Küberjulgeolek kosmoses mõjutab meid kõiki planeedil Maa
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus korraldas koos Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga novembris esimese küber- ja kosmoseturvalisusega seotud teemadele pühendatud rahvusvahelise konverentsi. Palju nimekaid esinejaid kokku toonud üritusel arutati kosmosetehnoloogia ja küberturvalisuse kokkupuutepunktide üle ning ühe küberohte käsitleva paneeli peamised probleemipüstitused pakuvad loodetavasti mõtteainet ka Eesti innovaatoritele.
Kes kontrollib küberruumi, kontrollib ka kosmost – ning seeläbi ka kõike, mis maakeral sünnib. Sellise tõdemusega algas paneelarutelu teemal “Cyber Threats to the Space Segment”, milles osalesid Ann Väljataga NATO Küberkaitse Kompetentsikeskusest, Simon Plum Euroopa Kosmoseagentuurist, Frank Schubert Airbusist ning Beyza Unal Chatham House’ist. Järgnev on kokkuvõte nende poolt püstitatud teemadest ning tähelepanekutest.
Suurel ekraanil: Frank Schubert. Foto: Marek Metslaid
Kosmosetaristu mõjutab meid kõiki
Pealtnäha näib kosmosega seotud küberohtude teema suuremale osale ettevõtjatest millegi kauge ja võõrana, kuid samas võivad sellega seotud probleemid mõjutada pea igat ettevõtet ning inimest maakeral. Kosmoses tiirleb tänaseks nii palju tehnikat, et võime julgelt rääkida kosmosetaristust, millest on omakorda sõltuvuses suur osa maapealsest infrastruktuurist, alates energeetikast kuni finantssektorini. Ilma kosmosest saadavate ilmastikuandmeteta ei oleks võimalik saada täpset teavet ilmastiku kohta või sünkroniseerida mikrosekundi täpsusega finantsmaailma kellavärki New Yorki, Londoni või Tokyo vahel.
Kuigi paljud meist ei sõltu kosmosetaristust otseselt, oleme kaudselt kõik sellega ühel või teisel viisil seotud. Ainuüksi teadmine, et tuhandete kilomeetrite kõrgusel meie peade kohal tiirleb sadu tonne tehnikat, mis on sinna üles lennutatud aastakümneid tagasi, paneb mõtlema ajale jalgu jäänud tehnoloogiaga seotud ohtude üle. Nende ohtude vähendamisega tegeleb igapäevaselt sadu ettevõtteid ja organisatsioone, kellele on suurimaks väljakutseks tehnoloogia arenguga kaasas käivate ohtude ennustamine.
Tuhanded tonnid aegunud riistvara meie peade kohal
Nii mõnedki orbiidil tiirlevad satelliidid on valmistatud 30 aastat tagasi, kui küberruum nägi välja kardinaalselt teistsugune ning tehnoloogilised võimalused olid kasinamad. Vähe sellest, et riistvara on juba lootusetult aegunud – vahel on keeruline ka tarkvara uuendamine piirini, kus see peaks vastu pahatahtlikele rünnakutele. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata ka maapealsetele ohtudele, mis on peamiselt seotud inimfaktoriga ning füüsilise taristuga.
Kui varem oli satelliidi või muu kosmoses kasutatava tehnoloogilise agregaadi hävitamine jõukohane peamiselt riiklikele pahalastele, siis tänapäeva võrgustunud maailmas on lävend mõne satelliidi üle kontrolli haaramiseks viidud nii madalale, et see on jõukohane ka näiteks mõnele terroristlikule rühmitusele või isegi megalomaaniat põdevale üksikisikule. Kuigi see meenutab mõnda Hollywoodi filmistsenaariumi, pööratakse ka sellistele tulevikustsenaariumitele tähelepanu. Maapealse juhtimiskeskuse rivist välja löömiseks ei ole vaja enamat, kui vaid üht inimest, kes avab pahatahtliku viirusega nakatunud e-kirja.
Suuremad kosmosetehnoloogiaettevõtted püüavad küberohtudega arvestada juba disainiprotsessi algfaasis, kuid keeruliseks teeb selle mõtteharjutuse teadmine, et me ei suuda täna adekvaatselt ennustada 10-15 aasta pärast tehnoloogiamaailmas toimuvat. Kuigi küberjulgeolek areneb iga päevaga üha enam, kaasneb sellega ka vaenulikult meelestatud osapoolte tehnoloogiline areng.
Paneelis Ann Väljataga ja Simon Plum. Foto: Marek Metslaid
Kas Hollywoodi ulmefilmid ennustavad tulevikku?
Satelliitide ja teiste tehiskaaslaste tootmishind ning orbiidile saatmise kulu on vähenenud viimastel aastakümnetel nii drastiliselt, et massiline taevasse lennutamine võib tulevikus tekitada Maa ümber permanentse liiklusummiku. Ühe tehiskaaslase kaaperdamine võiks uppi lüüa kogu kosmosetaristu, millel oleks planeedi toimimisele halvav mõju. Taevasel kiirteel hoitakse küll küberjulgeolekul silm hoolikalt peal, ent siiski võib ebameeldivaid üllatusi esineda.
Ühe tehiskaaslase loomiseks kulub hoomamatu arv komponente, mistõttu valgub tarneahel üle maailma laiali. Geograafiliselt on füüsiliste komponentide tootmine laiali pillutatud ning ühegi tarkvarakomponendi puhul ei tea lõpuni, kes selle tegelikult tellis või kes koodijupi kirjutas. Mõne ambitsioonika kosmoseprojekti hävitamiseks piisab sellestki, kui vaid üks kruvike ei vasta nõuetele või kui tarkvaras esineb kasvõi üks vigane koodirida. Füüsilise tarneahela jälgimine on tänapäeval oluliselt lihtsam kui tarkvara puhul, kuid tarkvaraga seotud tarneahela täielikku läbipaistvust on keerulisem saavutada.
Tänased julgeolekuohud sillutavad teed Eesti ettevõtete ärivõimalustele
Tänaseid tehiskaaslasi üles lennutades mõeldakse üha enam ohtudele, mis võivad kaasneda tehnoloogia arenguga 20-30 aasta perspektiivis. Abi loodetakse kvanttehnoloogiast, tehisintellektist ja masinõppest, mis hoogustavad krüptograafia arengut ning peaksid tagama kosmosetehnoloogia küberturvalisuse ka tulevikus. Teisalt tuleb siis mõelda tehisintellektiga seotud ohtudele, sest ka see tehnoloogia saab olema kättesaadav vaenulikult meelestatud osapooltele. Rääkimata ulmefilmidest tuttava stsenaariumiga, kui tehisintellekt areneb inimkonnast veelgi kaugemale ning otsustab ise võimu haarata…
Ann Väljataga. Foto: Marek Metslaid
Jättes kõrvale tulevikufantaasiad, olgu need nii vaimustavad või hirmutavad kui tahes, on tänasel päeval ees terendamas väga lai tööpõld küberjulgeoleku ja kosmosega seotud innovaatoritele. Eesti ettevõtted Guardtime ja Cybernetica saavad lisaks maapealsetele rakendustele oma tehnoloogiaid kasutada ka kosmosevaldkonna hüvanguks. ESTCube-1 projektist välja kasvanud ettevõte Spaceit arendab koostöös ettevõttega CybExer Technologies küberharjutust, mis aitab parandada kosmosetaristu kaitsemise oskusi. Eestis on kosmosepoliitika ja kosmosevaldkonna ettevõtluse arendajaks ning rahvusvahelise koostöö edendajaks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, mis tagab Eesti ettevõtetele uued ärivõimalused kõrgtehnoloogiat loovatel turgudel.
Eesti kosmoseprogrammis osalemiseks võta ühendust Madis Võõrasega – [email protected]
Innovatsiooni teadlikkuse tõstmise tegevusi kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.