Kuidas Soome taastub pandeemia tekitatud majanduskriisist?
Soomel on selge taastamis- ja vastupidavusplaan, mis muu hõlmab hulgas ka kava, kuidas muutuda roheliseks ja digitaalseks. 39 investeeringut ja 18 reformi saavad Euroopa Komisjonist 2,1 miljardi euro suuruse toetuse. Põhieesmärgid on süsinikuneutraalsuse saavutamine 2035. aastaks, digiteerimine ning majanduslik ja sotsiaalne vastupidavus.
Pandeemia põhjustatud kriisist väljatulekuks on Soome koostanud taastumis- ja vastupidavusplaani, millega nähakse ette reforme ja investeeringuid, et muutuda jätkusuutlikumaks ja vastupidavamaks ning olla valmis proovikivideks ja võimalusteks, mis kaasnevad üleminekuga roheliseks ja digitaalseks. 50% kavast toetab kliimaeesmärke ja 27% digitaalset üleminekut. Soome eesmärk on suunata 4% SKPst teadus- ja arendustegevustesse aastaks 2030.
Roheliseks
Eesmärk on ambitsioonikas – Soome tahab saavutada aastaks 2035 süsinikuneutraalsuse, mille nimel ongi paika seatud mainitud reformid ja investeeringuid. Eelkõige puudutab see sektoreid, kus heitkogused on praegu kõige suuremad, nt energeetika, elamumajandus, transport ja tööstus.
Digitaalseks
Soome on võtnud eesmärgiks nii palju kui võimalik ära kasutada digiteerimisest saadavat kasu. See hõlmab raudteeliikluse juhtimissüsteemi uuendamist, lairibaühenduste leviala laiendamist, tervishoiu- ja tööturuteenuseid, ettevõtlust, samuti automatiseerimise ning teadus-, arendus- ja innovatsiooniinvesteeringute taseme tõstmist.
Majanduslik ja sotsiaalne vastupidavus
Soome majanduse makromajanduslikud väljakutsed on tööhõive määra tõstmine, struktuurse pikaajalise tööpuuduse lahendamine ja töötajaskonna oskuste täiendamine, et need vastaksid turu nõudmistele. Tootlikkuse ja konkurentsivõime tõstmiseks on vaja suuremaid investeeringuid teadusuuringutesse, innovatsiooni ning digiteerimisse. Mis puudutab sotsiaalset heaolu, siis siin on võti tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse teenustele juurdepääsu parandamine, sealhulgas e-tervise edendamine.
Mis teoksil?
8. veebruaril toimus Euroopa Komisjoni Soome esinduses esimene seminar, kus vaadati üle taaste- ja vastupidavuskava rakendamine. Seminari hakatakse pidama kord aastas. Sel korral rääkisid ülevaate käigus ettevõtete esindajad (Ilmatar Energy, Inifinited Fiber, Solar Foods, Nokia) oma kogemustest ja plaanidest taastekava ressursside kasutamisel.
Euroopa Komisjoni taastetöörühma juht Eric von Breska nimetas Soomet eeskujulikuks nii rohe- kui ka digipöördes. Taaste- ja vastupidavusrahastu (recovery and resilience, RRF) eesmärgiks peab ta struktuurseid muutusi ja tulemuste saavutamist. Enne kui Euroopa Komisjon toetuse välja maksab, on vaja, et eesmärk on vastavalt seatud tingimustele täidetud. Von Breska viitas hiljutisele küsitlusele, kus selgus, et 65% soomlastest peab taaste- ja vastupidavusrahastut„heaks asjaks“. Samas teab RRFist lähemalt ja täpsemalt ainult 40% soomlastest, nii et teadlikkust on vaja tõsta.
Juho Korteniemi töö- ja majandusministeeriumist tõdes, et tööstus- ja energiainvesteeringud on hästi käivitunud. 300 miljonit eurot on juba mitmesugustele projektidele määratud, osa rahast on aga veel suunamata.
Ilmatar Energy, mis keskendub oma tegevuses tuuleparkidele, rajab taaste- ja vastupidavusrahastu toel Alajärvele taastuvat hübriidparki, mis tähendab, et tuuleturbiinide alla paigaldatakse päikesepaneelid ning energiatootmist saab suvel ja talvel tasakaalustada. Veebruari alguses käis riigimeedia uudistest läbi info, et tuuleenergiaga on kaetud juba kohati lausa 50% kogu Soome elektrivajadusest.
Petri Alava Infinited Fiberist tutvustas ettevõtte plaani ehitada taaste- ja vastupidavusrahastu abiga Põhja-Soome tekstiili keemilise taaskasutamise tehas väärtuses 400 miljonit eurot. Praegu töödeldakse ümber vähem kui 1% tekstiilist, tänu nende tehnoloogile saab aga ümber töödelda eri tekstuuri, värvi ka kulumisastmega tekstiili, nii et see protsent muutub suuremaks. Protsessi tulemuseks on ümbertöödeldud kvaliteetne tekstiil, millest saab omakorda rõivaid toota.
Pasi Vainikka Solar Foodsist tutvustas ettevõtte lahendust „proteiin õhust“, tootemargina Solein. Asja mõte on toota eriti proteiinirikast pulbrit, kasutades selleks õhku ja elektrit. Taaste- ja vastupidavusrahastu abiga plaanitakse ehitada Vantaale tehas 40 miljoni euro väärtuses.
Eric von Breska esitas ka küsimuse, mis võiks seoses rahastuga veel paremini olla. Vastusena toodi välja loamenetluste kiirus (võistleme uute tehnoloogiate vallas Aasia ja Ameerikaga, ELis on loamenetlus väga aeglane) ning väikefirmade ligipääs nt Innovation Fundile, mis on pigem suunatud suurtele firmadele, kel pole arendustegevuses nii palju abi vaja.
Firmad tõid ka välja, et taaste- ja vastupidavusrahastu kaasatus võimaldab erakapitali riski hajutada, sest EL võtab osa riskist enda kanda. Ilmatar Energy lisas, et see on esimene kord Sooma ajaloos, kus toetusraha on võimalik kasutada kapitalikulu (CAPEX) investeeringuks.
Töö- ja majandusministeeriumi esindaja tõstatas veel regulatsiooni õigusliku järjepidevuse ja selguse teema. Projektid on pikaajalised, mistõttu võib tekkida vajadus regulatsioone muuta – nii aga võib kannatada õiguslik selgus. Selliseid olukordi tuleks ennetada.
Kuna Soome rahvastik vananeb jõudsalt, rõhutati plaanide õnnestumise eeldusena talentide meelitamist riiki. Soome Tehnoloogiatööstuse Liit hindab, et ettevõtetel on järgmise 10 aasta jooksul vaja 130 000 uut töötajat, nii et on vaja võõrtööjõudu ka väljastpoolt Euroopa Liitu. Töötajate ligitõmbamiseks peetakse oluliseks häid tingimusi Soomes. Eksperdid tulevad riiki ikka koos peredega, nii et tähelepanu tuleb pöörata sellelegi, kuidas nad saaksid sujuvamalt ühiskonna elu osaleda.
Soome taastekavaga saab lähemalt tutvuda siin. Muudatustega kava ei ole veel Euroopa Komisjonis kinnitatud
Aide Tõnts
ekspordinõunik (Soome)
E-post: [email protected]
Tel: +358 50 37 55 620
Keeled: soome keel, rootsi keel, inglise keel, eesti keel