Kas messid on veel moes?
EAS koordineerib ning korraldab Eesti ühisstende kõikvõimalike tegevusvaldkondade olulisematel messidel üle kogu maailma. Tihti kutsume ka siinsamas uudiskirjas oma partnereid osalema eesseisvatel üritustel ning vahel on kuulda küsimust, kas messidel siiski tasub käia ning kas ei oleks mõtet katsetada teistsuguseid formaate kontaktide loomiseks.
Vastan meeleldi ka siinkohal, et messidel osalemisel on väga suur kasutegur ekspordist ja väliskontaktidest huvitatud ettevõtetele ning nagu ka käesolevast uudiskirjast lugeda võite, on messiformaat endiselt efektiivne ning eelistatud. Veerand sajandit kommunikatsioonitehnoloogia kiiret arengulugu on tõestanud, et ükski virtuaalne formaat ei suuda lõpuni asendada isiklikku otsekontakti.
Eesti ärikeskkond on elektrooniliseks suhtluseks keskmisest enam avatud, aga iga eksportöör peab arvestama, et mujal maailmas võivad kombed olla teistsugused. Näiteks võetakse Eestist saadetud e-mail lugemiseks lahti ainult siis, kui saatja on ka nägupidi tuttav ja tõestanud enda tõsiseltvõetavust. Enamasti toimuvad koos messidega ka erialased konverentsid, erineva formaadiga ärikohtumised jms, mille olemuse määrab ikka sama asjaolu – uus info on kõige kindlamalt omandatav ja uus kontakt usaldust tekitav läbi vahetu kohaloleku ja kogemuse.
Eesti riiklik ühisstend paadimessil Boot 2018 Düsseldorfis
Kindlasti ei tohiks allahinnata ka võimalusi, mida pakub turunduse ja mainekujunduses osas riiklikul ühisstendil osalemine. Üldiselt kehtib võrdeline seos: mida suuremas sihtriigis üritate oma ekspordimahtu kasvatada, seda suurema kaaluga on ühisstendil osalemine kui päritoluriigi poolne usalduskrediit. Eesti ühisstendide korraldajad on näinud aastaid vaeva, et stendikujundus tutvustaks Eestit parimast küljest ning oleks kaasaegne, esteetiline ja funktsionaalne.
Ühisstendil osalemine säästab palju aega ja raha, mida saate kasutada otseseks äriarenduseks. Igal messikeskusel ja messil on oma spetsiifika, mis tuleb eksponentidel enne messile minekut selgeks teha. EASi messitiimil on olemas sellised kogemused ja teadmised, mis aitavad vältida näiteks ootamatuid kulusid. Riiklikud ühisstendid on reeglina messikeskuste poolt soositud partnerid, kes saavad omale soodsamad asukohad ja koos sellega ka oluliselt paremad ärikontaktide loomise võimalused. Samuti võimaldab ühisstendil osalemine otseseid kulusid kokku hoida. Juhul, kui EAS saab enda kanda võtta lisaks stendipinna rendile ka stendikujunduse ja –ehituse, vabanevad eksponendid raha- ja eriti ajamahukast lisakulust.
Hea on tõdeda, et mõnigi ühisstendil alustanud ettevõte on tänaseks oma valdkonna messidel juba eraldi stendiga. See on kindlaim märk sellest, et ettevõtte eksporditegevus toimib hästi ning EAS saab anda kasvuvõimaluse juba järgmistele ettevõtetele. Samuti püüab EAS oma messide valikut geograafiliselt laiendada, et uusi turge leides ja ekspordiriske hajutades aidata kaasa Eesti ettevõtete edule. Messide valik ei ole juhuslik, vaid otsused tehakse koostöös erialaliitude ja ettevõtetega ning nende arvamus on valikuprotsessis väga oluline.
Viimastel aastatel on kasvamas eelkõige need messid, kuhu tulevad kokku vastava sektori võtmetegijad kogu maailmast (näiteks toidutööstuses Gulfood Dubais või paadiehituses Boot Düsseldorf). Mõnigi pigem regionaalse iseloomuga mess on kas hingusele läinud või pidanud tugevalt oma ärimudelit muutma. EAS püüab koostöös erialaliitudega nendel trendidel silma peal hoida ja aidata Eesti ettevõtetel jõuda nendele messidele, kus kasvupotentsiaal on kõige suurem.
Võimaluse korral püüab EAS lisada messil osalemisele kaalu ka kõrgete Eesti riigiesindajate kaasamisega – nende panus on äärmiselt oluline uute uste avamisel ning koostöö käivitamisel Eesti ja välisriikide ettevõtete või lõppklientide vahel. Väiksemale ettevõttele on lihtne öelda: “ei, me pole teist huvitatud” või “kahjuks meil pole teie jaoks aega”. Öelda sama näiteks Eesti ministrile on juba oluliselt keerulisem. Suurem osa riike käitub sarnaselt ning kasutab oma kõrgeid esindajaid kodumaise ettevõtlushuvide eest seismisel ning huvi äratamisel. Eesti ei saa siin olla erand.
Tanel Rebane
Ettevõtluse keskuse direktor