Intellektuaalomandi teenused EASis
Siim Kinnas, EASi intellektuaalomandi spetsialist
Ilmselgelt on areneval ettevõttel palju teemasid, mille üle pead murda – alates heade töötajate leidmisest ning hoidmisest kuni toote sertifitseerimiseni sihtturgudel. Seetõttu ei pruugi intellektuaalse omandi (IO) küsimused olla ettevõtjate mõtetes just esmase prioriteetsusega.
Samas on oma tootega uuel turul läbimurret kavandava loovettevõtte vundamendiks just intellektuaalomand – kui tootmine muutub kõikjal järjest odavamaks, on ettevõtetel üha keerulisem püsida konkurentsis vaid hinna baasil. Ellujäämiseks ning kasvamiseks peavad ettevõtted looma oma tootele kas materiaalsel või immateriaalsel viisil lisaväärtust, mille eest klient on nõus rohkem maksma.
Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) andmetel moodustavad immateriaalsed komponendid (sh bränd, intellektuaalne omand jne) juba kolmandiku maailma toodete väärtusest ning loovad enam kui kaks korda rohkem lisaväärtust kui füüsiline kapital.
Seetõttu pakubki EAS uue intellektuaalomandi teenuste paketiga ekspordile suunatud ja tootearendusega tegelevatele ettevõtetele võimalust panna nende intellektuaalne omand ettevõtte ärihuve teenima. Muuhulgas vastatakse protsessi käigus järgmistele küsimustele:
- Kuidas tuvastada ettevõtte strateegiline intellektuaalomand ja mida sellega peale hakata?
- Kuidas luua ja rakendada ärieesmärke toetav intellektuaalomandi strateegia?
- Kuidas muuta ettevõttes loodud intellektuaalomand reaalse väärtusega kapitaliks ja tulu allikaks?
Huvi korral võtke palun ühendust aadressil [email protected] või tutvuge intellektuaalomandi teenustepaketiga lähemalt aadressil https://www.eas.ee/teenus/intellektuaalomandi-teenused/
Ärilised põhjused oma kaubamärgi Hiinas registreerimiseks
Rafael Jimenes, Aasia infokeskuse projektijuht
Olete kindlasti kuulnud mitmeid hirmulugusid välismaiste tootjate kohta, kes ei suutnud oma kaubamärki Hiinas piisavalt kiiresti registreerida ning avastasid hiljem, et tootemargi nimi on juba kellegi teise omanduses. Enamik neist lugudest on paraku tõesed.
Kuigi juristid soovitavad klientidele põhjendatult oma kaubamärgid Hiinas varakult registreerida, otsustavad paljud ettevõtted seda siiski mitte teha. Kuid Hiinas toimib süsteem selliselt, et see, kes esimesena esitab kaubamärgi taotluse, saab selle omanikuks. Et sellest täielikult aru saada, lugege seda mõtet tähelepanelikult: see, kes esimesena esitab …
Kujutage ette, et ma jalutan Tallinnas ja märkan poeaknal Eestis valmistatud moekat mantlit. Ma teen foto selle sildist, millel on logo ja tootemargi nimi ning pärast seda lahkun kauplusest. Saadan foto koos paari juhisega Hiina kaubamärkide agentuurile. Pool tundi hiljem alustab Hiina agentuur kaubamärgi registreerimise protseduuri. Kõik see toimub tootemargi omaniku selja taga. Tootemargi omanik Eestis ei tule naiivselt mõeldes selle pealegi, et keegi võiks tema tootemargi nime üle võtta Hiina turu jaoks. Küllap ei saagi ta sellest kunagi teada. Kuni on juba liiga hilja.
Mantlitootja võib arvata, et selle pärast ei peaks muretsema. Lõppude lõpuks ei müü ju ettevõte mantleid Hiinas. Ta ei ole mitte kunagi saanud ühtegi tellimust Hiinast. Tal ei ole Hiinas lühiajalisi huve, võib-olla isegi mitte keskmises perspektiivis. Pealegi maksab kaubamärgi registreerimine paarsada eurot. Milleks raha raisata? Miks ta peaks sellest hoolima?
- Ettevõtja peaks oma kaubamärgist hoolima maine ja prestiiži pärast
Küllalt tihti müüb juba keegi teine sama tootja mantleid Hiinas, ilma et tootja ise seda märkaks. Sellise äri nimi on daigou – näiteks ostab Tallinnas elav Hiina kodanik mantli ja saadab selle oma sõbrale Hiinas, kes müüb selle palju kõrgema hinnaga maailma suurimas tarbijalt tarbijale mõeldud turukeskkonnas Taobaos edasi. Mõlemad saavad müügist kasu. Kas te tõesti nõustute oma tootemargi maine tahtmatu usaldamisega võõrastesse kätesse?
- Ettevõtja peaks oma kaubamärgist hoolima, sest Hiina turg on ignoreerimiseks liiga suur
5-10 aasta pärast on Hiinast saanud veelgi suurem turg. Kui mantlitootjal ei ole keskmises perspektiivis huvi Hiinas tegutsemise vastu, võib selline huvi siiski näiteks kuue aasta pärast tekkida. Siis läheb tal vaja oma tootemargi nime omandiõigust. Aga kui see kuulub selleks ajaks kellelegi teisele? Siis ei saa ta oma mantleid Hiinas turustada.
- Ettevõtja peaks oma kaubamärgist hoolima, sest kaubamärgi registreerimine ei ole raha raiskamine
Tõsi – mantlitootja peab kulutama kaubamärgi registreerimiseks veidi raha. Kuid ta muudab vaid oma käibekapitali – raha – immateriaalseks varaks, ehk kaubamärgiks. Ühelgi finantskontrolleril ei saa selle vastu olla ühtegi argumenti.
- Viimasena, kuid mitte vähem tähtsamana – ettevõtja peaks hoolima oma kaubamärgist raha pärast.
Tegelikult taandub kõik rahale. Kujutlegem, et otsustate jätta Hiinas kaubamärgi registreerimise peale raha kulutamata. Kuid miks usuvad teised teie tootemarki rohkem kui teie ise? Miks on teised valmis kulutama sama hulga raha, mida teie ei taha kulutada? Vastus on lihtne, raha pärast. Nad loodavad tootemargi abil raha teha. Kelle käest? Teie käest. Millal? Millalgi tulevikus. Kui palju? Palju rohkem, kui on teie kaubamärgi registreerimise kulu praegu.
Hiina suurimate kaubamärgi taotlejate edetabel
Ülalolevad tabelid on sisuliselt samad, paremal on esimese tabeli ingliskeelne versioon. Ettevõtted ja ka eraisikud on järjestatud vastavalt taotluste arvule, mida nad on esitanud teatud ajaperioodil kaubamärkide registreerimiseks Hiinas. Arvate tõenäoliselt, et tabelis on toodud suurettevõtted. Nii ongi – asutuste hulgas, kes esitavad igal aastal taotlusi tuhandetele kaubamärkidele, on sellised suured e-kaubanduse ettevõtted nagu Tencent või Alibaba.
Kuigi seda võib olla keeruline uskuda, on suurte ettevõtete kõrval samas tabelis figureerimas ka eraisikud. Ülalolevat tabelit juhib muide eraisik (mitte ettevõte!), kelle nimel on 5767 registreeritud kaubamärki. Tema taotluste hulk ületab kümnete miljardite eurode suuruse käibega Alibaba ja Tencenti taotluste arvu ca 30 protsenti. Tabelit juhtiv eraisik esitab keskmiselt 25 kaubamärgi taotlust päevas – see aitab mõista kogu selle protsessi ulatust Hiinas, kus küsitavatel eesmärkidel kaubamärkide ülevõtmisest on saanud väga suur äri.
Seepärast tasubki meeles pidada, et kes esitab Hiinas esimesena kaubamärgi taotluse, saabki selle omanikuks…