Konverents: isegi kui initsiatiiv on karistatav, innovatsioon on teostatav!
Avaliku sektori uuendajaid ja ettevõtete esindajaid kogunesid täna Kultuurikatlasse kuulama kolleegide kogemuslugusid innovatsiooni loomisest ja hankimisest erinevates valdkondades. Konverentsi eesmärk on julgustada avaliku sektori organisatsioonide esindajaid katsetama, piloteerima ja tulevikku vaatama ning otsima lahendusi erasektorist.
Konverentsi avanud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul peab avalik sektor olema innovatsiooni eeskujuks. „Eesti 2035 visiooni teostumiseks on meil vaja uusi ja paremaid lahendusi ehk innovatsiooni. Igal aastal tellivad riigiasutused ligikaudu 4-5 miljardi euro eest tooteid ja teenuseid, mis moodustab Eesti SKPst pea viiendiku. See tähendab, et riigihangetel on turul märkimisväärne ostujõud, millega saab anda hoogu Eesti ettevõtete innovaatilistele toodetele ja teenustele. On vaja vaid tarku tellijaid,“ lausus Riisalo.
Tema sõnul on innovatsioonihangetel oluline roll ka personaalse riigi ehitamisel. „Personaalne riik tähendab paljude teenuste tehnoloogilist kaasajastamist ja seda saame teha vaid koostöös erasektoriga,“ lisas minister.
Soome innovatsioonifondi esindaja Timo Hämäläinen rääkis laiemalt ühiskondade keerukuse kasvamisest. „Me peame oma ühiskondade ehitamisel aina enam otsima tasakaalu efektiivsuse ja vastupidavuse vahel. Kui me ajame taga ainult efektiivsust, siis paratamatult muutub selline süsteem rabedaks, st kergemini haavatavamaks,“ sõnas Hämälainen.
Ta tõi näite, et kõik suuremad innovatsioonid organisatsioonide juhtimises on suunatud kohanemisvõime ja mitmekesisuse suurendamiseks. „Maatriks-juhtimine, disainmõtlemine, avatud innovatsioon, teenusepõhine loogika, PPP ehk avaliku ja erasektori koostöö – arvestades, et keerukus jätkab kasvamist, siis kohanemisvõime kasvatamine on ainuvõimalik suund,“ selgitas Hämäläinen.
Tervisekassa digivaldkonna juht Karl-Henrik Peterson sõnas konverentsil, et Eesti eelis on meie väiksus. „Meil on palju lihtsam asju kokku leppida ja teha üle riigi üks lahendus, mida kõik kasutavad. Teisest küljest meil on vähe inimesi, kellega seda teha, seega tuleb teha tarku otsuseid, mida teha ise ja mida osta sisse,“ arvas Peterson.
Ürituse põhirõhk oli õnnestumiste ja ebaõnnestumiste jagamisel, et kuulajatel oleks võimalik ammutada inspiratsiooni ja julgust ka ise uuenduslikke projekte algatada. Oma kogemuslugusid jagasid nii era kui ka avaliku sektori esindajad – nende hulgas Tervisekassa, Riigikantselei, Transpordiameti, Rahvusraamatukogu, Tallinna Transpordiameti, EASi ja KredExi ühendasutuse ning Tallinna ja Tartu linnavalitsuste esindajad. Ettevõtete poolt jagasid oma innovatsioonilugusid R8 Technologies, Fyma, Jolos, GScan, MindTitan ja Net Group.
EASi ja KredExi ühendasutuse innovatsioonieksperdi Terje Kaelepi sõnul sünnivad parimad lahendused erinevate sektorite koostöös ja innovatsiooni toetavas keskkonnas. „Lahenduste otsimisel tuleb tööd alustada oskuslikult püstitatud ja selgelt sõnastatud probleemikirjeldustest ning sobivate koostööpartnerite leidmisest. Kõiki lahendusi ei pea ise välja mõtlema, vaid oluline on tark hankimine,“ rääkis Kaelep.
Avalikul sektoril aitab innovatsiooni hankida Riigikantselei uus meede avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks. Toetatakse uuenduslike lahenduste otsimist, lahenduste arendamist ja reaalses elus katsetamist.
Konverentsi korraldasid Riigikantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning EASi ja KredExi ühendasutus.
Ürituse kava ja info: https://eas.ee/s%C3%BCndmused/innovatsioonikonverents/