Jätkusuutlikkus ettevõtluses: ilusast jutust enam ei piisa
ESG on muutumas ettevõtluse lahutamatuks osaks, millele ei pööra enam tähelepanu ainult suurettevõtted, vaid ka väikese ja keskmise suurusega ärid. Põhjus on jätkusuutlikkuse agentuuri Sustinere asutaja ning ESG ja kestlikkuse meistriklassi koolitaja ja mentori Marko Silleri sõnul lihtne – turul on näha märke, et ESG ja kestlikkuse ignoreerimine mõjutab võimet raha kaasata või ekspordipartnereid leida.
Vastutustundlik ja kestlik ettevõtte juhtimine pöörab oma tegevuse käigus tähelepanu keskkonnamõjule, sotsiaalsetele suhetele ning ärijuhtimise praktikale. Pannes need kolm aspekti inglise keeles kokku, saame lühendi ESG, mis on tänapäeval läbi käinud pea iga ettevõtte juhatuse laualt. Osadele tundub olevat tegemist arusaamatu kohustusega, kuid eesrindlikumad näevad selles konkurentsieelist.
Viimastega nõustuvad ka suured konsultatsioonifirmad. Ernst & Youngi koostatud uuringu kohaselt on ESG-le pühendumine korrelatsioonis edukama riskihalduse, ettevõtte parema maine ja suurema innovatsiooniga. Veelgi enam, uuringud on näidanud, et ESG-le suunatud aktsiaportfellidel läheb edukamalt, kui fondidel, kus kestlikkus on tagaplaanil.
Töötajale või ühiskonnale laiemalt tähendab ESG võidukäik ettevõtete väiksemat keskkonnajalajälge, võrdset kohtlemist töökohal, ausamat konkurentsi, paremaid töötingimusi ning -kultuuri ja ettevõtete suuremat panust sotsiaalsete ja keskkonna-alaste probleemide lahendamisel.
Miks peavad ettevõtted ESG teemadega tegelema?
„Lühidalt öeldes on see ettevõtte vaatest üha enam ratsionaalne ja vajalik äriline otsus,” selgitas ESG ja kestlikkuse osas ärisid nõustava ettevõtte Sustinere asutaja Marko Siller. Põhjus on selles, et suuremad turuosalised nagu ärikliendid või koostöö- ja tarneahela partnerid ootavad ja nõuavad üha enam vastutustundlikku ja kestlikku juhtimist.
Kuid mitte ainult. „Pangad, investorid, aga ka riiklikud ja Euroopa Liidu poolsed rahastajad annavad ESG-le pühendunud ettevõtetele soodsamaid rahastustingimusi. Kogu turg koos tarbijatega liigub kestlikkuse suunas ja seega aitab nendele teemadele keskendumine parandada toodete innovatsiooni ja konkurentsivõimet ning meelitada ligi ja hoida talente,” lisas Siller.
Keegi ei pea enam jätkusuutlikkust ajutiseks trendiks
Arvamuse, et Eestis leidub endiselt enamuses ettevõtteid, kelle arvates pole kestlikkus vajalik või põhimõtteline muutus, lükkab Siller kohe ümber. „Isegi need, kes on ESG osas skeptilised ja kriitilised, ei pea seda ajutiseks trendiks ning saavad aru, et see jääb turge mõjutama. Nende kriitika on pigem sisuline ehk millised on nõuded, kui kiiresti need tulevad või keda mõjutavad,” ütles ta. Seda on näha ka EAS-i käest nõu küsivatest ettevõtetest – kui kolm-neli aastat tagasi tulid pöördumised ainult suurte ja tuntud Eesti ettevõtete poolt, siis täna tulevad päringud ka väikestelt ja keskmise suurusega äridelt.
Kuigi ettevõtted pööravad kestlikkusele järjest enam tähelepanu, siis esineb valdkonnas endiselt probleeme. Sustinere analüüsib alates 2017. aastast 100 Eesti suurima ettevõtte ESG ja jätkusuutlikkuse aruandlust ning uuring näitab, et süsteemne lähenemine on nõrk. Eesmärgistatud tegevust, kokkulepitud plaane, ettevõtte siseseid ametlikke kokkuleppeid ja paikapandud protsesse ning andmete ja tulemuslikkuse monitoorimist on pigem vähe. „See tähendab, et panus sõltub eelkõige kliendilt tulevatelt aktuaalsetest nõuetest või mõne valdkonnajuhi kirglikkust huvist – see omakorda aga pärsib saadavat kasu. Mida rohkem, süsteemsemalt ja teadlikumalt panustada, seda rohkem saadakse ka tulu,” ütles Siller.
Ilusast jutust ei piisa
Turul tegutsevad professionaalid ehk rahastajad ja äripartnerid ootavad ettevõtetelt süsteemset ESG teemade juhtimist. Nende puhul ei piisa aruandesse kirjutatud ilusast jutust. „Praktikas teevad meie ettevõtted palju olulisi samme nii-öelda talupojaloogikast lähtudes. Kõik see ongi ka vajalik, aga enamasti ei tea ettevõte ise ka öelda, kas tehtavad tegevused omavad piisavalt suurt mõju,” ütles ta.
Silleri sõnul on oluline eristada, et esiteks ettevõte ise tegutseks ESG põhimõtete järgi ning teiseks, et ettevõtte tooted-teenused oleksid keskkonnasäästlikud ja positiivse sotsiaalse mõjuga. „Üks ei tähenda ilmtingimata teist, kuid rahastajad ja äripartnerid soovivad üldjuhul kinnitust mõlema kohta,” lisas ta. Turul on näha ka esimesi märke, et jätkusuutlikkuse ja kestlikkuse ignoreerimine mõjutab võimet raha kaasata või ekspordipartnereid leida. Eriti tugevalt puudutab see Euroopa Liidu rahastust ja grante, mis eeldavad tulevikus ettevõtetelt olulist panust kestlikku arengusse.
Kestlikkusaruandluse nõue hakkab järk-järguliselt mõjutama paljusid ettevõtteid
Järgmisest aastast rakendub samm-sammult kõigile suurettevõtetele ja reguleeritud turgudel noteeritud äriühingutele kohustus esitada kestlikkusaruanne, mis annab ülevaate kuidas ettevõte suudab tasakaalustada ESG aspektidega seotud väljakutseid, riske ja võimalusi ning kuidas nende tegevus mõjutab ühiskonda ja loodust laiemalt. Järgnevatel aastatel suureneb kohustatud ettevõtete ring veelgi, näiteks 2027. aastast mõjutab raporteerimine ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKE), kes on börsil noteeritud. Kaudselt mõjutab see aga kõiki VKE-sid, kuna raporteerimiskohustusega suurettevõtted hakkavad koostööpartnerite puhul üha enam ESG aspekte arvesse võtma.
Abiks tuleb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ESG ja kestlikkuse meistriklass, mis käib läbi direktiivi standardite poolt seatud protsessid ja elemendid, mis ESG teemade juhtimises peaks tehtud olema. „Samas ei ole meistriklass ainult neile. Oma igapäevatöös näeme, et pooled meie poole pöörduvad ettevõtted on väikesed ja keskmise suurusega, kuid nende jaoks tuleb motivatsioon ja surve turuosalistelt – suuremad küsivad väiksematelt,” ütles Siller. Lisaks pole välistatud, et tulevikus peavad ka väiksemad börsil noteerimata ettevõtted hakkama oma pingutusi raporteerima.
Kolm soovitust ettevõtetele, kes alustavad jätkusuutlikkuse teekonda?
1) Kaasa kõik juhtkonna liikmed, tee endale selgeks, miks on ESG teemad vajalikud, anna lubadus pühenduda ja teemadega tegeleda.
2) Hinda oma ettevõtte tegevusest tulenevad mõjusid, riske ja võimalusi.
3) Loo strateegia koos eesmärkide ja mõõdikutega ja hakka seda ellu viima – avalikusta plaanid ja senine progress huvigruppidele.
Strateegia peaks koheselt vaatama kahte poolt – eelkõige, kuidas ESG ja kestlikkuse teemadest tulevad riskid ja võimalused võtta arvesse äristrateegias. Teiseks seada ESG-spetsiifilistel teemadel eesmärgid, et vähendada enda negatiivset mõju loodusele ja ühiskonnale.
Kandideeri meie ESG ja kestlikkuse meistriklassi kuni 20. oktoobrini