks ASTP – A World of Knowledge Transfer, EEN (Enterprise Europe Network) ja AUTM (Association of University Technology Managers). Võrgustike liikmetena jõuame väärtuslike kontaktideni, milleni ettevõtja ise ei jõuaks.
Selle näite puhul jõudsimegi just ASTP kaudu kolme võimaliku koostööpartnerini – nendeks olid Võrumaa Kutsehariduskeskuse Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus TSENTER, Austria arenduskeskus METADYNEA ja Rootsi ettevõte Woodsafe Timber Protection AB.
Kui teistel ettevõtetel on üldiselt juba valmis tehnoloogiad, siis teadusasutustel võivad olla uuritud ja järele proovitud ideed, kuidas ühte või teist tööstuslikku probleemi lahendada, kuid neid ei ole veel tööstusliku kasutamise tasemele viidud. See on keerulisem aga loob jällegi võimalusi unikaalsema tulemuseni jõudmiseks.
Kolme võimaliku koostööpartneri olemasolu annab ettevõttele võimaluse valida enda jaoks parim ning samuti annab võimaluse taotleda arenduste siirdamise rahastamiseks EASist toetust. Väiksemate arenduste puhul näiteks innovatsiooni- või arendusosaku toetust või suuremate puhul minna rakendusuuringute programmi.
Intellektuaalomandi läbirääkimised
Lisaks koostööpartnerite soovitustele kirjeldame juurde ka vastava valdkonna innovatsioone ja viimaseid tehnoloogiaid, andes niiviisi veelgi kõneainet, mida võimalike partneritega aruteludes silmas pidada. Kohtumisi on võimalik pidada otse partneritega või kaasata ka arenduspartner.
Intellektuaalomandi läbirääkimistel pannakse paika tingimused vajalike tehnoloogiate ja teadmiste üleandmiseks. Siin on eesmärk jõuda tulemusele, et mõlemad pooled võidaksid ning läbirääkimistel ning sellele järgneva juriidika kokkuleppimisel saame samuti oma intellektuaalomandi tiimiga nõu anda.
Tegemist ei ole tavapärase ostu-müügi tehinguga ning küsimus ei ole alati rahas, vaid intellektuaalomandi läbirääkimistel edukas olemiseks tuleb ka laiemalt partnerit ning tema väljakutseid mõista. Näiteks ei pruugi olla mõistlik nõuda tehnoloogia ainukasutusõigust.
See tooks kaasa täies ulatuses hooldus- ja arenduskulud ning edasisi arendusi tuleks teha ilma partneri eksperttöötajateta. Samuti tuleb juriidiliste küsimustega ise hakkama saada ning mis ehk kõige kahjulikum, nii võib ilma jääd võimalikest uutest koostöövõimalustest, sest enamus teadusasutusi ja vastavaid ettevõtteid läbi intellektuaalomandi jagamise innovatsiooni loovadki.
Kokkuvõte ja järgmine samm
Kõike ei pea ise välja mõtlema. Maailmas juba järeleproovitud ideede enda äri konteksti üle toomine võib anda suure konkurentsieelise. Olgu see näiteks efektiivsusvõit tootmises või võimalus täiendada oma toodet või teenust, et selle eest turul rohkem raha küsida.
Loomulikult käib tehnoloogiasiire ka teistpidi, paljudel meie tööstusettevõtetel on teadmisi, mille eest keegi teine oleks valmis maksma. See võib olla ka ühes ettevõttes sahtlisse jäänud tehnoloogia, mis kellegi teise jaoks on väga väärtuslik ning nii jääb litsentseerimistasudelt ettevõttele uus tuluallikas avamata. See kõik oleks aga juba järgmine samm ning eeldab oma ettevõtte intellektuaalomandi teemade pikemas perspektiivis läbimõtlemist.
Tehnoloogiasiirde kasutamine ei ole Eestis veel laialt levinud, kuid senine praktika näitab, et tulevikku vaataval ettevõttel on oma intellektuaalomandi strateegia läbi mõeldud ning kui veel ei ole, siis me saame sellega aidata. Alustada võiks ühe tehnoloogilise probleemi sõnastamisega ning arenduspartneri kaasamisega.