Kriisist taastuvad soomlased ja rootslased ootavad tööstussektoris uuenduslikke koostööideid
Eesti peamiste kaubanduspartnerite hulka kuuluvate Soome ja Rootsi jaoks on väga oluline masina- ja metallitööstussektorites tegutsevate ettevõtete käekäik. Kuigi 2020. aasta jättis oma jälje kõikide riikide majandustele, suutsid põhjanaabrite võtmesektorid rasked ajad edukalt üle elada ning liiguvad uute kasvukõverate suunas. EASi Soome ja Rootsi ekspordinõunikud kajastavad sealsete masina- ja metallitööstuste käekäiku koroonapandeemia ajastul.
Erinevusi kahe riigi majandusmootorite vahel leidub küllaldaselt, kuid siiski on ka piisaval määral ühisosa, et teha Eesti ettevõtjate jaoks tähelepanuväärseid järeldusi. Näiteks on koroonapandeemia põhjustanud tõrkeid komponentide ja seadmete saadavusega, mis on sundinud ettevõtteid ümber hindama seniseid tarneahelaid ning logistikakoridore. See avab võimalusi potentsiaalsetele koostööpartneritele, kes asuvad geograafiliselt lähemal.
Tänu heale haridustasemele ning toimivale koostööle tööstusettevõtete, riigi ja teadusasutuste vahel on Soome ja Rootsi väga avatud kaasaegsetele tehnoloogiatele ning sealsed masina- ja metallitööstuse sektorid pakuvad häid võimalusi kõrgtehnoloogilistele tootmislahendustele. Põhjamaade ettevõtted ei otsi vaid parimat hinna-kvaliteedi suhet pakkuvaid tarnijaid, vaid uuendusmeelseid partnereid, kellega koos innovatiivseid lahendusi välja töötada.
Rootsi
Rootsi laiapõhjaline ja kõrgelt arenenud tööstussektor on ajalooliselt seisnud väga tugevatel alustel, moodustades riigi sisemajanduse kogutoodangust viiendiku ning tööhõivest kuuendiku. Rootsi tööstusettevõtted on koroonaviirusega võitlemisel väga edukalt täitnud kõiki ametlikke soovitusi, tänu millele on Rootsi tööstus suutnud viirusest tingitud kriisiga hästi toime tulla. Näiteks Scania 16 tuhandest töötajast on vaid kuue puhul kahtlustatud viirusega nakatumist töökohal – nii on õnnestunud hoida Rootsi majanduse jaoks väga olulised sektorid töövõimelisena ning tellimuste täitmisel ei ole esinenud katkestusi. Olulist rolli tööstuse kiirel taastumisel mängis ka Rootsi ühiskonna avatuks jäämine ja leebemad koroonapiirangud.
Kuigi koroonapandeemia vähendas jõuliselt Rootsi tööstustoodangu mahtu eelmise aasta esimeses pooles, algas juba kolmandas kvartalis mõõdukas taastumine, mis jätkub ka käesoleva aasta esimese kvartali vältel. Kvartaalses võrdluses on tellimuste maht pöördunud kasvule, kuigi kasvunumbrid püsivad veel tagasihoidlikud. 2019. aasta mahtudega võrreldes jääb Rootsi tööstustoodang veel toonasele tasemele alla.
Põhja-Euroopa suurim allhankemess Elmia Subcontractor toimub novembris
Masinatööstuses pöördus tellimuste arv kasvule möödunud aasta neljandas kvartalis, peamiselt kaevandus- ja ehitussektoritega seotud tellimuste toel, kuid taastumise märke oli näha kogu masinatööstuse sektori lõikes.
Ka metallitööstuses langesid tootmismahud 2020. aasta teises kvartalis jõulises tempos, näiteks terase ja metalli mahud vähenesid 7 protsenti. Samas taastus tellimuste kasvutempo juba kolmandas kvartalis, jätkates vähesel määral kasvamist ka neljandas kvartalis. Ainsana jätkab tellimuste arv vähenemist elektrotehnika segmendis.
Pandeemia mõjul ilmnesid kõigis tööstussektorites tõsised transpordiprobleemid ja tõrked globaalsetes tarneahelates ning vähenenud nõudlus mõjutas ka tootmisega seotud ettevõtete marginaale. See andis Rootsi ettevõtetele tõuke eelistada varasematele Aasia tarnijatele koostööpartnereid lähipiirkonnas, mis omakorda avab Eesti ettevõtetele uusi ärivõimalusi Rootsi turul.
Kaasaegne tööstusrevolutsioon, ehk Tööstus 4.0, on Rootsis juba varasemast olnud tööstuspoliitika fookuses, kuid koroonakriis on sellega edasi liikumist veelgi hoogustanud. Muutunud olukorrale vaatamata panustavad Rootsi ettevõtted järjekindlalt digitaliseeritud ning kestlikele tootmisprotsessidele, sest Rootsi soovib 2030. aastaks täita ÜRO jätkusuutliku arengu programmil põhinevad kliima- ja kestliku arengu eesmärgid.
Eesti ettevõtetele ja teistele Rootsi partneritele tähendab see edaspidi uutele tingimustele ja nõudmistele vastamist kogu tootmis- ja tarneahela osas, mistõttu tasub juba täna pöörata oma ettevõtte strateegias tähelepanu rohelistele ja säästlikele põhimõtetele. Rootsi ehitussektorit ootavad muudatused ees juba 1. jaanuarist 2022, mil jõustuvad kliimadeklaratsiooni nõuded kõigile uutele ehitistele.
Kasulik info Rootsi kohta:
- Rootsi ettevõtete taustakontroll
- Rootsi masinatööstuse liidu koduleht
- Rootsi statistikaamet
- Suurim allhankemess Elmia
- Rootsi kestliku arengu eesmärgid
 |
Kristi Kivi Frimpong EASi ekspordinõunik Rootsis [email protected] |
Soome
Soome tööstuse kogutoodang vähenes möödunud aastal 3 protsenti ning ekspordimahud kahanesid 12 protsenti, kuid selle aasta algusest võib märgata pööret paremuse poole – tänavuseks majanduskasvuks ootab Soome majandusuuringute instituut ETLA 3 protsenti ning detsembri ekspordimaht näitas kuueprotsendilist kasvu.
Metalli- ja masinatööstus on Soome suurim tööstusharu, moodustades kogu riigi tööstusmahust 40 protsenti. Kuigi ettevõtete seas valitseb endiselt suur ebakindlus tuleviku väljavaadete osas, on tehnoloogiatööstuse alamsektorites näha selget suunda paremuse poole, tuginedes uute tellimuste ja hinnapäringute arvu kasvule eelmise aasta viimases kvartalis ja käesoleva aasta alguses.Tehnoloogiatööstuse uute tellimuste mahud kasvasid möödunud aasta viimases kvartalis 21%, võrreldes 2019 aasta sama perioodiga ning detsembris 4%, võrreldes möödunud aasta septembriga.
Soome Alihankinta mess toimub tänavu septembris juba füüsiliselt, mitte virtuaalselt
Masinatööstuse suurettevõtetel nagu Valmet Automotive, Kone, Konecranes ja Fiskars läheb küll hästi, kuid sügis on räsinud väiksemaid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kelle peamiseks tegevuseks on allhangete teostamine. Nõrgenenud nõudluse tõttu on paljudel väiksematel tarnijatel tellimuste mahud vähenenud, kuid pilt võib ettevõtete lõikes erineda märkimisväärselt, sõltudes konkreetse ettevõtte kliendibaasist. Kui ca 30 protsenti Soome tehnoloogiaettevõtetest prognoosib 2021. aastaks käibe kahanemist, siis 60 protsenti näeb ette tegevusmahtude säilimist samal tasemel või mõningast paranemist.
Tehnoloogiaettevõtete positiivset väljavaadet kinnitab ka asjaolu, et kui veel detsembris oli 35 protsenti sektori ettevõtetest valmis töötajaid koondama, siis tänaseks on koondamise vajadust esile toonud vaid 10 protsenti ettevõtetest. Eelmise aasta lõpus töötas Soome tehnoloogiatööstuse ettevõtetes 308 tuhat inimest, ehk 7000 vähem kui aasta varem. Võrreldes eelmise aasta kevadega on ettevõtted oluliselt altimad uute projektidega edasi liikuma.
Suurimaks probleemiks on tehnoloogiatööstuses nõrk välisnõudlus, ehk uute tellimuste maht ei ole veel jõudnud soovitud tasemele. Keeruline on ka kaasnevate teenuste osutamine, sest pandeemiast tingitud piirangute tõttu on takistatud ligipääs klientide juurde paigaldus- või hooldustööde tegemiseks, kuid see annab hoogu digitaliseerimise ja automatiseerimisega seotud lahenduste arendamisele.
Kasulik info Soome kohta:
 |
Irene Surva-Lehtonen EASi ekspordinõunik Soomes [email protected] |