Kriisist taastuv Hiina pakub võimalusi eksporditurgude mitmekesistamiseks
Keerulised ajad nõuavad kiiret tegutsemist, kuid samas ka kaalutletud otsuseid riskide maandamiseks, näiteks eksporditurgude mitmekesistamise abil. Kuigi Hiina võib Eesti ettevõtjatele veel tunduda kauge sihtturuna, on tegemist ühega esimestest riikidest, mis näitab kriisist taastumise märke ning pakub seega võimalusi paljude valdkondade ettevõtetele alates toidu- ja joogitootjatest ning kosmeetikaettevõtetest kuni teenuseid eksportivate firmadeni.
Viimased kuud on olnud ettevõtetele tõsiseks katsumuseks nii Eestis kui mujal maailmas. Segi on paisatud tarneahelad, töölkäimine on raskendatud, allkirjastamise lävel olnud lepingud on jäänud ootele ning ettevõtted on raskuste tõttu sunnitud otsima alternatiivseid lahendusi. Aina enam on selge, et kriisis ellu jäämiseks on oluline mitmekesistada nii eksporditurge kui -partnereid, et ühe partneri kadumisega ei kukuks kogu äri kokku. Samal ajal kui enamus maailmast maadleb veel koroonaviirusega ning sellest tingitud majandusraskustega, on Hiina turg üks vähestest, mis näitab mõningaid paranemismärke ning on seetõttu omandanud erilise tähtsuse meie jaoks nii ekspordi kui impordi suunal.
Koroonaviiruse tõttu on Hiina majandus liikunud selle aasta esimestel kuudel languskursil, mis väljendub ka selle aasta esimese kvartali SKP 6,8 protsendilises languses. Raskustest hoolimata võib märtsist alates näha Hiinas positiivseid arenguid, kasvanud on nõudlus ilutoodete osas ning suurenemas on tarbijate huvi puhta toidu ja joogi vastu, mis peaks Eesti ettevõtjatele olema väga hea uudis. Tervist väärtustatakse senisest veelgi enam ning argielu normaliseerumisel on inimesed asunud üha enam tähelepanu pöörama oma välimusele ja tervisele. Hiina tarbija oli juba enne kriisi üks maailma enim e-kaubandusele orienteeritud sihtrühmi, viimaste kuude jooksul on see trend ainult süvenenud. Kui üldine tarbimine vähenes esimeses kvartalis 15,8 protsenti, siis müük e-kanalite vahendusel kasvas 6,8 protsenti. Oma rolli mängis siin ka ettevõtjate oskuslik ja uuendusmeelne turundustegevus, et online-kanalite kaudu oma klientideni jõuda. E-kaubanduse tähtsus on Hiinas kerkinud enneolematule tasemele – Eestis moodustab e-kaubanduse tehingute väärtus 2 protsenti meie sisemajanduse kogutoodangust, Hiinas seevastu on sama number jõudnud 12 protsendini SKPst. Märtsis kulutas keskmine Hiina tarbija iga neljanda jüaani internetis ostude sooritamiseks, mis on piltlikult öeldes võrreldav olukorraga, kus iga hiinlane kulutab ööpäevaringselt igas tunnis 2 eurot kogu märtsikuu vältel.
Seega pakub piiriülene e-kaubandus Hiina turule sisenemiseks mastaapseid võimalusi. Selle lihtsustamiseks on Hiina valitsus loonud süsteemi, mis lubab näiteks kosmeetikatootjatel jõuda Hiina tarbijateni ilma loomkatseid korraldamata. Eesti kosmeetikatootjatele on selline kohustuslik nõue siiani olnud moraalselt vastuvõetamatu, nüüdsest peaks ka meie ökokosmeetika tootjatel olema lihtsam pakkuda oma tooteid väga suure nõudlusega turule.
Piiriülesel e-kaubandusel on kriisijärgses maailmas meeletu potentsiaal. Eesti ettevõtjatel on hiigelsuurele turule hõlpsam siseneda teineteisega koostööd tehes, selmet omavahel sealgi konkureerida. Ühiselt müügikanalite arendamine aitab kliendibaasi olulisel määral laiendada ning paremini edu saavutada. Nii ongi EAS täpsemalt kaardistamas viise, kuidas kõige efektiivsemalt Eesti tootjaid toetada Hiina e-kaubandusplatvormidele lähenemisel – juba on algust tehtud Eesti ettevõtete turundamisega Hiinas WeChati platvormi kaudu.
Kriisiolukord nõuab kiiret reageerimist ning probleemide lahendamist.
EASi Aasia keskuse webinar, mis on järelvaadatav siit: https://www.youtube.com/watch?v=A-790UieOfM&t=3753s
Uus olukord on innustanud meid tegema muudatusi ka EASi Aasia keskuse tegevuses. Pingutame veelgi rohkem, et toetada Eesti ettevõtete ekspordiambitsioone ning jagada värskeimat infot olukorra kohta Hiinas. Oleme abistanud Eesti toidutootjaid uute tehingute sõlmimisel, aidanud üle vaadata suuremahulisi lepinguid, otsinud partnereid meie toidutootjatele ja tehnoloogiaettevõtetele ning toetanud erinevate sektorite ettevõtteid erinevate murede lahendamisel. Parima abi pakkumiseks oleme laiendanud meie osutatavaid teenuseid selliselt, et suudaksime pakkuda ettevõtetele maksimaalset tuge nende ekspordimahtude suurendamiseks keerulisel ajal, eriti just väljapoole Euroopat. Oleme märganud suurenenud huvi ja vajadust Hiinast toodete, masinate ja tooraine importimise osas, selleks oleme pakkunud oma kontakte ja teadmisi ka ettevõtetele, kes on hädas võimalike partnerite taustakontrolliga. Hiina turust on kujunenud “müüja turg”, ehk nõudluse kasvu tõttu on suurenenud äririskid – ettemaks ulatub 100 protsendini ning kauba tarnekiirus määrab kõrgema hinna. Hiina standardid erinevad Euroopa Liidus kehtivatest standarditest, seega tuleb enne tellimuse vormistamist kindlalt veenduda detailide paikapidavuses, eriti on seda märgata isikukaitsevahendite tellimisel. Kõik need väljakutsed on andnud Aasia keskusele väga hea ülevaate sellest, kuidas olla Eesti ettevõtjatele toeks ja abiks suhtlemisel Hiina partneritega.
Kriisiolukorras ellujäämine eeldab loomingulist mõtlemist ning uute võimaluste märkamist. Hiina turg on ekspordi hoogustamiseks kindlasti üks perspektiivikamaid võimalusi, kuid nõuab seejuures põhjalikku ettevalmistust ning arvestatavaid ajalisi ja rahalisi investeeringuid. Enne omapäi turule sisenemist tasub huvilistel esmalt vestelda meie ekspertidega, teha ära põhjalik eeltöö, tagada intellektuaalomandi kaitse ning teha vajalikud registreerimised. Olgu tegemist e-kaubanduse või füüsilise kauba eksportimisega, EASi Aasia keskus on Eesti ettevõtetele alati igal sammul toeks.
Huvi korral, võta ühendust:
 Ilaria PerlaEASi Aasia keskuse Hiina ekspordinõunik [email protected] |
 Rafael JimenezEASi Aasia keskuse Hiina projektijuht [email protected] |
 Kai KreosEASi Aasia keskuse juht [email protected] |
Projekti kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.