Kosmose ja CERNi tiimi juht: meie eesmärk on aidata Eesti ettevõtetel teha maailma tipptasemel arenduskoostööd
”Kosmos ja tuumaenergia on kaks valdkonda, mis on pealtnäha keerukad ja veidi müstilised, ent lähemal vaatlusel ikkagi üsna maised,” kinnitab EASi ja KredExi ühendasutuse kosmose ja CERNi tiimi juht Madis Võõras. Uurisime, kuidas saavad Eesti ettevõtted Euroopa kosmosealasesse võimekusse ja tuumauuringutesse panustada. Saame tuttavaks kosmose ja CERNi tiimiga!
Lühidalt öeldes on mainitud meeskonna ülesanne korraldada suhtlust Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooniga (CERN). Kosmose ja CERNi tiimis töötab neli inimest: Madis Võõras, Elise Olt, Sander Sipelgas ja Robert Aare. Neliku igapäevatöö hõlmab nii äridiplomaatiat, Eesti ettevõtete nõustamist ESA ja CERNi hangete ning muude koostööprojektide osas. Lisaks toetatakse Eestist nendesse rahvusvaheliste organisatsioonidesse praktikale ja tööle suundujaid.
”ESAs ja CERNis kaasa löömise olulisuse Eesti jaoks on tabavalt kokku võtnud pikaajaline riigikogu esimees ja astrofüüsik Ene Ergma. Tema sõnul ei liitunud me Euroopa Kosmoseagentuuriga mitte selleks, et meie teadlased saaksid uurida tähti, galaktikaid või musta auku, vaid selleks, et Eesti ettevõtted saaksid teha maailma tipptasemel arenduskoostööd. Sama kehtib ka Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni kohta,” selgitab EASi ja KredExi ühendasutuse kosmose ja CERNi tiimi juht Madis Võõras.
Sillutab teed Eesti kosmoseärile
Koostöö Eesti ja Euroopa Kosmoseagentuuriga läks käima juba 2010. aastal ning täisliikme staatus saadi 2015. aastal. CERNi assotsieerunud liikmeks sai Eesti tunamullu. Kuulumine nimekatesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse annab Eestile võimaluse Euroopa jaoks olulistel teemadel kaasa rääkida ning loob meie ettevõtetele eeldused rahvusvaheliseks arenduskoostööks ja ekspordiks. Näiteks annab liikmesriigi staatus meie ettevõtetele võimaluse osaleda ESA ja CERNi hangetes.
Eesti kosmose ja CERNi tiimi üks keskne ülesanne ongi ärivõimaluste vahendamine Eesti ettevõtetele. „Taotluse kokkupanek hangetes osalemiseks on väga kompleksne töö, siinkohal tulemegi meie ettevõtetele appi. Rahvusvahelistes standardites ja nõudmistes orienteerumiseks kaasame vajadusel ka rahvusvahelisi eksperte,“ ütleb Madis Võõras.
Pisut rohkem kui kümne tegutsemisaasta jooksul on Eesti kosmosebüroo aidanud Eesti ettevõtetel ESAga sõlmida ühtekokku üle saja lepingu kogumahus 20 miljonit eurot. Madis Võõras toonitab, et suured hankelepingud selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu ESA või CERN annavad paljudele ettevõtetele tuule tiibadesse laiemalt, mitte ainult kosmose- või tuumavaldkonnast. Ta toob näiteks Eesti päritolu iduettevõtte Skeleton Technologies, kes 2011. aastal sõlmis koostööleppe ESAga asendamaks Euroopa satelliitides liitum-ioonakusid superkondensaatoritega. Tänaseks on ettevõttest kasvanud ülemaailmne liider superkondensaatorite valmistamises, kelle tooteid kasutatakse nii autotööstuses, lennunduses, meditsiinis kui teistes tööstusharudes.
Päike on kosmosevaldkonnas kuum teema
Kosmosebüroo andmebaasis on hetkel üle saja ja CERNi andmebaasis ligi viiskümmend Eesti ettevõtet. Tiimi juhi sõnul on eestlastel rahvusvahelistele organisatsioonidele pakkuda rohkem kui pealtnäha tunduda võib. Näiteks kosmosemaailmas on hetkel kõige kuumem trend päikeseenergia kosmoses elektriks muundamine ja selle toomine alla maa peale. „Kosmoseagentuur on käivitanud eeluuringuprogrammi Solaris, millega otsitakse huvitavaid uusi ideid, kuidas päikeseenergia maale tuua,“ kommenteerib kosmosebüroo projektijuht Sander Sipelgas, kelle sõnul pole see idee sugugi uus, kuid selle realiseerimine nõuab tööd. Samas on ta kindel, et Eestis on olemas nii võimekus, inimesed kui ka tehnoloogia, mida kasutades suudavad ettevõtted selles valdkonnas midagi uudset välja pakkuda.
Lisaks on kosmosevaldkonnas jõudsalt pead tõstnud küberturvalisuse teema. See on ala, milles Eesti ettevõtetel on võimalik oma teadmiste ja kogemusega teerajajaks saada. Tuumauuringute valdkonnas on Eestil suurimad võimalused elektroonika, jõuelektroonika, IT ja peenmehaanika valdkonnas. Hiljutistest edulugudest toob CERNi projektijuht Robert Aare näitena välja Harju Elektri, kes sõlmis CERNiga mahuka lepingu madalpinge jaotusseadmete tarnimiseks.
Kosmosega seotud äriideede testimiseks on hea võimalus lüüa kaasa ESA inkubaatoris. Tartu teaduspargi eestvedamisel juures tänaseks juba kuus aastat tegutsenud kiirendi annab siinsetele iduettevõtetele ligipääsu kosmoseiduettevõtete üleeuroopalisele võrgustikule ja ESA valideerib nende tehnoloogia. “Kui küsite, kust tulevad ettevõtted, kes ESA hangetes osalevad, siis need kõige uuemad tulevadki just inkubaatorist,” märgib Sipelgas.
Töö- ja praktikavõimalused Eesti inimestele
Eesti liikmelisus nendes organisatsioonides avab meie inimestele ukse Kosmoseagentuuri ja Tuumauuringute Organisatsiooni praktikale ning tööle minemiseks. „Alates käesoleva aasta jaanuarist saame igal aastal saata Euroopa kosmoseagentuuri praktikale kaks inimest, kellel avaneb unikaalne võimalus õppida uusi oskusi, omandada teadmisi ja luua kontaktivõrgustik kosmosevaldkonnas,“ selgitab kosmosebüroo projektijuht Elise Olt.
Tema sõnul on selline kogemus äärmiselt oluline, kuna need inimesed tulevad pärast Eestisse tagasi ja hakkavad panustama meie kosmosevaldkonna arendamisesse. Pärast praktikat on mitmele eestlasele avanenud kosmoseagentuuris ka töövõimalused. „Ka see on suur lisandväärtus, kuna palju informatsiooni liigub just inimeste kaudu ja see avab Eestile taas uusi võimalusi,“ lausub Olt.
Ka CERNis on praktikal käinud kümneid eestlasi. Üks nendest on kosmose ja CERNi tiimi projektijuht Robert Aare ise. Füüsika taustaga Robert keskendus CERNis materjalitehnoloogiale. Materjaliteadus on ka üks nendest valdkondadest, millel Aare sõnul on tuumauuringutes suur arengupotentsiaal.
Kosmosevaldkonnast rääkides ei saa üle ega ümber astronautidest. Alles hiljuti lõppes ESA konkurss uute astronautide leidmiseks. Madis Võõras toob esile, et protsentuaalselt pürgis just Eestist kosmonaudiks kõige rohkem naisi. Seekord kahjuks küll ükski eestlane valituks ei osutunud, aga teema populariseerimiseks on kosmose ja CERNi tiimi valmistamas ette hariduslikku astronaudiprogrammi kooliõpilastele, mille parimad saavad kogeda kaaluta olekut lennukis paraboollennul. Kes teab, võib olla sirgub just selles kaasa löönud noorest Eesti esimene astronaut. Programm peaks käivituma juba järgmisel aastal. Soovime nii selle programmi käivitamises kui ka muudes tegemistes kosmose ja CERNi tiimile jõudu!