Vaata peasisu

Kliimakonverents tõi valusalt esile Suurbritannia nigelate küttesüsteemidega majad

EASi ja KredExi ühendasutus
6. detsember 2021
5 min

Novembris Glasgows lõppenud ÜRO 26. kliimakonverentsi COP26 taustal on üha teravamalt esile kerkimas Suurbritannia enda ökoloogiline jalajälg peamiselt vanade majade küttekadude kontekstis. Varem kõrge hinna tõttu kõrvale lükatud Eesti majatootjate toodangul on avanemas uued ärivõimalused tänu põhjalikult läbimõeldud energiasäästulahendustele.

COP26 tõi Šotimaale kokku 20 tuhat osalejat, keda oli saja tuhande protestija eest turvamas üle kümne tuhande politseiniku. Kliimamuutustega tegelemine on Suurbritannias kujunenud Brexiti-järgsel ajastul peamiseks teemaks ning britid panustasid suursündmuse toimumisse kogu oma poliitilise mõjuvõimuga, kaasates selleks nii kuningakoja liikmeid kui ka kõikvõimalikke kuulsusi. Kohalikele elanikele selgitati konverentsi olulisust asjaoluga, et kui tavapärastel G7 või G20 kohtumistel osalevad vaid maailma juhtivad tööstusriigid, siis kliimakonverentsil istuvad ühise laua taga ka vaesemad riigid, keda kliimamuutus kõige rohkem mõjutab.

Kõledate võlvlagedega kivimajade pöörased soojakaod

Elav arutelu rohepöörde reaalse elluviimise üle domineerib ka Suurbritannia poliitilist maastikku. Tööstusrevolutsiooni hällina on brittide endi panus fossiilkütuste põletamisel oma rikkuse saavutamiseks olnud muljetavaldav, Inglismaa näol oli 19. sajandil tegemist maailma võimsaima majandusega ning nende toonane SKP ületas USA, Saksamaa ja Prantsusmaa kogutoodangut tubli kolmandiku võrra. Kaasajal on Briti majandus peamiselt teenustekeskne ning siin on Saksamaa ja Prantsusmaaga võrreldes oluliselt vähem rasketööstust, kuigi suurimaks saastajaks on kujunenud Briti armee.

Tänaseks moodustab Suurbritannia osakaal süsihappegaaside paiskamisel atmosfääri kõigest ühe protsendi kogu maailma heitmetest ning selle suurimaks allikaks on moraalselt vananenud elamufond. Paljuski tänu pehmele kliimale ja seni suhteliselt odavale maagaasile on elamute soojustamine olnud kolmandajärguline prioriteet. Kuid kuninganna Victoria ajal ehitatud kõrgete võlvlagedega uhked kivimajad on olematu ventilatsiooni ja ühekordsete akende tõttu väga suure küttetarbimisega. Alles viimastel aastatel räägitakse rohkem soojustagastusega ventilatsioonist ning peaminister Boris Johnsoni üleskutse varustada kõik uued elamud õhksoojuspumpadega viis vastava tehnoloogia hinnataseme kosmilistesse kõrgustesse.

Maailma ühe kalleima hinnaga kinnisvara pahupooleks on olematu ventilatsioon, väga nõrk soojapidavus ning kõikjal kutsumata külalistena ringisibavad hiired. Autor: Heiki Pant

Suurbritannia on nüüd küps Eesti majatootjate vallutusretkeks

Eesti majatootjad on oma toodangu puhul alati pööranud palju tähelepanu majasisesele õhukvaliteedile, ventilatsioonile ja soojapidavusele. Seepärast on nende toodang osutunud ka keskmisest hinnatasemest kallimaks, mistõttu on läbirääkimised Briti ja ka Iiri kinnisvaraarendajatega takerdunud vaidlustesse hinna üle. Täna on olukord Suurbritannia ehitusturul muutunud kardinaalselt, seda nii regulatsioonide ja karmimate nõuete kui ka tarbijapoolse surve tõttu. Hinnakomponendi kõrval pööratakse üha enam tähelepanu energiasäästule ning kvaliteedile üldisemalt. Eesti tootjad on selles vallas olnud teistest mitu sammu eespool ja nüüd on aeg küps, et uuesti üles soojendada varem soikujäänud vestlused Suurbritannia partneritega.

Eesti vanima element- ja moodulmajade tootja AS Mateki müügidirektor Kaarel Väeri sõnul on puitkonstruktsioonil moodulehituse üks suurimaid eeliseid selle suurem energiasäästlikkus, tunduvalt väiksem CO2-jalajälg ning tehaseline valmidus, mis tagab uute kodude kõrge kvaliteedi. “Kontrollitud tingimustes tehasetootmine, sertifitseeritud juhtimissüsteemid ja protsesse juhtivad kogenud spetsialistid tagavad selle, et majad ehitatakse valmis seest õhkupidavate ja väljast tuultpidavatena. Nii sünnibki uute kodude kõrge kvaliteet,” selgitab Väer. Skandinaavias juba pikalt kasutuses olnud sundtagastusega ventilatsioonisüsteemide vastu tuntakse aina enam huvi ka Kesk- ja Lääne-Euroopas. “Rohepööre kindlasti kiirendab nende süsteemide kasutuselevõtmist ning kogu komplekti vaadates võib märkida, et tõtt-öelda ei paista tehaselistele kortermajadele ühtki mõistlikumat alternatiivi,” usub Väer.

Härmas autoaknad on londonlaste jaoks märk ebatavaliselt külmast ilmast. Üks kraad külma paneb Victoria-aegsetes majades huugama radiaatorid ja toob karmilt esile viletsa soojapidavuse ning pea olematu ventilatsiooni. Kõiki neid maju köetakse gaasiboileritega.  Autor: Heiki Pant

Eesti rohetehnoloogiafirmad võiksid olla järgmised tururaputajad

Oma võimalust lüüa kaasa brittide rohepöördes näevad ka mitmed rohetehnoloogia valdkonnas tegutsevad Eesti ettevõtted. Kui oktoobris külastas IT- ja ettevõtlusminister Andres Sutt Londonit koos Eesti finantstehnoloogia sektori ettevõtetega, kes kasutavad võimalust pääseda otsustajateni märksa hõlpsamalt tänu suurt tähelepanu pälvinud Eesti edulugudele, siis lähitulevikus on fookuses peamiselt rohetehnoloogiat arendavad ettevõtted. Ühendkuningriigi turule sobivate Eesti rohelahenduste seas torkavad silma näiteks raudteeveeremi vesinikule üleviimise võimalus, hoonetes energiatarbimist jälgivad süsteemid ning vahendusplatvormid suurtarbijate ja elektrivõrgu vahel optimaalseima süsteemikasutuse korraldamiseks algoritmide abil.

Eesti sõnum ÜRO kliimakonverentsil oli paljuski seotud andmete ja teabe töötlusega, et andmetepõhist jälgimist saaks edukamalt rakendada kliimamuutustega tegelemisel. Juba täna on näha, et Eestist on võrsumas mitmeid põnevaid tehnoloogiaettevõtteid ning -algatusi, mille vastu tuntakse Suurbritannias suurt huvi. Kuigi Eesti ei suuda ealeski võistelda Norra suurte vesinikuprojektidega, leiavad targad ja nutikad lahendused oma niši ka siinses tarneahelas. Oleme juba harjunud, et Eestis küpsenud finantstehnoloogiad raputavad Suurbritannia rahandussektorit, kuid nüüd tuleb tööd teha selle nimel, et sama suurelt lööksid läbi ka Eesti päritolu rohetehnoloogia ettevõtted.

Lisainfo saamiseks Suurbritannia turule sisenemise kohta või küsimustega võimalike koostööprojektide teemal võtke minuga ühendust:

Andreas Heiki Pant Heiki Pant
Ekspordinõunik Londonis
E-post: [email protected]

Projekti kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.

Jaga postitust