Vaata peasisu

Koolitusfirmade Liidu koolitusvajaduse uuring, 2009

EASi ja KredExi ühendasutus
27. mai 2022
3 min

Uuringus küsitleti nii koolitajaid kui ka koolitatavaid (kliente). Esimeste valimi suuruseks kujunes 37 koolitajat või koolitusfirma juhti. Kliente küsitleti kokku 300st ettevõttest, kokku sai küsitletavaid 303. Küsitlused korraldati veebi- ja telefoniküsitluse vormis 2009. aasta juulis, augustis. Uuringu eesmärgiks oli kaardistada võimalikult täpselt tööalase täiendkoolituse teenust pakkuvate ettevõtjate arenguvajadused ning saada aru klientide arenguvajadusest.

Koolitajate ja koolitatavate (klientide) nägemused ühisküsimustes

  1. Küsitletute hinnangud võimaldavad väita, et 78% koolitusfirmadest on viimase 3 aasta jooksul saatnud vähemalt ühe töötaja mõnele juhtimisvaldkonna koolitusele. Küsitletud koolitajatest (koolitajad, spetsialistid, koolitusfirmade juhid) oli ise koolitusel käinud tunduvalt vähem inimesi – 38% küsitletutest.
  2. Eesti koolitajad ei ole piirdunud ainult nende koolitustega, mida on läbi viinud Eesti koolitajad, vaid on paralleelselt osaletud ka väliskoolitajate ettevõtmistes. Ainult väliskoolitajaid käidi kuulamas kõige vähem. 51% koolitajate küsitlusele vastajatest ei ole viimase 3 aasta jooksul osalenud ühelgi Eesti koolitusfirma juhtimisvaldkonna koolitusel.
  3. Koolitajad on kõige sagedamini valinud nende Eesti firmade koolitused, mis on hinnatud ka nende klientide seas (näiteks Invicta, Self II). Klientide jaoks populaarseimad koolitusfirmad olid Invicta, Vain&Partnerid ja Inscape Koolitus. Küsitlus näitas, et üldjuhul on kliendid koolitusfirmade tegevusega päris hästi rahul. Enamikele firmadele antakse 5 pallilisel skaalal hinnang, mis
    jääb üle 4 palli. Sagedamini kasutatavatele koolitusfirmadele antakse reeglina kõrgem hinnang. 9% klientidest väidab, et koolitusturul pakutav vastab täiesti nende vajadustele. Ülejäänud vastajad ei soostu selle seisukohaga, kas suuremal või väiksemal määral. Näiteks 18% klientide arvates on koolitusturul on pakutavast palju puudu.

    Oma töötajate koolitamisotsuse teevad koolitajad lähtudes samadest põhimõtetest nagu nende kliendidki. Motiivid, miks koolitusfirmad teevad otsuse saata oma töötajad juhtimiskoolitusele sõltuvad esmajärjekorras firma konkreetsest koolitusvajadusest (70% juhtumitest, klientide puhul 71%) või siis ettevõtte üldistest eesmärkidest lähtudes (51%, klientide puhul 49%). Koolitajad peavad küllalt oluliseks ka koolituse rakenduslikkust (41%, klientide puhul 26%). Samas on klientide puhul hind olulisem kui koolitajate jaoks (vastavalt 26% ja 14%). Kliendid lähtuvad sagedamini oma koolitusplaanist, kuid koolitajate puhul see aspekt praktiliselt puudub. Koolitajatele on klientidega võrreldes märksa tähtsamaks koolituse uudsuse aspekt valikukriteeriumina, sest see tähendab ju uute kogemuste saamist oma igapäevatööks.
  4. Klientidest on oma juhtide tegeliku koolitusvajaduse selgeks teinud 54% firmadest, koolitajatest aga tunduvalt vähem – 32%. Koolitusvajaduse on kliendid välja selgitanud valdavalt individuaalsete arenguplaanide ja foorumite kaudu, kuid on kasutatud ka palju teisi viise nagu lähtumine ettevõtte/asutuse vajadustest, töötajate rahuloluuuringutest, analüüsidest. Koolitajad ise kasutavad erinevaid meetodeid vähem, põhirõhk on arenguvestlustel.
  1. Koolitusvormidest eelistavad kliendid tulevikus senisega võrreldes tunduvalt rohkem sisekoolitusi, rohkem ka iseseisvat õpet või kaugkoolitust. Põhimõtteliselt toetavad koolitajad samu tendentse, kuigi sisekoolituste suhtes on viimased rohkem kahtlevamal positsioonil kui kliendid. Koolitajad
    eelistavad klientidega võrreldes mõnevõrra rohkem õppurite iseseisva töö vormide suurendamist.
  2. Tulevikus tuleks nii koolitajate ja ka klientide arvates interaktiivsete õpetamisemeetodite osakaalu märkimisväärselt suurendada ning loengute osakaalu vähendada. Simulatsioon, juhtumianalüüs, mentorlus/coaching on need meetodid, mida soovivad koolitusturul tulevikus näha nii koolitajad ise
    kui ka koolitatavad.
  3. Koolitajate ja klientide allikate struktuur, kust saadakse infot huvipakkuvate koolituste kohta on mõnevõrra erinev. Kliendid saavad infot valdavalt koolitusfirmade pakkumistest või siis oma pikaajalistelt koolituspartneritelt ja ka ise internetist otsides. Koolitajate jaoks on esmatähtis ise internetist otsida ning ka tuttavate, kolleegide soovitusi kuulata. Mõnevõrra väiksemat tähendust omavad koolitusfirmade pakkumised. Nii kliente kui ka koolitajaid ühendab asjaolu, et ajakirjandus omab praegu teiste infoallikatega võrreldes tunduvalt väiksemat tähendust.

Tutvu uuringuga lähemalt

Jaga postitust

Tagasi üles