Kuidas pilvtehnoloogiatega ettevõtte kasvu toetada?
Pilveteenustena pakutakse suurel hulgal erinevaid lahendusi ja funktsioone, alates failide talletamis- ja haldamisvõimalustest kõigile meeskonnaliikmetele kättesaadavas pilveserveris, kuni ERP- ja turvatarkvararakendusteni välja. Ühest küljest on need teenused paljudele tuttavad, ent samas on tegu kiiresti areneva valdkonnaga, mille võimalusi on keeruline hoomata. Põgusa sissevaate pilvemaailma tegi EASi ja KredExi ühendasutuse septembri lõpus toimunud veebiseminar, mille fookuses oli küsimus: kuidas pilvtehnoloogiatega ettevõtte kasvu toetada.
„Pilvtöötlus annab võimaluse serveriressursside, salvestusruumi ning tarkvaraliste teenuste kasutuselevõtuks kiiresti, paindlikult ja ilma suuri investeeringuid tegemata. See on nõudepõhine: ettevõte saab vastavalt vajadusele neid ressursse üles või alla skaleerida, loobudes oma serverite ostmisest ja kohati ka tarkvara haldamisest. See annab märkimisväärse kokkuhoiu, millest osa tuleb sellest, et ei ole vaja palgata inimesi, kes neid servereid haldaks,“ tutvustas värskelt valminud pilvandmetöötluse ja pilvturbe analüüsi üks selle koostajatest, Cybernetica turvainsener Kristjan Kraps.
Keerukamate pilveteenuste kasutajateks on enamasti IT-sektori ettevõtted, kuid Krapsi hinnangul liiguvad ka keerukamad lahendused üha enam teistesse sektoritesse. Näiteks hiljuti valminud Swedbanki uuringust selgus, et üle pooltes (59%) Eesti tööstusettevõtetes kasutatakse juba andureid ja sensoreid. Kristjan Kraps selgitas, et sensorid toodavad palju andmeid. Selleks, et protsesse automatiseerida ja optimeerida, tuleb saadud andmeid töödelda – siin tuleb mängu pilvtöötlus.
Andmete kaugtöötlus on tänapäeval muutunud nii massiliseks, et sellest on kujunenud täiesti uus infotehnoloogia valdkond nimega ’pilvtöötlus’ (inglise keeles cloud computing). Valdkonna kiire areng jätkub: ühe 2021. aastal avaldatud hinnangu kohaselt kahekordistub pilvetöötluse globaalne turg 2026. aastaks, kasvades 445.3 miljardilt dollarilt (2021) 947.3 miljardi dollari suuruseks äriks, tuues kaasa märkimisväärsed muutused ettevõtete tööprotsessides.
Pilvtehnoloogia paindlikkus sobib hästi väikeettevõtetele
Kuna pilveteenused on tihtipeale mõeldud paljudele, ei pruugi need alati täpselt ettevõtte ärivajadustega sobida, teab enda kogemusest käsitöö limonaade ja jooke tootva Öun Drinks tegevjuht Ainar Sepp. „Väikese ettevõttena ei taha äritegevust alustades kohe palju investeerida infrastruktuuri, samas tegevust tahad kohe alustada,“ kirjeldas Sepp seminaril, kuidas tema ettevõte suuremat plaani pidamata pilveteenused aastate eest kasutusele võttis.
„Kindlasti oli meie jaoks oluliseks argumendiks ka see, et IT-spetsialiste, kes süsteeme haldaks ja administreeriks, on raske leida. Samuti on meie jaoks oluline võimalus teha tööd erinevatest Eesti otstest, ehkki tootmine füüsiliselt toimub Saaremaal,“ rääkis Öun Drinks tegevjuht. Tänaseks on ettevõttes erinevaid pilveteenuseid kasutusel pea sama palju kui neil töötajaid – mõlemaid ligi kuraditosin. Ettevõtte süda on pilvepõhine majandustarkvara.
Tulevikku silmas pidades loodab Sepp, et pilvelahendused muutuvad üha enam väärtusahelapõhiseks. „Ootan aega, mil minu teenus suudaks suhelda pakendi või tooraine pakkuja teenusega. Nii õnnestuks ilma e-kirju ja kõnesid vahetama saada aru kust ja kui palju võtan oma toorainet või kust tuleb näiteks transporti. Ja ka teistpidi – meie tooteinfo liiguks kliendini. Tooteohutus on toiduainetööstuses sama oluline teema kui infoturve IT-s, mistõttu on jälgitavus väga oluline.“
Kaheksa aastaga üle poole miljoni ühenduse pilve
Pilveteenused saadavad igal sammul ka ettevõtte Comodule tegevust. „Lisaks administratiivsetele teenustele on ka kõik meie poolt toodetud asjade interneti ehk IoT (internet of things) seadmed ühendatud otse pilve. Kaheksa aastaga oleme internetti ühendanud üle poole miljoni kergliiklussõiduki,“ selgitas ettevõtte üks kaasasutajatest Heigo Varik.
Tema sõnul on pilvelahenduste eeliseks eelkõige agiilsus. „Saame kiiresti liikuda soovitud ärisuundadesse, erinevaid tehnoloogiaid liigselt ette mõtlemata kasutusele võtta ja vajadusel neist jälle loobuda. Sealjuures on kulud läbipaistvad – näeme selgelt, millistele teenustele kui palju kulutame. Me ei kujuta täna oma elu ilma pilveta ettegi,“ tõdes Varik.
Seminaril pilvevaldkonda teenusepakkuja vaatest avanud Telia kliendilahenduste valdkonna juht Reimo Lepp märkis, et IT on teinekord midagi hoopis muud kui äriline vajadus. „Ettevõte, kes meie poole pöördub püüab lahendada kas ettevõtte sisest probleemi, ärilist vajadust või mõnd tootearendusega seotud mure. See IT seal taustal on nende jaoks mitteoluline, meie partnerina peame leidma neile kõige sobivama lahenduse, mis oleks samas ka kuluefektiivne.“
Pilveteenused saavad olla nii avalikud kui privaatsed. Privaatpilve on vaja teatud kriitiliste lahenduste puhul, näiteks autentimisega seotud teenuste või turbega seotud funktsionaalsuste puhul. Sellisel juhul haldab ettevõte neid funktsioone ise või ostab teenust sisse. Avalikku ja privaatset saab kasutada ka paralleelselt.
Lepa sõnul puutuvad nemad teenusepakkujana peamiselt just kokku hübriidlahendustega. See, millist teenusmudelit valida, sõltub tema hinnangul eelkõige kliendi ootustest. Lepp võrdleb seda kodu ostuga: „See, kas mul on tarvis üürida või osta korterit, või sootuks maja, sõltub sellest, milline on mu leibkond, millised on meie vajadused ja sõltub loomulikult meie sissetulekust.“
Turvalisus algab inimestest
„Avalik pilv on kindlasti tulnud selleks, et jääda,“ usub Lepp. Samas pole ükski IT-lahendus sada protsenti tõrkekindel. Avalike pilveteenuste nõrkus on selle ligipääsetavus igalt poolt ja paljudele. Niisiis seisneb turvalisus paljuski nendes inimestes, kes pilves toimetavad.
„Üks olulisemaid apekte on oma kasutajate elukaare juhtimine: kellele on antud ligipääs; kas see on maha võetud, kui inimene töölt lahkub; millised on hierarhiad ehk millised õigused ja kellel süsteemis on – kõik need aspektid tuleb enda jaoks läbi mõelda, et ühe vale liigutusega ei saaks kogu pilves olevat andmeressurssi maha võtta. Turvalisus algab inimestest, mitte konkreetse IT-lahenduse konfiguratsioonist. Oluline märksõna on kindlasti ka kaheastmeline autentimine,“ rääkis Telia kliendilahenduste valdkonna juht.
Ta toonitas ka andmete varundamise olulisust. „See, et me kohalikke andmeid varundame, tundub lihtne ja loogiline, aga avalikus pilves kipub ununema. Probleem on ka see, kui varundus on samas pilves, sama teenusepakkuja juures. Ka siin kehtib reegel, et kõiki mune ei tasu ühes korvis hoida. Siis on teada, et n-ö kuldne koopia jääb kuskile alles, isegi kui ühe teenusepakkujaga midagi juhtub,“ pani Lepp ettevõtetele südamele.
Tahad rohkem teada pilvandmetöötlusest ja pilvturbest? Laadi alla värskelt valminud pilvandmetöötluse ja pilvturbe analüüs.
Veebiseminar „Teekond innovatsioonini: pilvtöötlus ja pilveturve“ oli esimene EASi ja KredExi ühendasutuse tulevikuäri tehnoloogiatele pühendatud sarjast, mille eesmärk on aidata ettevõtjatel mõista digitaliseerimise ja kestlikkusega seotud trende. Veebiseminar on järelvaadatav siin. Järgmine seminar toimub juba 29.11, vaata lähemalt: Teekond innovatsioonini: masinõpe ja küberfüüsikalised süsteemid.