Konverents Roheline Laine: kestlikkus annab ettevõtetele konkurentsieelise
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse korraldatud kestlikkuse konverents toimus sel aastal kolmepäevasena – 8. ja 9. aprillil toimusid kõrvalüritused sündmusturundajatele ja disainiettevõtjatele ning laiem põhiprogramm 10. aprillil Kai kunstikeskuses, kus põhifookus oli roheregulatsioonidel.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse esimees Kati Kusmin tõdes konverentsi avakõnes, et seadustest, eeskirjadest ja normidest tulnud muutuste hulk on tohutu ning et me peame nii riigi kui ettevõtjatena muutustest hästi aru saama ning omad võimalused leidma. „Me oleme jõudnud oma riigi arengu ja ühiskondliku ambitsiooniga sinna, et kui seni võisime liikuda hoogsal sammul edasi olemasolevate tehnoloogiate kasutusele võtmisega ja kvaliteetse allhanke pakkumisega, siis nüüd on tagumine aeg lükata sisse järgmine käik liikumaks väärtusahelas kõrgemale. Täpselt nii nagu oleme seni avalike e-teenustega muule maailmale eeskujuks olnud ja oma lahendusi eksportinud, peame nüüd mõtlema, milliseid probleeme suudame veel maailmas ära lahendada,“ ütles Kusmin.
Kristi Klaas kliimaministeeriumist ja Marika Taal rahandusministeeriumist tutvustasid kliimaseadust ja CSRD aruandlusnõudeid, pakkudes ettevõtetele olulisi juhiseid ja näpunäiteid. „Aruandluskohustusega ettevõtete arv saab Eestis olema ca 300-350 ja see puudutab eelkõige suuri ettevõtteid. Väikeettevõtete jaoks on see vabatahtlik ja eelkõige võimalus, pakkudes konkurentsieelist, paremat kaubamärgi mainet ja paremini juhitud riske,“ ütles Taal.
Sustinere asutaja Marko Siller vedas arutelupaneeli, kus Mellon Interior ja Nord Interactives tegevjuht Sven Kasemaa ja Thermory keskkonnajuht Maria Karus rääkisid oma ettevõtete kogemustest ESG strateegia loomisel ja rakendamisel.
Rohetiigri arendusjuht Mikk Vainik arutles, kui kiiresti võiks Eesti jõuda kestlike majandusmudeliteni. Tehnopoli rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing modereeris paneelarutelu kus koos R8 Technologies partneri Kristo Peerna ja Roofit.Solari kaasasutaja Helen Anijalaga arutleti, mis saab rohetehnoloogiate vajadust eitavatest ettevõttest aastaks 2030.
Margit Kull ja Ulrika Hurt TalTechist tutvustasid tööstussümbioosi ehk mudelit, kus ühe ettevõtte jääde on teise toore ning sellise lähenemise pakutavaid võimalusi ja väljakutseid. „Paljud väljakutsed on seotud koostööga. Milleks pingutada üksi, kui meil on väga palju potentsiaalseid partnereid siinsamas olemas,“ arutles Kull.
Eili Lepik kliimaministeeriumist tutvustas ettevõtjatele roheväidetega seonduvat. „Keskkonnaväidete kasutamine ei ole kohustuslik, aga kui ettevõte soovib oma teenuseid või tooteid roheväidetega reklaamida, peavad need tarbijate kaitseks vastama ühtsetele nõuetele. Keskkonnaväidete direktiiv võiks anda Eesti ettevõtetele konkurentsieelise – üldiselt on Eesti ettevõtted ülejäänud Euroopaga võrreldes keskkonnahoidlikumad, aga ei kasuta seda asjaolu sageli ära,“ ütles Lepik.
Tallinna Ülikooli haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro kutsus arutlema, miks me pole keskkonnakatastroofide lävel piisavalt ärevad ning kuidas parandada keskkonna olukorrast arusaamist.
Lisaks pealava ettekannetele said konverentsikülalised osaleda praktilises kõrvalprogrammis nimega InnoBoost, kus EISi, Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Rohetiigri esindajad tutvustasid äriarenduse programme, intellektuaalomandi nõustamisega ja rahvusvahelise rahastusega seonduvat ning teisi kolmikpööret toetavaid toetusi ja teenuseid. Samuti sai tasuta nõu küsida EISi toetusmeetmete kohta ning konsulteerida ekspordinõunikega.
Konverents Roheline laine oli korraldatud kestlikke põhimõtteid järgides. Konverentsi menüüs oli eelistatud taimseid kohalikke ja hooajalisi tooteid ning toidupoe jääkidest tehtud toite; joogiks pakuti kraanivett.