Kuidas 25 euroga oma ettevõtte innovatsioonivõimekust tõsta?
Innovatsioonijuhtimise standardid ISO 56000 ja 56002 on nüüd kättesaadavad ka eesti keeles. EASi tehnoloogiasiirde teenuste juht Siim Kinnas selgitab, millist väärtust rahvusvahelised innovatsioonijuhtimise standardid ettevõtetele pakuvad ja kuidas neid oma ettevõttes kõige paremini ära kasutada.
Kõigile neile, kes tahaksid oma uuendus- ja arendusprotsessid ettevõttes süsteemse juhtimise alla viia, on nüüd sulaselges ja kaunis eesti keeles loetavad innovatsiooni juhtimise parimat praktikat avavad standardid „EVS-EN ISO 56000:2021: Innovatsioonijuhtimine. Alused ja sõnavara“ ja „EVS-EN ISO 56002:2021. Innovatsioonijuhtimine. Innovatsioonijuhtimissüsteem. Juhised.“. Lohisevate pealkirjade taga on peidus ladusesse eesti keelde tõlgitud teadmiste kogum, kus on kirjas innovatsioonijuhtimise kõige olulisemad põhimõtted ja sõnavara. Ma garanteerin, et nende kahe 40-leheküljelise innovatsiooni tüviteksti läbilugemine on kõige parem aja- ja rahakasutus, mida üks ambitsioonika ettevõtte juht saab kohe täna enda ja oma ettevõtte arendamiseks ära teha. Muide – kui 25 eurot standardi ostmiseks ei raatsi kohe välja käia, siis lugeda saab standardeid Eesti Standardiameti kodulehel evs.ee/pood ka 2,40 eest.
Ühine innovatsioonikeel
ISO 56000 ja 56002 standardite tõlkimine on osa innovatsiooni kodustamisest, kuna loob võimaluse teemast rääkida ühtses ja kõigile mõistetavas eesti keeles. Tõlkima ajendas eesmärk arendada, ühtlustada ja tegelikult üldse tekitada eestikeelne innovatsiooni sõnavara. Senini on osapooltega arutamisel tihti probleemiks olnud, et ääretult olulisi ja palju kasutatavaid sõnu nagu näiteks innovatsioon või strateegia mõistetakse ja sisustatakse erinevalt.
Innovatsioonivaldkonna mõisteid koondav EVS-EN ISO 56000 loob põhja, mille alusel innovatsioonist rääkida. Seal on kirjas eestikeelsed definitsioonid, mis avavad senini sageli peamiselt ingliskeelsetena kasutusel olnud mõistete sisu ja seovad need teiste samas mõistesüsteemis olevate kontseptsioonidega. Teine dokument, EVS-EN ISO 56002, annab põhialused, millele peab ettevõte mõtlema, kui soovib innovatsiooniga süsteemselt tegeleda. ISO 56002 paneb esitama küsimusi, kas ettevõttel on olemas selge arusaam keskkonnast, kus toimetatakse; juhtkonnal nägemus, kuhu teel ollakse; kas on olemas vajalikud protsessid, ressursid, teadmised ja inimesed, et sinna jõuda. Elik nii, nagu kvaliteedijuhtimise ISO 9001 rakendamine on tänapäeva rahvusvahelisel ettevõttel suuresti hügieeni küsimus, on üsna tõenäoliselt varsti seda ka ISO 56002. Olgu aga märgitud, et 56000 seeria standardid ei eelda veel sertifitseerimist, vaid on nõuandjad, mis annavad ettevõtetele ja asutustele lihtsalt vajalikud suunad ning tööriistad, mille seast endale sobilik innovatsioonijuhtimise süsteemi ehitamiseks välja valida.
Standardid ei võrdu bürokraatiaga
Sageli arvatakse standardite puhul, et nendega kaasneb liigne bürokraatia, kõik surutakse ühte kasti ja loominguline innovatsioon lämmatatakse. Tegelikkus on aga vastupidine. Ülalmainitud standardid annavad ettevõttele struktuuri ja pinnase, mille peale oma loominguline innovatsioonisüsteem ehitada. Seda aga viisil, mis aitaks nii innovatsioonil kui ka ettevõttel endal ellu jääda, sealjuures üksteist toetades. Standardid näitavad, millele peaks tähelepanu pöörama enne, kui süsteemselt innovatsiooniga tegelema hakatakse. Üksikuid sähvatusi võib ettevõttes enne ka olla, aga innovatsiooni oma organisatsioonis igapäevaseks osaks muutmine ei tule paljudele ettevõtetele tegelikult üldse lihtsasti. Sellega kas pingutatakse rängalt üle või ei pingutata piisavalt. Siinkohal aitabki standard sihikut sättida. Ka EAS on oma innovatsiooni edendamiseks mõeldud teenuste loomisel lähtunud justnimelt nendest samadest standarditest.
Nõuandeid innovatsioonistandardite tarbimiseks
Standardid on justkui destillaadid suuremast teadmiste kogust, mille lugemine ja lahti mõtestamine annab ettevõttele selgema arusaama innovatsiooni sisust. ISO 56000 on eelkõige infomaterjal, mis on tarvilik ülejäänud seeria dokumentidest arusaamiseks. Seda tuleb lihtsalt mõttega lugeda, pannes loetut pidevalt omaenda ettevõtte konteksti. ISO 56002 on keerulisem – selle iga lause eeldab reeglina ettevõttelt mingit tegevust. Kuna ISO juhtimissüsteemide kogu on süsteemide süsteem, mis omavahel haakuvad ja kõnelevad, joonistub ka ISO 56002 puhul suur pilt ilmselt alles kogu dokumenti üks kord läbi lugedes. Seejärel saab selle tükkhaaval teist korda ette võtta ja vaadata, kuidas pusletükid omavahel kokku sobituvad.
Näiteks ütleb ISO 56002, et õpikogemused projektidest, nende õnnestumistest ja ebaõnnestumistest, tuleb koguda ning talletada kasulikul moel. Ehk teisisõnu: iga õpikogemus peab olema talletatud nii, et järgmine kord, kui seda võiks vaja minna, oleks see mugavalt ja kiiresti kätte- ning arusaadav. Kuidas seda teha? Kindlasti ei sobi siin mingi dokumentide ladu või riiulitäied kaustu, sest kes neid loeks ja lappaks? Võib-olla teha hoopis asutuse Wiki või Confluence™ keskkond? Või midagi hoopis teistsugust, mis asutuse kultuuri ja protsesside sisse lobedalt sobituks, aga kindlasti ei tohi see olla mingi tüütu bürokraatlik kohustus, sest siis langeb see kasutusest kohe välja.
Kel tekkis huvi innovatsioonistandarditega tutvuda ja oma teadmisi rikastada, siis need on digitaalsena kättesaadavad Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse e-poes:
- EVS-EN ISO 56000:2021: Innovatsioonijuhtimine. Alused ja sõnavara.
- EVS-EN ISO 56002:2021. Innovatsioonijuhtimine. Innovatsioonijuhtimissüsteem.