Investorid vaatavad üha enam süvatehnoloogia idufirmade patente
Investorite jaoks üha atraktiivsemaks muutunud süvatehnoloogia idufirmad peaksid Eestis pöörama suuremat tähelepanu intellektuaalomandile. Patente, registreeritud tööstusdisainilahendusi või kaubamärke on vaid veerandil sektorist, kuid hinnaline tehnoloogia vajaks suuremat kaitset. Veelgi enam, patente vaadatakse ka raha kaasamisel.
Eesti idufirmasid toetav Startup Estonia viis tänavu teist korda läbi süvatehnoloogia ettevõtete intellektuaalomandi seire, mille käigus uuriti, kui palju ja kui mitmes riigis on meie firmadel erinevaid patente ehk registreeritud intellektuaalomandit. “Numbrid ei ole liiga optimistlikud. Eelmise aasta baastase oli 25%. Tänavu on absoluutarvud protsendipunkti võrra kasvanud, kuid 1-1,5% sammuga me soovitud taset ei saavuta,” tunnistas Startup Estonia süvatehnoloogia valdkonna juht Vaido Mikheim.
Eesmärk on saavutada aastaks 2030 vähemalt 60% tase. Miks see oluline on? Fortune500 ettevõtete väärtusest moodustab materiaalne põhivara 10% ning immateriaalne lausa 90%. “Eesti ettevõtete puhul on see täpselt vastupidi. Reaalsuses tähendab intellektuaalomandi kaitse oma ettevõtte väärtuse tõstmist, loodud ideede ja tehnoloogia turvamist, seda eriti süvatehnoloogia puhul, kus suurt rolli mängib teadus,” ütles Mikheim.
Intellektuaalomand avab tee uutele ärimudelitele
Tehisliha valmistamiseks kasutatavaid unikaalseid nanokiude valmistav Gelatex on üks Eesti süvatehnoloogia ettevõtetest, kes kuulub eelmainitud 25% hulka. Kokku on ettevõte esitanud patenditaotlused kolmele erinevale leiutisele, ühele neist 10 eri regioonis. Samuti on ettevõte registreerinud ühe kaubamärgi ülemaailmselt. “Meil on kavas laiendada tulevikus intellektuaalomandi kaitse ulatust, et tagada oma tehnoloogiate ja kaubamärkide turvalisus ja eksklusiivsus,” ütles Gelatexi COO ja kaasasutaja Mari-Ann Meigo Fonseca.
Gelatex näeb intellektuaalomandi kaitsel märkimisväärset kasu ärimudelile. “Esiteks aitab see vähendada riske, tagades, et konkurendid ei saa kasutada meie tehnoloogiat ja kaubamärke ning et meil on kontroll nende kasutamise ja väljastamise üle. See annab kindluse, et saame jätkata innovatsiooni ja arendada uusi tehnoloogiaid,” ütles Meigo Fonseca. Lisaks võimaldab intellektuaalomandi kaitse laiendada tulevikus Gelatexi ärimudeleid, litsentseerides tehnoloogiaid teistele ettevõtetele. “See võib olla oluline tuluallikas, mis võimaldab meil oma tehnoloogiate laiemat kasutuselevõttu jälgida ja kontrollida,” lisas ta.
Viimane on Eesti ettevõtete puhul haruldane, sest Mikheimi sõnul käsitletakse endiselt intellektuaalomandit enamasti kui kaitsemehhanismi. “Oluliselt vähem kasutatakse seda tulu teenimise mehhanismina läbi litsentseerimise või muude tasude näol. Samuti on mujal maailmas levinud ka näiteks idufirmade exit strateegiad, milleks ongi intellektuaalomandi müümine. Selliseid IO-põhiseid ärimudeleid on meil veel haruldased,” ütles Mikheim.
Süvatehnoloogias on intellektuaalomandi kaitse äärmiselt oluline
Galetex pole seni kohanud oma töös otseseid kopeerimisjuhtumeid ega vargusi, kuid nende süvatehnoloogia materjalide rakendused on alles arenemisjärgus. “Seega on meie lähenemine intellektuaalomandi kaitsele pigem suunatud tulevikule ja riskide maandamisele ning ka raha kaasamise toetamisele,” ütles Meigo Fonseca.
Ta rõhutas, et süvatehnoloogia innovatsioon võib nõuda märkimisväärset aega ja ressursse ning selle potentsiaalne väärtus on suur. “Seetõttu on meie eesmärk tagada, et loodud tehnoloogia ja materjalid on kaitstud piisavalt, et saaksime neid tulevikus ohutult ja eksklusiivselt kasutada. IO kaitsmine on kindlasti süvatehnoloogia vallas väga oluline,” ütles ta.
Investorid vaatavad üha tähelepanelikumalt patente
Eesti ülikoolid teevad juba praegu ja tulevikus üha enam tööd, et intellektuaalomandit väärtustada ning tuua vajalikud teadmised doktoriõppest magistriõppe tasandile. Tartu Ülikool on asutanud ka UniTartu Venturesi, mille toel antakse ülikooli intellektuaalomand osaluse vastu iduettevõttes. Kuid süstemaatilist lähenemist või intellektuaalomandi-põhiseid ärimudeleid kohtab Eestis vähe.
Lisaks vaatavad intellektuaalomandit hoolikad investorit. “Nad tahavad teada, kellele sinu tehnoloogia kuulub, mis on ettevõttes kaitstud ja kui tehnoloogiat edasi arendada, siis ega kellegi teise patent või eksklusiivsusnõuded vastu ei tule. Investorite teadlikkus kasvab kiiremas tempos kui idufirmade oma ning kuna suur osa investeeringutest on liikumas süvatehnoloogiasse, siis on ilma IO-ta raske,” ütles Mikheim.
Ka Gelatex toob välja, et intellektuaalomandi kaitse on oluline raha kaasamisel, kuna see tõestab tehnoloogia unikaalsust investoritele. “Olla patenteeritud on üks viis, kuidas investoritele näidata, et meie tehnoloogia on tõsiseltvõetav. Teistele ettevõtetele soovitame kindlasti leida endale kompetentne ja valdkonnaspetsialistist partner patenditaotluste esitamiseks, sest tegemist on nüansirohke valdkonnaga. Meie oleme lähtunud koos partneriga koostatud intellektuaalomandi strateegiast oma eesmärkide saavutamisel. Soovitame ka teistele läbimõeldud lähenemist – ettevõtte jaoks peaks sellel tegevusel olema väärtus pikas perspektiivis,” ütles Meigo Fonesca.
Intellektuaalomandi-alast strateegilist nõustamist ja kaitsestrateegiate kujundamist pakub ka EASi ja KredExi ühendasutus. Eesmärk on tagada, et Eesti ettevõtted saaksid paremini oma intellektuaalset omandit kaitsta ja äri eesmärkide saavutamiseks tööle panna. Teenus on mõeldud just innovaatilistele ekspordile suunatud rahvusvahelise kasvuambitsiooniga ettevõtetele, süvatehnoloogia- ja teaduspõhistele iduettevõtetele ning ärimudeli teadmiste- ja oskustepõhisuseks muutmise teele asuvatele ettevõtetele.